• joodiarv näitab, kas või on määritav (kui pehme on või konsistents). • REICHERT-MEISSELI arv iseloomustab madalmolekulaarsete, lenduvate, vees lahustuvate hapete (või-, kaproon-, osaliselt kaprüülhappe) sisaldust piimas. Reichert-Meisseli arv piimarasvas ei ole tavaliselt alla 24. • Reicherti-Meissli arvu alusel võib otsustada piimarasva naturaalsuse üle, sest juba väikeste koguste taimsete rasvade lisamine võile alandab R-M konstanti tuntavalt. • HAPPEARV iseloomustab vabade rasvhapete sisaldust piimarasvas. Värske piimarasva happearv on umbes 0,3. • Happearv näitab või kvaliteeti, kas või kuulub I, II või III klassi. Mida kõrgem on happearv, seda madalama kvaliteediga on või, seda enam on märgata lipaaside kahju tootele, seda enam on või saastunud ebasoovitavate mikroorganismidega. • PIIMA TIITRITAV HAPPESUS eelkõige määratud piima happeliste soolade ja valkudega.
Tulemus: Mina uurisin kiivi C-vitamiinisisaldust. X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g= =(1,15-0,1) * 88,03 * 0,001 * 15 * 100 *100 /10 *10 * 4,01 = 34,6 mg%. Järeldus: Tegelikkuses oleks võinud kiivi C-vitamiinisisaldus olla suuremgi, kuna tegu on üsna C- vitamiinirikka toiduainega. Ilmselt võisin mingis katseetapis eksida või olin ebatäpne. TOIDURASVAD HAPPEARVU JA VABADE RASVHAPETE SISALDUSE MÄÄRAMINE Happearv HA ( inglise k. acid value ehk AV) on KOH milligrammide arv, mis kulub 1g proovis esinevate vabade rasvhapete neutraliseerimiseks. Happearvu väljendatakse milligrammi KOH/g rasva kohta. Vabade rasvhapete sisaldus ( inglise k. free fatty acids ehk FFA) esitatakse massi protsendina vastavalt õli (rasva) päritolule. Rafineeritud õlis võib FFA väärtus olla maksimaalselt 0,3 % Töö käik Proovi ei tohiks enne analüüsi soojendada ega filtreerida, kuna proov võib sisaldada ebapüsivaid
Töö käik Proovi ei tohiks enne analüüsi soojendada ega filtreerida, kuna proov võib sisaldada ebapüsivaid rasvhappeid. Proovi tuleks võtta nii palju, et titranti kuluks vähemalt 0,2 ml. Kaalusin koonilisse kolbi 2,5 värsket rapsiõli ja lahustasin proovi 20ml neutraallahuses. Hoolikalt segades tiitrisin KOH lahusega roosa värvuseni, mis pidi püsima vähemalt 5 minutit. Kui tiitritav lahus muutus häguseks, lisasin veel lahustit. Katse andmed ja arvutused Happearv HA (mg KOH/g) arvutatakse valemiga: HA = V · K · 5,611 / m, kus V - kulunud 0,1n KOH lahuse maht, ml; K 0,1n KOH lahuse normaalsustegur; 5,611 1 ml-s 0,1n KOH lahuses olev KOH mass, mg; m rasva kaalutis, g. HA = 0,25 * 1 * 5,611 / 2,5 = 0,5611 Vabade rasvhapete sisaldus protsentides FFA = V · C · M · 100 / 1000 · m, % kus V kulunud KOH lahuse maht, ml; C KOH lahuse kontsentratsioon;
1. Proovi ei tohiks enne analüüsi soojendada ega filtreerida, kuna proov võib sisaldada ebapüsivaid rasvhappeid. 2. Proovi tuleks võtta nii palju, et titranti kuluks vähemalt 0,2 ml. 3. Kaalusin koonilisse kolbi 3,27 sojaõli ja lahustasin proovi 25 ml neutraallahuses. 4. Hoolikalt segades tiitrisin KOH lahusega roosa värvuseni, mis pidi püsima vähemalt 5 minutit. 5. Kui tiitritav lahus muutus häguseks, lisasin veel lahustit. Katse andmed ja arvutused Happearv HA (mg KOH/g) arvutatakse valemiga: HA = V · K · 5,611 / m, kus V - kulunud 0,1n KOH lahuse maht, ml; K 0,1n KOH lahuse normaalsustegur; 5,611 1 ml-s 0,1n KOH lahuses olev KOH mass, mg; m rasva kaalutis, g. HA =0,15*1*5,611/3,27 = 0,2574 Vabade rasvhapete sisaldus protsentides FFA = V · C · M · 100 / 1000 · m, % kus V kulunud KOH lahuse maht, ml; C KOH lahuse kontsentratsioon;
4. Leektäpp - temperatuur, mille juures õliaurud kuumutamisel moodustavad õhuga segu, mis süttib lahtisest leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC. Samas 2-taktiliste mootorite bensiini-õli segus kasutatavatel õlidel peab leektäpp olema madal, et õli täielikult ära põleks. 5. Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN) - iseloomustab õli korrodeerivat toimet. Mõõdetakse KOH ( mg ) hulgaga, mis kulub 1g õli kõigi nafteenhapete neutraliseerimiseks. 6. Koksisus - iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja
seob rasva. Seega on fosfolipiidid võimelised siduma rasva ja vett (amfipaatsed) – tegu on emulgaatoriga. Kibeda ja rääsunud maitse õlile annab lipolüüs – lipiidide lagunemine, mille tagajärjel tekivad vabad rasvhapped, millel on spetsiifiline lõhn. Joodiarv on 100 g rasva kaksiksidemete küllastamiseks vajalik joodi hulk grammides – jood lõhub kaksiksideme üksiksidemeks ning seostub süsinikuaatomi vabade sidemetega. Happearv iseloomustab vabade rasvhapete sisaldust – on KOH hulk milligrammides, mis kulub ühe grammi rasva neutraliseerimiseks. Reichert-Meissli arv iseloomustab madalmolekulaarsete vees lahustuvate RH sisaldust rasvas. Põhineb NaOH-ga neutraliseerimisel. Polenske arv iseloomustab rasvas leiduvate lenduvate, kuid vees mittelahustuvate RH arvu. Põhineb NaOH-ga neutraliseerimisel. Saponifikatsiooniarv (seebistamisarv) näitab, mitu mg KOH kulub 1 g rasva
4. Leektäpp temp. mille juures õliaurud kuumutamisel moodustavad õhuga segu, mis süttib lahtisest leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC. Samas 2-taktiliste mootorite bensiini-õli segus kasutatavatel õlidel peab leektäpp olema madal, et õli täielikult ära põleks. 5. Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN) iseloomustab õli korrodeerivat toimet. Mõõdetakse KOH ( mg ) hulgaga, mis kulub 1g õli kõigi nafteenhapete neutraliseerimiseks. 6. Koksisus iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa
Odavad, kuid ekspluatatsiooni omadused ei vasta kaasaegsetele nõuetele. Poolsünteetilised õlid kompromiss hinna ja kvaliteedi suhtes, sisaldavad 20-40% sünteetilist komponenti. Täissünteetilised õlid spetsiaalselt sünteesitud polü-alfa-alkeenid ja estrid. Head ekspluatatsiooni omadustega aga kallid. Mootoriõlidele on ka nõuded. 250 kraadi juures määratakse termiline stabiilsus, sest oksüdeerimise produktid tekitavad ummistust ja kiirendavad õli mustumist. Määratakse happearv ehk mitu mg KOH kulub 1 g õlis olevate hapete neutraliseerimiseks. Mootoriõlidel peab olema leektemp. 140-210 kraadi, ehk mille puhul õli aurud süttivad lahtisest tulest. Ja 20-30 kraadi kõrgem leektemperatuurist peab olema süttimistemp, ehk siis mille juures õli süttib. Looduslikud ehitusmaterjalid on kivimid tard-ja moondekivimid(raudkivid või maakivid)-graniit koosneb kvartsist(SIO2, amorfsed terad, läbikumav, kõva, alumosilikaat),
Õlidesse satub ka tugevatoimelisi happeid (H2SO4, H2SO3). Neid sattub õlisse järgnevalt: põlemiskambrist SO2, SO3, pääsevad gaasilisel kujul läbi kolvirõngaste karterisse. Karteris ühinevad nad veeauruga ja tekivad happed SO3 + H2O = H2SO4 3SO2+H2O = H2SO3 ja karteris tekkinud väävelhapped satuvad karterist õli hulka. Kui õli on teatud happelisuse, mida iseloomustatakse happa arvuga, siis tuleb teostada õli vahetus. Happearv määratakse 1g õlil, millele lisatakse KOH nii palju mmg kuni õli muutub neutraalseks ja seda kogust nimetataksegi happearvuks. HANGUMISTEMPERATUUR See on tähtis näitaja mootori käivitamisel külmal aastaajal VEESISALDUS Vesi soodustab õli hapendumist, tekitab õliga segunemisel emulsiooni, mis on halva määrimis omadustega, ummistab filtreid. Õli kuumutamisel üle 100°C õli omadused paranevad. ÕLILISANDID Mineraalõlid koosnevad baas ehk toorõlist ja lisanditest
seega vältida mootori sisepindade mustumist nimetatakse mootoriõli pesemisvõimeks. Pesemisvõime tagatakse lisandite abil. Pesemisvõime määratakse katsemasinas, mille silindri keskosa temperatuur on 225°C. Hinnatakse pallides (O...6) 2-tunnise katseaja jooksul kolvile sadestunud laki hulka. Pesemisvõime O palli tähendab, et kolvil lakki ei tekkinud. Üleni musta lakiga kaetud kolvi puhul antakse pesemisvõimeks 6 palli. Happearv ja korrosiivsus Õlid ei tohi tekitada korrosiooni, vaid peavad kaitsma metalli selle eest. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, leelised väävel ja mõned selle ühendid, õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit õlid sisaldada ei tohi. Orgaanilisi happeid aga ei ole võimalik õlist täielikult eemaldada. Nad korrodeerivad peamiselt värvilisi metalle ja nende sulameid
seega vältida mootori sisepindade mustumist nimetatakse mootoriõli pesemisvõimeks. Pesemisvõime tagatakse lisandite abil. Pesemisvõime määratakse katsemasinas, mille silindri keskosa temperatuur on 225°C. Hinnatakse pallides (O...6) 2-tunnise katseaja jooksul kolvile sadestunud laki hulka. Pesemisvõime O palli tähendab, et kolvil lakki ei tekkinud. Üleni musta lakiga kaetud kolvi puhul antakse pesemisvõimeks 6 palli. Happearv ja korrosiivsus Õlid ei tohi tekitada korrosiooni, vaid peavad kaitsma metalli selle eest. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, leelised väävel ja mõned selle ühendid, õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit õlid sisaldada ei tohi. Orgaanilisi happeid aga ei ole võimalik õlist täielikult eemaldada. Nad korrodeerivad peamiselt värvilisi metalle ja nende sulameid
Väävlisisaldus 0,38% Meh. osakeste sis. 0,02% Veesisaldus <0,03% Koksistuvus 8,72% Leektäpp 200ºC Hangumistäpp -5ºC Fraktsioonil. koostis , Vanaadium 90ppm, Al+parafiin 25mg/kg Kasutatav õli Castrol TLX 404 Erikaal 15ºC juures 910,0kg/m3 Viskoossus 100ºC juures 14,0cSt Happearv 1,01mg KOH/g Hangumistäpp -12ºC Õli grupp ISO järgi SAE 40 2.2. Peamasina konstruktsioon Plokkkarter Plokkkarter on valatud malmist. Veesärgi jaotustorud ja ülelaadimisõhu ressiiver on integreeritud mootoriplokki. Raamlaagrid on rippuvat tüüpi. Raamlaagrite pakud on alt toestatud hüdrauliliste tungraudadega. Laagrikaaned
Dünaamiline viskoossus iseloomustab õli kihtidevahelist liikumistakistust, st. sisehõõrdumist. Kinemaatilise viskoossuse määrab aeg, mis kulub etteantud õlikoguse väljavoolamiseks anumast kapillaartoru kaudu. Viskoossus oleneb õli temperatuurist ning temperatuuri tõustes viskoossus väheneb, st. õli muutub vedelamaks. Lisaks viskoossusele iseloomustavad õlisid veel sellised näitajad nagu leekpunkt, hangumistemperatuur, oksüdatsioonikindlus, happearv, lisandisisaldus. Lihtsaim veerelaagrite määrimise moodus on nende paigutamine õlivanni. Seejuures ei tohiks õlitase ulatuda üle alumise veerekeha keskme, sest kõrgema nivoo puhul suurenevad energiakaod; selle tagajärjel kuumeneb kogu õlitase laagrisõlm ja väheneb õli viskoossus. Määrde püsimise ja tolmu, vee jms. eemalhoidmise jaoks tuleb laagrisõlmed tihendada. Selleks kasutatakse kontakt- ja Sele 15.7. Õlitoosiga
annaabi.ee 
