Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õlid ja määrded (0)

1 Hindamata
Punktid
Õlid ja määrded #1 Õlid ja määrded #2 Õlid ja määrded #3 Õlid ja määrded #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sven Daniel Kaabel Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
doc

Õlid ja määrded

vedeliku (õli) molekulide vahel. See on ideaalolukord. 2. Osaline määrimine Ebatasasused puutuvad üksikutes kohtades kokku ­ kuivhõõrdumine põhjustab kulumist. Hüdrodünaamilist määrdekilet ei teki. Tekib näiteks mootori kolvi surnud seisust tagasi liikumisel aga ka väntvõlli laagrites. Õli lisandite abil saab kulumist vähendada. 3. Piirmäärimine Tekib siis kui vedelikuline hõõrdumine enam ei toimi ­ kiirused liiga väikesed või õli liiga paks. Kokkupuude paljudes kohtades. Tekib näiteks järsul koormuse suurendamisel aga ka hammasratasülekannetes. Metallide puhul kuivhõõrdetegur 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 e. hõõrdumine on kümneid kordi väiksem. Vedelikulise hõõrdumise teke sõltub: · detailide pinna siledusest, · kasutatavast õlist, · detailide pöörlemiskiirusest , · koormusest, · temperatuurist jne. (vt

Auto õpetus
thumbnail
30
pptx

Diiselkütused ja määrdeõlid

meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt.    Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5. Stabiilsus (oksüdeeritavus, termooksüdeerimisstabiilsus) 6. Aurustuvusomadused (leekpunkt, hangumispunkt) 7. Tuhasus ja sulfaatne tuhasus 8. Metallisisaldus, selle sõltuvus õli ekspluatatsiooniajast 9. Korrodeeruvad omadused 10. Pesemisvõime 11. Mehhaaniliste lisandite ja veesisaldus. Määrdeõlide koostis  Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, kuid nende molekulmass on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassist märksa suurem.  Õli põhikomponentideks on:  Mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid (40%...82 %);  Areenid ja nende isomeerid (15%...40 %);  Alkaanid (0,1%...6,5 %);

Keemia
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga

thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240ºC Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600ºC- 500ºC kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%. Jahutuskeskkonnana kasutatakse vette, mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18ºC ja 20ºC vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Karastamine ühes jahutuskeskkonnas - niimoodi karastatakse lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile. Karastamine kahes jahutuskeskkonnas . Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga

Materjaliõpe
thumbnail
36
docx

Materjalide keemia

austeniidist eraldi kristallidena ferriit. Allpool joont SE eraldub austeniidist eraldi kristallidena tsementiit. Diagrammi vasakpoolses osas asub veel üks eutektiline punkt S ehk perliit, mis asub sirgel PSK, millest allpool ei ole austeniit enam püsiv, vaid laguneb täielikult ferriidiks ja tsementiidiks. Mootoriõlide eesmärk on vähendada liikuvate pindade vahelist hõõrdumist, et pinnad ei kuluks ega kuumeneks. Õli peab olema ka paraja viskoossuusega, sest liiga vedel õli voolab õlitavate pindade vahelt välja, liiga paks õli ei täida kõiki kotsaid pilusid liikuvate pindade vahel. Üks ja sama õli peab sageli töötama erinevatel temperatuuridel ­ seadme käivitamisel temper. Madal aga töötades tõuseb. Sellepärast on tähtis ka viskoossuse sõltuvus temperatuurist. Mootorõlide hangumistemp. Peab olema 10 kraadi võrra madalam kõige madalamast töötemperatuurist. Kuna mootorõlid kardavad

Materjalide keemia
thumbnail
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*Si

Materjalide keemia
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Kolvi peamised osad on kolvipea 3 ja juhtpind 5 (joon. 9). Kolvipeas on 2... 3 ringsoont kolvirõngaste pai- Silinder ja silindrikaas (joon. 8) moodustavad koos kol- galdamiseks. Neljataktiliste mootorite kolvi kõige alumi - viga suletud kambri, milles toimub mootori töötsükkel. ses rõngasoones on avad õli juhtimiseks kolvi siseküljele. Samal ajal on silinder ka kolvi liikumise juhtijaks. Kolvi põhi on kas tasapinnaline või kumer ja selles võivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks. hülss («Voshod-2»r M-106, M2K-IO3, MT-9 jt.)

Füüsika
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

Liimidest on kasutusel karbamiid-formaldehüüdliimid, polüuretaanliimid ja epoksiidliimid. Liimidele lisatakse plastifikaatoreid ja täiteainet. 15 Hooldusmaterjalid Praegu on palju hooldusmaterjale, mida saab kasutada autoga töödeldes. Mõnedest neist tuleb praegu jutt. Hooldusvahendid CRC 5-56 (Universaalõli) ­ Vedel õli koos lisanditega kergendab kinniroostetatud poltide lahtivõtmist, õlitab liigendid, lukud jne. Vähendab kriuksumist ja hõõrdumist. Eemaldab niiskuse, aitab käivitada niiskeid mootoreid ning ennetada elektririkkeid. Vabastab ja puhastab kinnikiilunud mehhanismid. Kaitseb metalle korrosiooni ja rooste eest. CRC Wipes (Universaalsed puhastuslapid) ­ Eemaldavad õli, määrde, värvi ning liimijäägid.

Materjaliõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun