Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õlitussüsteem 1.osa (0)

1 Hindamata
Punktid
Õlitussüsteem
Ülo Ramp
Ülesanne
· vähendab
hõõrdejõudu kahe
detaili kokkupuutel
· toimetada
hõõrdpindade vahele
õli
· jahutab detailide
tööpindasid
Õlitussüsteemi üldehitus
· karter
· õlipump
· filter
· kanalid
Lihtsustatud skeem
· õlivõttur
· õlipump
· rõhu reduktsiooniklapp
· õlifilter
· laagrid mootoris
Normaalne
reduktsioonklapi rõhk
autodel 3-5 kg/cm²
Tööpõhimõte
· õlipump
· õlifilter
· manomeeter
· magistraal, kanalid
· detailid
· karter
Ülaõlitus
· õlitab nukkvõlli
· abivõlli
Õlipump
· Hammasrataspump
· (välis-või
sisehammastega)
asub mootori ees,
väntvõlli väljumise
kohas, käitatakse otse
väntvõllilt
·rootorpump
Filter
Õli puhastamiseks
mehhaanilistest
osakestest
· korpus
· element
Õlifiltri ehitus
Õlimahuti
Karteri alumise osa
moodustab
mootoriploki külge
kinnitatud karterikaas.
Ülesanne:
säilitada õli
kaitsta väntvõlli
Kanalid
· asuvad mootori
plokis
· plokikaanes
Õli tasapind
Õlimõõtevarras
· miinimum
· maksimum
Reduktsiooniklapi rike
Kinnijäänud klapp
suletud asendis tõstab
rõhu süsteemis
+ 5 kg/cm²
· filtri deformatsioon
Mootoriõlid
· mineraalõlid
· poolsünteetilised
· täissünteetilised
Mootoriõlide markeerimine
Viskoossus
Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures.
SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid.
· Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust.
· Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole
otseselt seotud õli kvaliteediga.
SAE 10W40
10 - näitab õli voolavust madalatel
temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust
W - talv (Winter).
40 - näitab õli võimet säilitada piisav
"paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk
nn suvist viskoossust.
Talvine number
Mida väiksem on talvine number (SAE 0W,
5W, 10W jne),
seda madalamatel temperatuuridel jääb õli
"vedelaks" ­ see kergendab mootori
käivitamist ja kaitseb külma mootorit.
Suvine number
Mida suurem on suvine number (SAE 30,
40, 50 jne),
seda viskoossem on õli 100° temperatuuri
juures ja seda paremini suudab ta mootorit
kaitsta äärmuslikes töötingimustes.
Õlide tähistamine
Õli kvaliteet
· API klassifikatsioon
· ACEA klassifikatsioon
API
API (American Petroleum Institute)
klassi tähis koosneb reeglina kahest tähest
(näiteks API SL/CF, EC )
· esimene näitab õli tüüpi
· teine vastavust kindlale
kvaliteedistandardile.
Bensiinimootorite õlisid tähistab
klassi nimes esimene täht S
· SE - kuni 1979 a. toodetud mootoritele
(vananenud standard)
· SF - kuni 1988 a. toodetud mootoritele
(vananenud standard)
· SG - kuni 1993 a. toodetud mootoritele
(vananenud standard)
Bensiinimootorite õlisid tähistab
klassi nimes esimene täht S
· SH - kuni 1996 a. toodetud mootoritele
(vananenud standard)
· SJ - kuni 2001 a. toodetud mootoritele (kehtiv
standard)
· SL sobiv 2002 a. ja uuematele mootoritele
(kehtiv standard)
SH, SJ ja SL klassi õlid
Nn. "kütust säästvad" mootoriõlid, mida
märgitakse täiendavalt tähistega EC või
EC II.
Reeglina võib vanemates bensiinimootorites kasutada ka
uuematele standarditele vastavaid õlisid. Erandiks on
siiski 50-ndatel ja enne toodetud mootorid, mille jaoks
moodsad õlid kindlasti ei sobi.
Diisliõlide tähiseks on täht C
· CC - harilikele diiselmootoritele alates 1961 a. (vananenud standard)
· CD - teatud kindlatele vabalt hingavatele ja turbodiiselmootoritele
alates 1955 a. (vananenud standard)
· CD-II - kahetaktilistele diiselmootoritele alates 1987 a (vananenud
standard)
· CE - kõrgete pööretega neljataktilistele vabalt hingavatele ja
turbodiiselmootoritele alates 1987 a. (vananenud standard)
· CF - maastiku- ja ehitusmasinate vabalt hingavatele ja
turbodiiselmootoritele alates 1994 a. (kehtiv standard)
Diisliõlide tähiseks on täht C
· CF-2 - kahetaktilistele diiselmootoritele alates 1994 a (kehtiv standard)
· CF-4 - kõrgete pööretega neljataktilistele vabalt hingavatele ja
turbodiiselmootoritele alates 1990 a. (kehtiv standard)
· CG-4 - kõrgete pööretega neljataktilistele vabalt hingavatele ja
turbodiiselmootoritele alates 1995 a. (kehtiv standard)
· CH-4 - kõrgete pööretega neljataktilistele vabalt hingavatele ja
turbodiiselmootoritele alates 1998 a. (kehtiv standard)
· CI-4 - kõrgete pööretega neljataktilistele vabalt hingavatele ja
turbodiiselmootoritele alates 2002 a. (kehtiv standard)
Käigukastiõlide klassi
tähiseks on täht G
· GL-3 keskmise kvaliteediga käigukastiõlid
· GL-4 kõrge kvaliteediga käigukastiõlid
· GL-5 tippkvaliteediga käigukastiõlid
· GL-4/GL-5 universaalsed käigukastiõlid
