Mootoriõlid (2)

Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi
Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon .
SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks:
0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60
Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1).
Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1).
Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS).
HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC.
Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni.
Näide: SAE 10W40
10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W
40 - kõrgel temperatuuril käitub õli nagu suveõli SAE 40
Enim kasutatavad õlid on: 5W30; 5W40; 10W40; 15W40.
Täissünteetilised õlid – 0W30; 0W40; 5W40.
Erinevate õlide sobivust teatud välistemperatuuri vahemikus iseloomustab järgmine tabel: ( vt.Tabel 2)
Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid
Mootoriõlisid ei liigitata keemilise koostise järgi, vaid liigituse aluseks on see, kuidas nad käituvad testimisel katsemootorites ( inglise k. " Performance " ). Kasutatakse nii sõidukimootoreid kui ka erilisi 1-silindrilisi katsemootoreid.
Pärast testimise läbimist mootorid osandatakse ja uuritakse tähtsamate osade (kolvid, silindri peegelpind, laagrid , klapi ajam jne.) kulumist, sadestuste tekkimist jms.
Laboratooriumis analüüsitakse õli viskoossuse muutusi ja tema vananemist .
API klassifikatsioon
Loodud järgmiste organisatsioonide koostöös:

• API ( American Petroleum Institute ),
  
• ASTM ( American Society for Testing and Materials ),
  
• SAE.
  

API klassifikatsioon oli aastakümneid mootoriõlide liigituse põhiliseks aluseks. See süsteem baseerub USA turule toodetud bensiini- ja diiselmootorite omadustel ega vasta seepärast  täiel määral Euroopa turul kasutatavate mootoritele.
Mootoriõlid on jagatud 2 gruppi:
1. Bensiinimootorite õlid - klassid SF, SG, SH, SJ, SL ja SM
2. Diiselmootorite õlid - klassid CC, CD, CE, CF, CG, CH, CI ja CJ
Bensiinimootorite õlid
SF - madalaim kasutusel olev kategooria, mis sobib vanadele madala forsseerimisastmega
bensiinimootoritele ( vl. aasta 1981-1988; tänaseks vananenud ).
SG - võrreldes eelmisega paremad pesemisomadused, parem kaitse mootorile ning pikem tööiga. Vastavad enamusele peale 1989.a. toodetud mootoritele; tänaseks vananenud.
SH - juurutati 1993.a. Piirnäitajad vastavad klassile SG kuid katsemetoodika on nõudlikum; tänaseks vananenud.
SJ - võeti kasutusele 1996.a. Kõrgendatud nõuetega kategooria. Mõeldud kaasaegsetele forsseeritud mootoritele ning on välja töötatud vastavuses rangematele nõudmistele heitgaaside ja mootorite ekspluatatsiooni osas.
SL - juurutati 2001.a. Veelgi rangemad nõuded mootori ekspluatatsioonile, kütusesäästlikkusele ja heitgaaside puhtusele.
SM - kõige uuem , 2007.a. kategooria.
Diiselmootorite õlid
CC - vanadele ( enne 1988.a. valmistatud ) diiselmootoritele, mis töötavad mõõdukates tingimustes; tänaseks vananenud.
CD - suure võimsusega ja turboga diiselmootoritele, mis nõuavad õlidelt kõrgeid kulumisvastaseid omadusi ja nõe tekkimise vastast toimet; tänaseks vananenud.
CE - turboülelaadimisega diiselmootoritele, mis töötavad äärmiselt suurtel koormustel; tänaseks vananenud.
CF-4 - kiirekäigulistele raskediiselmootoritele mõeldud kategooria, mis ületab CE.Kasutusel alates 1990 a.
CG-4 - mõeldud raskeveokite Ameerika- päritolu mootoritele; eeldab madala väävlisisaldusega kütuste kasutamist. Asendab CD,CE ja CF-4. 
CH-4 - kaasaegsetele raskeveokitele mõeldud õliklass. Kasutusel alates 1998.a.
CI-4 - kehtestati detsembris 2002.a; CI-4 Plus - 2003.a. EGR- ga mootorid. Parem viskoossuse kontroll ja tahma taluvusvõime, pikem õlivahetusvälp, annab lisakaitse ja lisajõudluse mida ei suutnud eelmise põlvkonna õlid.
CJ-4 - kõige uuem klass; alates 15.10. 2006.a. Mõeldud 2007mudeliaasta raskeveokitele. Need õlid sobivad tahmaosakeste filtriga ja heitgaaside EGR ja SCR-süsteemidega mootoritele.
ACEA klassifikatsioon
ACEA - Association des Constructeurs Européens d'Automobiles
See on Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni välja töötatud mootoriõlide klassifikatsioonisüsteem, mis vastab paremini kaasaegsete Euroopa autodele ja nende kasutustingimustele.
Õlid olid algselt jaotatud mootoritüüpide alusel 3 kategooriasse:
Bensiinimootorid - A1, A2, A3 ja A5
Sõiduautode diiselmootorid - B1, B2, B3, B4 ja B5
Raskeveokite diiselmootorid - E1, E2, E3, E4 ja E5
Mida suurem number, seda kõrgemad on klassi nõuded. 2004.a. väljaandega ühendati A ja B kategooriad ning lisati uus kategooria C.
Praegu kehtib 2007.a. väljaanne ( alates 28.02.2007. )
Selle väljaande järgi olemas järgmised kategooriad:
Bensiini- ja kerged diiselmootorid (4 kat.) - A1/B1; A3/B3; A3/B4 ja A5/B5
Bensiini- ja diiselmootorid katalüüsmuunduriga ( 3 kat. ) - C1; C2; C3
Rasked diiselmootorid ( Heavy Duty ,4 kat.) - E2; E4; E6; E7
Kasutusalad:
A1/B1- madalaim tase; mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute bensiini- ja diiselmootorites, kus on ette nähtud kasutada kütust säästvaid madala viskoossusega õlisid (nn. „Leichtlauföl"), mille HTHS = 2,6..3,5 . Ei sobi kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase kasutusjuhendeid.
A3/B3 - mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute forsseeritud bensiini- ning diiselmootorites mis töötavad rasketes kasutusoludes ja kus valmistajatehas näeb ette pikendatud õlivahetusvälpa.( SAE 10W40 jaA3/B3 võiks olla Eesti oludes kaasaegsete mootorite min tase).
A3/B4 - mõeldud kasutamiseks forsseeritud bensiini- ja otsepritsega diiselmootorites. Sobib asendama A3/B3.( parimad nendest vastavad ka MB 229.5, VW 504.00, VW 507.00 ja BMW LL-40 nõuetele) Need õlid on enamasti viskoossusega 5W30, 0W30, 5W40 või 0W40 ja nad on tänapäeva mootoriõlide tipptase.
A5/B5 - mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute forsseeritud ja pikema õlivahetusvälbaga bensiini- ja diiselmootorites, millistes on ette nähtud kasutada kütust säästvaid madala viskoossusega õlisid 0W30 ja 5W30 ( viskoossus + 100oC juures 9,5.. 10 mm2/s ning HTHS 2,9...3,5 ). Ei sobi kõikidele mootoritele, vaid ainult siis kui autotootja lubab. Kallid! Kütusekulu väiksem kui A3/B3/B4 sama viskoossusega õlidel 0W30 ja 5W30 aga mootori kulumise risk suurem.
C1 - kasutusel alates 10/2004. Mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute bensiini- ja diiselmootorites, millistel on kolmiskatalüsaatorid või diisli tahmaosakeste filtrid . Väiksem HTHS ( > 2,9 mPa.s.). Need õlid pikendavad kat. ja tahmaoskeste filtri tööiga. Tuhasus max 0,5%.
NB! Madala viskoossusega ja SAPS -ga õlid ei sobi kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase juhendit ( Ford ).
C2 ja C3 - analoogsed nagu C1 aga vastavad veel kõrgematele nõuetele. Tuhasus max 0,8%.
C2 - HTHS > 2,9 mPa.s ( Peugeot )
C3 - HTHS > 3,5 mPa.s ( MB ja BMW )
NB! Need õlid ( C1 ... C3 ) ei pruugi sobida kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase juhendeid!
E2 - kasutamiseks peamiselt raskeveokite tava- ja turbodiiselmootorites, millised ei ole tugevalt forsseeritud ja millistel on tavapärane õlivahetusvälp.
E4 - stabiilsed, kindlustavad kolvi puhtuse , soovitatakse Euro1 ... Euro3 mootoritele mis töötavad rasketes kasutusoludes ja pikendatud õlivahetusvälba puhul. Kasutatavad ka tahmaosakeste filtriga ja EGR - ga mootorites ( põhineb MB 228.5 ). Jälgi mootoritootja soovitusi!
E6 - paremad kui E4, pikendatud õlivahetusvälp. Soovitatakse tungivalt tahmaoskeste filtriga mootoritele koos väikese ( 50 ppm ) väävlisisaldusega kütusega. Jälgi mootoritootja soovitusi!
E7 - kindlustab kolbide puhtuse, kaitseb hästi mootorit ja turbot, on pika aja jooksul stabiilne. Kasutamiseks rasketes oludes ja pikendatud õlivahetusvälba korral. Kasutatav ka enamikul mootoritel, millel pole tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega mootorites.
Kahetaktiliste mootorite õlid
2-T mootoritele valmistatakse spetsiaalseid õlisid. See on tingitud 2-T mootorite tööpõhimõttest ja õlituse eripärast (mootor töötab bensiini-õli seguga).
Neil õlidel on madal leektäpp ja väike tuhasus ( alla 0,01%). Nii tekib vähem koksi ja põlemiskamber, küünlad ning kolvirõngad püsivad puhtamad.
2-T õlisid liigitatakse:

• Isesegunevad ( bensiini-õli vahekord 50:1..... 30:1)
  
• Mittesegunevad ( sobivad õlidosaatorsüsteemiga mootoritele).
  

Nende õlide tehnilised näitajad määratakse API, JASO ja NMMA klassifikatsioonide alusel.
 
API klassifikatsioon
API- TA - mopeedid, muruniidukid jt. kahetaktilised väikemootorid
API- TB - väikese võimsusega mootorrattad ja rollerid
API- TC - kõrgendatud nõudmised, sobib enamiku mootorrataste, kelkude, mootorsaagide 2-T
mootorite küttesegusse ( v.a. paadimootorid)
API- TD - 2-T ripp -paadimootoritele
 
JASO ( Jaapani) klassid - FA, FB, FC; pööratakse erilist tähelepanu väikesele suitsueraldusele.
 
NMMA (ripppaadimootorite valmistajate klassifikatsioon) - TC-W, TC-WII, TC-W3.
Ka 2-T õlidel on olemas tootjate spetsifikatsioonid ( Husqvarna, Stihl jt.). Kahetaktilistele mootoritele toodetakse ka eriomadustega õlisid (õlid võidusõidumootoritele, biolagunevad õlid jne.)
Õli omaduste muutumine kasutamisel
Mootoriõli omadused mootori töötamisel halvenevad (õli „ vananeb"). Samuti väheneb õli kogus. 
Peamine muutus mootoriõlis on tema oksüdeerumine. Seda tingib õli kõrge temperatuur, kokkupuude kuumade detailidega ja gaasidega. Oksüdeerumine sõltub õli kvaliteedist. 
Lisaks sellele toimub õli mustumine mida põhjustab metalliosakeste, tolmu,nõe, vee või kütuse sattumine õlisse (ei sõltu õli kvaliteedist). 
Õli hulk väheneb aurumise-, lekete- aga eeskätt õli põlemise tõttu põlemiskambris. 
Mehhaanilised lisandid eraldatakse õlifiltris aga oksüdatsiooniproduktid ringlevad koos õliga süsteemis pidevalt. Filter neid ei eralda . 
Aja jooksul õli omadused halvenevad ja seega tuleb õli perioodiliselt vahetada. 
Seda tehakse: 
1. Kindla läbisõidu järel - sõiduautodel tavaliselt 15000 km või 1x aastas
2. Paindlikult lähtuvalt õli kvaliteedist ja kasutustingimustest (Long Life Service ) pardakompuutri näidu alusel.
Tänapäevastel raskeveokitel võib õlivahetusvälp ulatuda 60 000... 160 000 km- ni. See kehtib ideaaltingimustes - sõidetakse pikki vahemaid, mootor kogu aeg töösoe jne. 
Õli tuleks vahetada tihedamini järgmistel juhtudel: 

• Sõidumaad on lühikesed ( alla 15 km) ja mootori temperatuur jääb madalaks
  
• Külm õhk ei lase mootoril täielikult soojeneda ( talvel ei jõua vesi mootoriplokist täielikult auruda)
  
• Mootor töötab kaua tühikäigul ( ummikutes, samuti parkimisel töötava mootoriga )
  
• Sõidetakse tolmus ja liivas
  
• Veetakse haagissuvilat või mootor töötab muudes rasketes tingimustes
  

Mootoriõli vahetatakse alati koos õlifiltriga!
Õli kulu
Lubatavaks peetakse mootoriõli kulu kuni 0,5l/ 1000 km kohta. Korras mootoril on see palju väiksem.
Õlikulu mõjutavad:

• Kasutatud võimsus
  
• Kolvirõngaste ja klapisääre tihendite sobivus
  
• Mootori kulumisaste ja lekked
  
• Õli temperatuur ja tema aurustuvusomadused
  
• Õli viskoossus töötemperatuuril
  

Õli taset tuleks kontrollida ca 1000 km läbisõidu järel. Seda tehakse mittetöötava mootori korral kui õli on karteri põhja valgunud ( näit. hommikul enne mootori käivitamist või 3..5 min peale töösooja mootori seiskamist. Auto asend horisontaalne, õlimõõtevarras lõpuni sisse lükatud.
Reeglina kulub vedelat õli rohkem kui paksemat. Võib esineda olukord kus õli tüübi vahetuse korral on õlikulu esimesel vahetusejärgsel ajal suurem. Uus (või remonditud) sissesõitmata mootor kulutab samuti tavalisest rohkem õli.