Asjaõiguse kaasused (2)

Asjaõiguse kaasused
29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati , kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole.
Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist?
Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V-lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
30) Metsavaldaja V müüs puidukaupmees E-le koorma metsas valmisraiutud ja märgistatud palke. Kui E oli kolme kuu möödudes lepingu sõlmimisest palkide hinna täielikult tasunud, lubas V tal palgid E-le sobival ajal ära vedada.
Millal saab E-st palkide omanik?
Kuna V lubas palgid ära vedada siis, kui E on nende eest täielikult tasunud, siis võib eeldada, et tegemist on omandireservatsiooniga müügiga,st, et AÕS § 233 järgi läheb omand ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Seega omandireservatsiooni järgi saaks E-st palkide omanik peale nende eest täielikku tasumist.
31) V müüs E-le oma kaupluslaost saepingi , mis paiknes laoruumis, kus E oli masina eelnevalt üle vaadanud. Kokkuleppe kohaselt pidi ostja masina samast laost peale ostuhinna tasumist kätte saama. 14 päeva hiljem kandis E ostusumma V pangaarvele. Seejärel sõitis E lattu, kus laotöötajad masina E autole asetasid.
Missugusel hetkel läheb saepingi omand üle E-le?
Kokkuleppe kohaselt pidi ostja masina kätte saama peale ostuhinna tasumist, seega saepingi omand läheb E-le hetkest, mis ostusumma laekub V pangaarvele. AÕS §92 lg 1 Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
33) P võttis oma sõbratarilt X-ilt kasutada kaelaehte. P kaotas ehte ning laskis juveliiril valmistada samasuguse. Ta tagastas selle ehte midagi ütlemata X-ile. Hiljem selgus, et X-i poolt P-le antud ehe ei olnud ehtne .
Kas X sai P poolt talle antud uue ehteasja omanikuks?
AÕS § 106 järgi on tegemist ümbertöötamisega. Lõige 1 sätestab, et kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast , vastasel juhul aga esialgse asja omanikule. Siinpuhul on 3 olulist tingimust heauskus, uue asja teke ja tehtud töö suurem väärtus enne ümbertöötamist. 2 viimast tingimust on täidetud, küsimus on heausksuses. Heausksus eeldab, et ümbertöötaja ei tea ega peagi teadma, et ta töötab või kujundab ümber võõrast vallasasja. Antud juhul P seda teadis, seega võib öelda, et X sai P poolt talle antud uue ehteasja omanikuks.
34) C palus oma tuttavat autojuhti A-d, kes oli minemas töösõidule, osta aktsiaseltsilt V kaks kasti keraamilisi dek. plaate . C andis A-le vajaliku raha. A ostiski plaadid , lastes märkida ostutšekile enda nime. Tagasiteel toimus A autoga liiklusõnnetus, milles oli süüdi teise auto juht R. Õnnetuse käigus keraamilised plaadid purunesid.
1)Kas C-l on võimalus nõuda R-ilt hüvitist enda omandile kahju tekitamise tõttu?
2)Mis oleks teisiti, kui C oleks palganud autojuhi A töölepingu alusel kaupu vedama?
1) C-l ei ole õigust nõuda R-ilt hüvitist, kuna keraamiliste plaatide omanik on hetkel A, seda ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 36 lg 1 alusel.
2) Sel juhul oleks A asja otsene valdaja, kuid mitte omanik ja õigus nõuda kahju hüvitamist, kuulub C-le. (VÕS § 132 lg 1 alusel, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.)
37) P soovis liisida oma aktsiaseltsi jaoks trükipressi. Ta pöördus liisinguettevõtja E poole. E soovitas osaühingut V, mis tootis trükipresse. P valis V juures endale ühe masina välja ja sõlmis E-ga liisingulepingu. E ostis V-lt nimetatud masina ja tasus V-le ostuhinna korraldusega masin P-le välja anda.
Kas E saab masina väljaandmisel selle omanikuks?
Jah, ostu-müügilepingu alusel, mile E ja V omavahel sõlmisid, sai E asja uueks omanikuks. Kuna P ja E sõlmisid omavahel liisingulepingu, siis on P vaid asja valdaja, kuid omanik on ikkagi E. VÕS § 362 lg 1 Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel .
39) V oli antiigihuvilise E-ga ärisuhtes, saates E-le aeg-ajalt antiikesemeid, raamatute esmaväljaandeid, vanu postmarke jms tutvumiseks. E sai V-lt XVII saj. pärineva kästitsimaalitud serviisi hinnaga 18 500 krooni. E kirjutas V-le, et soovib 16 000 krooni eest serviisi ära osta. Sel ajal, kui V ja E läbirääkimisi pidasid , külastas E-d tema sõber R ja rikkus serviisi, pillates ühe taldriku puruks. Tekkis kahju 2400 krooni ulatuses. V nõuab kahju hüvitamist R-i poolt, kuna ei taha oma kauaaegse kliendi E vastu pretensioone esitada.
Kas nõue R-i vastu on õigustatud?
Asja omanik on V, otsene valdaja E. Kahju tekitaja R
AÕS §84 lg 3  Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Kahju hüvitamise nõudmine VÕS § 132 järgi.