(täidavad nii GL-5 kui ka GL-4 kvaliteediklassi nõudmised)
ACEA
ACEA (Association des Constructeurs
Europeens de l´Automobile - Euroopa
autotootjate ühendus)
Euroopa mootoriõlide klassifikatsioon
koosneb tähest ja numbrist
(näiteks ACEA A3/B3)
ACEA - sse kuuluvad
BMW Porsche
DAF Renault
Ford of Europe Rolls-Royce
General Motors Europe Rover
MAN Saab-Scania
Mercedes-Benz Volkswagen
Peugeot Volvo
ACEA klassifikatsioonis
mootoriõlid kolmes rühmas
· A - bensiinimootoriõlid
· B - sõiduautode diiselmootoriõlid
· E - veoautode diiselmootoriõlid
Rühmade kategooriad
1, 2, 3, 4, 5
- mida suurem on nimetatud number seda
kõrgema kvaliteediga on õli.
Viimasena näidatakse ära antud
klassifikatsiooni kehtestamise aasta
(näiteks: A1-96 või E3-98)
A ACEA klassifikatsioon
bensiinimootoriõlidele
· A1 - madalama viskoossusega (W20 ...)
mootoriõlid. Ei sobi kõikidesse mootoritesse!
· A2 - normaalse õlivahetusintervalliga üldlevinud
bensiinimootoriõlid
· A3 - määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge
kvaliteediga mootoriõlid. Võib kasutada pikemat
õlivahetusintervalli, kui mootori tootja seda lubab
A ACEA klassifikatsioon
bensiinimootoriõlidele
· A4 - võetakse kasutusele tulevikus, siiamaani ei
ole välja antud
· A5 - määrimisomadusi hästi säilitavad madala
viskoossusega (W20 ...) forsseeritud mootoritele
mõeldud õlid. Võib kasutada pikemat
õlivahetusintervalli, kui mootori tootja seda
lubab. Ei sobi kõikidesse mootoritesse!
B ACEA klassifikatsioon sõidu- ja
pakiautode diiselmootoriõlidele
· B1 - madalama viskoossusega (W20 ...)
mootoriõlid. Ei sobi kõikidesse mootoritesse!
· B2 - normaalse õlivahetusintervalliga üldlevinud
diiselmootoriõlid.
· B3 - määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge
kvaliteediga mootoriõlid. Võib kasutada pikemat
õlivahetusintervalli, kui mootori tootja seda lubab.
B ACEA klassifikatsioon sõidu- ja
pakiautode diiselmootoriõlidele
· B4 - määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge
kvaliteediga mootoriõlid otsesissepritsega
mootoritele. Võib kasutada ka B3 klassi õlide
asemel.
· B5 - määrimisomadusi hästi säilitavad madala
viskoossusega (W20 ...) õlid. Võib kasutada
pikemat õlivahetusintervalli, kui mootori tootja
seda lubab. Ei sobi kõikidesse mootoritesse!
E ACEA klassifikatsioon veoautode ja
teiste raskelt koormatud masinate
diiselmootoriõlidele
· E2 - normaalse õlivahetusintervalliga üldlevinud
veokite vabalt hingavate ja turbodiiselmootorite
õlid
· E3 - kõrge kvaliteediga mootorit puhastavad ja
kulumist vähendavad mootoriõlid. Soovituslik
mootoritele, mis täidavad Euro1, Euro2 ja Euro3
saastenorme.
E ACEA klassifikatsioon veoautode ja
teiste raskelt koormatud masinate
diiselmootoriõlidele
· E4 - määrimisomadusi hästi säilitavad mootoriõlid,
mis täidavad puhastavate ja kulumist vähendavate
omaduste osas E3 klassi õlidest karmimaid
nõudmisi. Võib kasutada märkimisväärselt pikemat
õlivahetusintervalli, kui mootori tootja seda lubab.
· E5 - sarnane E4 klassiga, kuid vastavad veelgi
karmimatele standarditele. Tähistab raskeveokite
turbodiiselmootori õlide tippkvaliteeti Euroopas.
Õlide säilivus
Õlide töövõime aastates
· baasõlid, toorõlid - 3
· hüdraulika, kompressori, tsentraalõlitus - 2
· mootori- ja transmissioonõlid - 3
· industriaal- ja auto käigukast - 2
· metallitöötlus-, emulsioonõlid - 1
Klient peale mootori
kokkujooksmist:
"Õlis viga ei saa olla, sest õli
karteris pole..."
Vasakule Paremale
Õlitussüsteem 1 osa #1 Õlitussüsteem 1 osa #2 Õlitussüsteem 1 osa #3 Õlitussüsteem 1 osa #4 Õlitussüsteem 1 osa #5 Õlitussüsteem 1 osa #6 Õlitussüsteem 1 osa #7 Õlitussüsteem 1 osa #8 Õlitussüsteem 1 osa #9 Õlitussüsteem 1 osa #10 Õlitussüsteem 1 osa #11 Õlitussüsteem 1 osa #12 Õlitussüsteem 1 osa #13 Õlitussüsteem 1 osa #14 Õlitussüsteem 1 osa #15 Õlitussüsteem 1 osa #16 Õlitussüsteem 1 osa #17 Õlitussüsteem 1 osa #18 Õlitussüsteem 1 osa #19 Õlitussüsteem 1 osa #20 Õlitussüsteem 1 osa #21 Õlitussüsteem 1 osa #22 Õlitussüsteem 1 osa #23 Õlitussüsteem 1 osa #24 Õlitussüsteem 1 osa #25 Õlitussüsteem 1 osa #26 Õlitussüsteem 1 osa #27 Õlitussüsteem 1 osa #28 Õlitussüsteem 1 osa #29 Õlitussüsteem 1 osa #30 Õlitussüsteem 1 osa #31 Õlitussüsteem 1 osa #32 Õlitussüsteem 1 osa #33 Õlitussüsteem 1 osa #34 Õlitussüsteem 1 osa #35 Õlitussüsteem 1 osa #36 Õlitussüsteem 1 osa #37 Õlitussüsteem 1 osa #38 Õlitussüsteem 1 osa #39 Õlitussüsteem 1 osa #40 Õlitussüsteem 1 osa #41 Õlitussüsteem 1 osa #42
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaano90 Õppematerjali autor
Õlituse vajadused, omadused, süsteemid, rakendused,

Sarnased õppematerjalid

Õlitusüsteem osa 2
31
ppt

Õlitusüsteem osa 2

Õlitussüsteemi ülesanne Vähendada hõõrdumist Jahutada, sest koostöötavate pindade vahelt välja valguv õli võtab kaasa ka hõõrdumisel tekkinud soojust Tihendav toime, sest õli abil saadakse vajalik kompressioon silindris õlikelme olemasolul kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõlli laagrid. Õli paisk

Auto õpetus
Mootoriõlid
6
odt

Mootoriõlid

Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 - kõrgel temperatuuril k?

Kategoriseerimata
Mootoriõlide standardid
3
docx

Mootoriõlide standardid

Mootoriõlide standardid, markeerimine,kasutus ja märgistus Nõuded mootoriõlidele Mootoriõlideks nimetatakse neid õlisid, mis on kasutusel sisepõlemismootorite õlitussüsteemides. Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihusta

Auto õpetus
Õlid ja määrded
33
doc

Õlid ja määrded

Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materja

Auto õpetus
Automootor
15
docx

Automootor

· kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 2. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub; · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele. 3. Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: · jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); · paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaagritele). 4. Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: · märgkarteriga, · kuivkarteriga. Õlitussüsteem 5. Klassikaline õlitussüsteem koosneb: · õlipump koos õlivõtja sõelaga; · õlifilter; · peakanal ja harukanalid; · õlijahutusradiaator.

Auto õpetus
Materjaliõpetus
14
docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C

Auto õpetus
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun