hallid toonid 6. Mida tähendab kollaaz? Liimitud pilt, erinevad materjalid, väljalõiked jne. 7. Kuidas nimetatakse seda kubismi alaliiki, millele pani aluse Jan Gris? Sünteetiline kubism 8. Mis on Delaunay piltidele kõige omasem? Heledad ja puhtad perspektiivvärvid, värviringid (kõlaliste efektide virtuaalseks edasiandmiseks) 9. Kuidas oli võimalik kubistide ideid väljendada skulptuuris? Püüti leida objekti ,,olemuslikku" põhivormi, kombineeriti kehasid geom. Kujunditest.
Magnetism. Magnetväljaks nim. liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nim. spinniks. Kruvi reegel magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja
Fernand Léger 1881-1955 Tumedat värvi silindrid ja torud. Püüd väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust ,,Linn" , ,,Kettad" SKULPTUUR Kujud on kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Seos kujutatava motiiviga on pealiskaudne ja tihti üksnes aimatav. Constantin Brancusi 1876-1957 Rumeenia ei huvitanud nähtuste pealispind ja objektide väljanägemine, püüdis leida iga objekti olemuslikku põhivormi ,,Noormehe torso" , ,,Lind ruumis" Aleksandr Arhipenko , Henri Laurens , Jacques Lipchitz
.. Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis. Omamagnetväli: - pole õrna aimugi . Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Spinn- füüsikalist suurust, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Vooluga juhtme magnetväli- küsime õpsilt h alguses. 2. Ampere`i jõud, ,,K", magnetkonstant, ampri definitsioon(lünktekstina): Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 3. Ampere`i seadus, vasaku käe reegel magnetvälja jõu kohta, magnetinduktsioon, magnetvälja mõju rakendus:
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude
positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. PSÜHHOLOOGIA I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia on võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene I.Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat, kuna andmetel, millega manipuleerib psühholoogia, ei ole ruumilist mõõdet. 3. Psühholoogiat ei saa vaadelda eksperimentaalse teadusena, kuna psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib
võttestiku rajaja, kes kujutas sisemonoloogide kaudu inimese teadvuse voolu. "Ulyssese" (1915) HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed. Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. "Stepihunt" (1973 ek) ALBERT CAMUS: on kujutanud inimese olemuse avanemist piirsituatsioonides, võõrandumise probleeme ja vabaduse ning vastutuse olemuslikku seost. EKSISTENTSIALISM! "Katk" (1947) (fasismi võrdkuju. Teos sai Nobeli preemia) JEROME DAVID SALINGER: On kirjutanud noorte anarhistlikust protestist täiskasvanute maailma vastu ja kujutanud noore inimese mõttemaailma ebakindlust, kergesti haavatavust, maksimalismi. Tema noored otsivad oma elu eesmärki vahel tagajärjetult, sest neil puudub elukogemus ja nad ei suuda kohaneda. Autoron oma loomingus tõstnud olulisele kohale noore
koosneb Püsimagneti osade vahel ei saa põhimõttelist erinevust olla- kõik püsimagneti piirkonnad koosnevad samadest osakestest. Poolitamine: tulemuseks kaks uut püsimagnetit. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Spinn- füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. (Püsimagneti väli on põhjustatud osakese spinnidest.) 2 piirkonda: 1. Põhjapoolus N 2. Lõunapoolus S *tähistusviis -> magnetnõela (väikese pöördumisvõimega püsimagnet) käitumisest Maa magnetväljas * püsimagnetite pooluste vahel mõjuvad jõud. S S // N N // S N // N S Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1
· Täielikult toimivaid isikuid on vähe Paar mõttetera C. R. Rogers'ilt: · ,,Mida loovam töö, seda enam jääb seda tegev inimene iseendaga üksi." · ,,Kui indiviidid, grupid ja rahvad ei suuda ette kujutada, välja mõeda ega loovalt läbi töötada uusi viise nende muutustega ühinemiseks, siis jõuame ummikusse." · ,,Looming pole minu arvates piiratud mingi erilise sisuga." · ,,Ma oletan, et pole olemuslikku erinevust loomeprotsesside vahel, mis toimuvad pildi maalimisel, sümfoonia komponeerimisel, uute tapariistade leiutamisel, teadusliku teooria loomisel, uudsete inimsuhete kujundamisel või isiksuse arendamisel nagu psühhoteraapia korral." (Anti Kidron, ,,Leidlik meel", Tallinn 2000) Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf · Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality · Combs, Arthur W
õgivad putukad väikesel porikübemel". 4. Montesquieu oli hariduselt jurist. Tema teos ,,Seaduste vaim" pandi keelatud raamatute nimekirja, sest julgelt absolutismi ja usufanatismi kritiseerides kaitses ta inimõigusi, rahva vabadusi ja usulist sallivust. Teoses ,,Pärsia kirjad" suhestab Lääne ja Ida. Näited teosest: Montesquieu eelistab Ida ühiskondade poliitilisele despootiale siiski kindlaid Lääne liberaalsemaid ühiskondi. Usub vabaduse vaimu olemuslikku kokkukuuluvust Lääne ühiskondade ja kultuuriga alates juba muistse Kreeka vabariiklikust ja demokraatlikust vaatlemisviisist. Irooniliselt kujutab Louis XIV-t, eriti tolle orjalikkust paavsti ees. Ennustab monarhiate lagunemist. Eriti pilkab Prantsuse õukonnaelu ülespuhutust ja edevat tühisust, Pariisi moemaaniat ja teadustega eputamist. Karmilt süüdistab usufanatismi. Teose vorm on epistolaarne, tegu on kiriromaaniga. 5
Selle õigustuse vundamendiks on tema õpetus olevast. Platoni õpetust olevast kutsutakse ka ideede- õpetuseks. Selle nimi tuleb arvatavasti sellest , et Platon käsitles mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on jagatav üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. 2.Valitsemiskordade tüpoloogia..................................................................................... Tüpoloogia on tähendab mingi tüübi järgi ritta pandud. Platoni tüpoloogia kirjeldab ühinkonnakorralduseallkäigutreppi. ..Platoni eluajal oli Kreekas demokraatlik valitsemiskord. Kui demokraatia muutus pinnapealsemaks, muutus Platon pessimistlikumaks
kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". Psühholoogia I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat, kuna andmetel, millega manipuleerib psühholoogia, ei ole ruumilist mõõdet. 3. Psühholoogiat ei saa vaadelda eksperimentaalse teadusena, kuna psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib
Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja viimsepäeva kuulutuseks. Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene! Ärge tapke Inimest!). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet uuenemispüüd, uue inimese ja uue ühiskonna paatos. Poeet on prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljendab seda oma loomingus. Luuletaja peab aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Ekspressionistid soovisid luua uut vaimuepohhi, hinge- või vaimuriiki jumalariigi asemel. Luuletajad kasutavad religioossele müstikale iseloomulikke kujundeid ja piiblimotiive (Ernst Stadler ja Franz Werfel). Poliitiliselt pingestatud aeg (Esimene maailmasõda, natsionaalsotsialismi esiletõus) 1930- ndatel aastatel
Tüdruk on siiski metsnaine ja kaob aeg- ajalt metsa ära. Võib öelda, et Emili on samastunud Valgelauguga, sellele ei viita ainult metslaslik olek, vaid ka mustade juuste all olev valge juukselahk. Samal ajal kui Emilil sünnib laps, saab ka Valgelauk pojad. Kui sureb Valgelauk, ei ilmu ka Emili enam tagasi. Analüüs-tõlgendus · Poliitiline sõnum. Oleks väga vaja luua loodusrahvuskaitseala, kus oleks võimalik alles hoida nn olemuslikku teadmust. · Inimeseks aitab saada usk, lootus ja armastus. ,,Noor ja nurjumatu nagu ma tollal olin, polnud mul teist teadmust kui see, et usu, lootuse ja armastuse abil võisid inimeseks, see tähendab Nganassaaniks saada kõik, kes seda veel ei olnud." (lk 10) · Pärast Valgelaugu tapmist olid Niika südames mitmesugused tunded. Kahetsus ja valu olid need, mis õpetasid elu kõrgelt hindama. Nii suutis Niika Tungalpähkli antud Nganassaani
............................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest
kaasa süüdistuse kahjurluses ja vaid traktoreid. Nimelt iseloomustas vangilaagri, siis Stalini surma järel toonast kolhoosimajandust üks eriti üldine hirmufoon vähenes. Kusagile ebaratsionaalne joon - ei kadunud siiski kogu nõukogude põllumajandustehnika ei olnud majanduse alus - plaan. Plaani- kolhooside omandis, vaid kuulus majanduse olemuslikku riigile ja oli koondatud ebaefektiivsust püüti korvata spetsiaalsetesse masina- mitmesuguste mittemajanduslilce traktorijaamadesse. Pärast aastate- vahenditega, mis kõik piinlesid kas pikkust propagandavahtu füüsilise või psühholoogilise traktorijaamade töö parandamisest ja terroriga. edendamisest kaotati nad 1958.
Fernard Leger (Kettad) lähtud kõige järjekindlamalt Cezanne-i ütlusest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Tema maalidel on tüüpilised tumedat värvi silindrid ja torud. Oma loominguga püüdis ta väljendada ,,inimeste ja masinate ühtekuuluvust". Ka skulptuuris leidis kubism pooldajaid. Constantin Brancusi (Lind ruumis) oli originaalseim. Teda ei huvitanud nähtuste pealispind ja objektide individuaalne väljanägemine, vaid ta püüdis leida iga objekti ,,olemuslikku" põhivormi. Kuulsad: Arhipenko; Lipchitz (Kümblev naine). Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus. Futurism: kujunes välja Itaalias. Noortele tundus itaalia ülirikkalik kunstipärand koorma või tõkkena kaasaega sobiva kultuuri loomise ning arenenud Lääne- Euroopale lärelejõudmise ees. Uudsus muutus erilise kultuse objektiks. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma loomingut futurismiks
kogemuste paljusust inimese mina lagunemiseni. Seetõttu on ekspressionistlikus 3 luules ülekaalus surma- ja enesetapumotiivid. Siiski ei kogetud mina-kaotust ühetähenduslikult negatiivse protsessina, vaid selles nähti ka võimalust vabaneda ratsionaalsuse ülemvõimust. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet, samuti nagu futurismigi, uuenemispüüd, uue inimese ja ühiskonna paatos. Poeet on nagu prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljedab seda oma loomingus. Määrav on kustniku tegelikkuse kujutus- tegelikkusel on tähendus vaid niivõrd, kuivõrd kunstnik(poeet) suudab oma loomingus nädata seda, mis peitub igapäevaste nähtuste taga. Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist,
ootama · Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta 2. Püüa mõista öeldu tuuma. Kui sind huvitab rääkija siirus või asjatundlikkus, püüa tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku ajutiselt kõrvale jätta. 3. Inimeste sügavamaks mõistmiseks tuleb lahti mõtestada nende väljendusrikkuse kood. Sageli võib üliviisakus väljendada ka ükskõiksust, aasiv ja ründav kõnetoon anda tunnustust siirast loomusest, kohatult vali hääl ja naer aga seesmist ebakindlust. 4. Esmase ja teisejärgulise eraldamisel ning öeldu sügavama mõtte mõistmisel võiks lähtuda mõnest järgnevast punktist.
sellele, et "spordi", kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui konformsus ja hälbimine; mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all) ruumis Inglismaale, ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu. Sotsiaalne kontroll on planeeritud või planeerimata protsess, millega inimestele õpetatakse, Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see neid veendakse või sunnitakse ühiskonna või grupi normidele alluma (Hess jt 2000: 91). ei ole Sotsiaalne kontroll on oma olemuselt konservatiivne, püüdes olemasolevat sotsiaalset korda konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel säilitades tagada ühiskonna stabiilsus ja toimimine
ootama · Me võime midagi tarka ja kavalat ilma pikemata oma töös või elus kasutusele võtta 2. Püüa mõista öeldu tuuma. Kui sind huvitab rääkija siirus või asjatundlikkus, püüa tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku ajutiselt kõrvale jätta. 3. Inimeste sügavamaks mõistmiseks tuleb lahti mõtestada nende väljendusrikkuse kood. Sageli võib üliviisakus väljendada ka ükskõiksust, aasiv ja ründav kõnetoon anda tunnustust siirast loomusest, kohatult vali hääl ja naer aga seesmist ebakindlust. 4. Esmase ja teisejärgulise eraldamisel ning öeldu sügavama mõtte mõistmisel võiks lähtuda mõnest järgnevast punktist.
toimida õigesti või mitte. Psühholoogia I. Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat, kuna andmetel, millega manipuleerib psühholoogia, ei ole ruumilist mõõdet. 3
USA psühholoogid soovitavad kaaluda järgmisi momente: 1. Ära lase emotsioonidel ja retoorikavõtteil endale ülemäära mõjuda. 2. Õpi lugema ridade vahelt ja mõistma vihjeid. 3. Püüa mõista öeldu tuuma. Kui sind huvitab rääkija siirus või asjatundlikkus, püüa tema sõnadest ja toonist saada paremat ettekujutust tema aususe või pädevuse üle otsustamiseks. Kui sind teise isiku välimuses või kõnes midagi häirib, püüa sellest üle olla. Olemuslikku välja selgitades võib nähtumusliku ajutiselt kõrvale jätta. 4. Võta kuulamisoskuse arendamiseks kasutusele märkmik, kuhu märgi vestluste sisu ja oma tähelepanekud. 5. Juhi rääkija sind huvitavas asjas pikemalt rääkima niihästi oma huvitatud ilme kui ka sõnadega ahjaa, vaat kui huvitav jne. 6. Avasta kuuldus enda jaoks midagi huvitavat ja kasulikku Tähelepanelikul kuulamisel avardab enamik jutuajamisi meie silmaringi
Eratarbimine põhjustab erasektori ebastabiilsust. Lühiajaline tsüklitevastane rahapoliitika tunnistamine. o Monetarism. Kriitika keinsinismi kohta: monetaarfaktorid jäeti maj tsüklite analüüsis kõrvale, monetaar- ja fiskaalprotsessides ei arvestatud suhtelist hinnamuutust, inflatsiooniootusi ei arvestatud, domineeris makromuutujate lühiajaline analüüs. Monetaristid eeldavad turumajanduse puhul erasektori olemuslikku stabiilsust. 16. Stabilisatsioonisihid ja nende tähtsus stabilisatsioonipoliitikas Tõhusa stabilisatsioonipol teostamiseks on vaja selgelt def ja reaalselt rakendatavaid sihte. Sihtide saavutamine peab olema võimalikult selgesti jälgitav. Lääne-Euroopa riikides on stab pol peaeesmärkideks olnud hinnataseme stabiilsis, täielik tööhõive ja majanduskasv. 17. Stabilisatsioonipoliitika instrumendid
Anglo-ameerika Gustav Bunge -tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid Jakob von Uexküll -mees kes baradigmade vahet edasi ejas. EKSAM Kui lähed aine alla siis leiad Silvi Salupere kodulehe. Põhilehel . Seal on konspektid. Semiootika ja Semioloogia. Peircelik ja Sausseurilik traditsioon. Kus need on aset leidnud, mis neid iseloomustab. Võib juhtuda, et pead ühe või teise autori puhul näite tooma. Milles seisneb keelemärgi arbitaarsus: Saussure. Tinglikkus. Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost. Peirce märk: Kolm osapoolt: Mis need on ja mida tähendavad: Objekt, interpretant, märk kui tervik ja märgikandja. Interpretant- tõlgendav. Tähistaja ja tähistatav. Saussure Märgisüsteem ka: Märgi tähendus tuleneb märgisüsteemist. Märgi miniaalne tähendus on see, mille poolest märk erineb millestki muust oma süsteemis.(foneem) Semioosi kolm mõõdet: süntaktka-kuidas lause osised omavahel koos seisavad. Asjade omavaheline suhestatus
Ja miski ei püsi, kui seda ei konstrueerita üha uuesti ja uuesti. See kehtib ka spordi kohta üldiselt ning üksikute spordialade puhul eriti. Sport on sotsiaalne konstruktsioon, suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata sellele, et “spordi“, kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui ruumis Inglismaale, ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu. Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis
Epistemoloogiline problemaatika ei ole veel iseseisvunud, vaid esineb olemisküsimusega läbipõimunult. Teadmise mõiste. Tunnetus, mis ühe või teise valdkonna kohta välja kujundatakse, peegeldab endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult. Ainult selline kõnelemine, mis suudab nähtuse juures esile tuua olemuslikku ning anda sellele põhjuslikku seletust, võib Platoni käsituse kohaselt pretendeerida ranges mõttes teadmise staatusele. Platon iseloomustas ideid ühtsete, paljudele üksikutele nähtustele ühiste/üldiste olemustena, seetõttu on teadmine, mis käib ideede kohta, universaalne teadmine, st. see ütleb midagi mitte pelgalt mõne üksiku asja kohta kindlal ajal ja kohas, vaid fikseerib seda, mis kehtib kõigi antud liiki kuuluvate asjade kohta igalpool ja igal ajal. Nii nagu ideed on
(näiteks Pärimusmuusika festival) ja kõige soojemate ilmade hooaeg. Viljandi sümboliteks ja tihti ka turismitoodete teemadeks on maasikad, Viljandi paadimees, Viljandi lossivaremed ja pärimusmuusika.Viljandi linn ja turismipiirkond (Soomaa, Võrtsjärv, Mulgimaa, Põhja-Viljandimaa ja Viljandi lähiümbrus) on rikkaliku ajaloo-ja kultuuripärandi ja mitmekülgse looduskeskkonnaga. Viljandi turismipiirkonna tunnuslause „Ürgses rütmis“väljendab kohalike arenguressursside olemuslikku sisu. 2008. aastal omistati Viljandi linnale Eesti parima pärandturismi sihtkoha staatus ja Viljandi linn kuulub Euroopa parimate arenevate pärandturismisihtkohtade võrgustikku. (Viljandi linna arengukava 2013) Turismiettevõtlus Viljandis Puhkaeestis.ee portaali on lisatud Viljandi maakonnas 59 majutuskohta, 1 spaa, 104 atraktsiooni, 16 seminariruumi, 49 tegevusvõimalust ja 36 toitlustusettevõtet. Viljandi linnas pakkus majutusteenust 2013
kontseptsioonist, kus tõlke mõiste eksisteerib selle sõna avaras tähenduses. ,,Lähtepunktiks on tõdemus, et kultuurikeelte eksisteerimine ja areng on võimalik vaid vastastikuste kontaktide kaudu seega eksisteerib iga eraldi võetud keel teatavas semiootilises ruumis ja saab funktsioneerida vaid tänu kahepoolsetele mõjudele selle ruumiga. Jagamatuks töötavaks mehhanismiks semioosise ühikuks ei tule pidada mitte eraldivõetud keelt, vaid kogu antud kultuurile olemuslikku semiootilist ruumi, mida määratleme semiosfäärina (Lotman 1990: 124125). Jakobson eristab sõnalise märgi tõlgendamise kolmel viisi: sõnalist märki saab tõlkida teisteks sama keele märkideks (keelesisene ehk intralingvistiline tõlkimine ehk ümbersõnastamine ehk päris tõlkimine) või mõnda teise, mittesõnasõnalisse sümbolite süsteemi (märgisüsteemide vaheline ehk intersemiootiline tõlkimine ehk transmutatsioon) (Torop&Sütiste 2007: 562).
oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Huvitav on selliste poststrukturalistlike psühhoanalüütikute nagu Lacan ja Zizek seisukoht. Nad leiavad, et inimese teadvustatud igatsus raha ja tunnustuse järele mitte ei asenda tema "tegelikku" igatsust millegi jumaliku järele, vaid need ihad varjavad inimese eest asjaolu, et inimeses tegelikult midagi fundamentaalset või olemuslikku ei olegi. Kui inimene enam midagi ei ihaldaks, siis ta samastuks eimiskiga oma tegeliku puudumisega, ning, nagu Zizek väidab, ta isegi lakkaks olemast. Kõik inimese ihad on järelikult psüühilised häired, mille abil inimene petab end olevaks. Soov õnnelik olla on neuroos, millel põhineb kogu inimese teadlik elutegevus. Olemegi ringiga Aristotelese juures tagasi. Inimene lihtsalt ei saa teisiti, kui tahab õnnelik olla, põhinegu see soov siis tema loomusel või psüühilisel hälbel
eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud Luule kolm olemuslikku joont: 1) luulel on eriline sisu, 2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja 3) sellel on eriline mõju või efekt. Luule vorm: · Keskne erinevus on rütmi olemasolu, mis varieerub ja kordub. Luulele omane välistunnus on ka see, et teksti osa (segment) on teisest samasugusest eristatud pausiga. · Riimid ja teised kõlakujundid iseloomustavad samuti luuleteksti vormiplaani.
trükkinud Digifoto, samuti Epson. Minule meeldis kõige rohkem olemusfoto kategoorias võidutsenud fotolugu "Eesti portreed taldrikutel", mille autor on Äripäeva fotograaf Erik Prozes. Fotoloo "Eesti portreed taldrikutel" teeb eriliseks see, et fotograaf on eestlaste erinevustele lähenenud täiesti uue nurga alt. Sööme ning tarbime sööki ju kõik. Erik Prozes on väga hästi välja toonud inimeste erinevuse meie ühiskonnas. Pean silmas just materiaalset ning olemuslikku erinevust ning piltide peal väljenduvad materiaalsed ning olemuslikud aspektid just söögis. Fotoloos on pildistatud armulauda, Tallinna Vanglas pakutavat sööki, elitaarrestorani õhtusööki ning samuti ka tilguteid, mille kaudu haiglaravil viibiv patsient toitaineid saab. Materiaalse võrdluse annab piltidele ka alltekst, kus on välja toodud toidutaldriku maksumus. Minule jäi see fotolugu silma just oma ehedusega ning reaalsusega. Loomulikult ka sellega, et ühte
väärtuslikke aspekte. Saussure (S) loengute kogu “Üldkeeleteaduse kursus” Eritab keeles kahte komponenti: tähistaja / tähistatu = märk . Tähistaja on näiteks sõna kass ning see viitab tähistatule, kes on siis neljajalgne olend. Sõna viitab tähistatule ja see, mis selle sõna järgi slime ette tekib on tähistatu. Tähistaja on tajutav materjaalselt. Põhiline idee: Sõnas kass puudub igasugune kassile olemuslik viide. Sõna laud ja ese ei oma olemuslikku seost. Pole kindlat vastavust nende kahe aspekti vahel. On olemas kokkulepe. Nt valgusfoor: pole mingit põhjust, miks roheline on lubav ja punane keelav värv. Rohelises iseenesest ei ole olemuslikult mitte miskit lubavat. Ei ole olemuslikku värvide tähendust, see tuleneb kultuuridest. Erinevus. Valgusfoor töötab selle kaudu, et roheline värv on punasest erinev. Langue keelestruktuur - grammatika. Me ise seda ei teadvusta, kui me räägime ikkagi. Parole üksik kõne akt.
kuritegelikust tegevusest rohkem või vähem. 2006.aastal aprillirahutuste ajal oli näha, et personaalne vastutus anti täielikult üle ning ei mõeldud sellele, et ka persooninga vastatakse millegi eest. Videotes on näha, et on osa, kes panevad toime rikkumise ning teised, kes ei pane. 5. Kriminaalseadus fikseerib selle, kas õpitud käitumine on kuritegelik või mitte tees on olulisem veel märgistamiseteooria juures. Kuritegeliku käitumise suhtelisuse kohta on see tees. Ei ole olemuslikku vahet kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel. Piiri kuritegeliku ja mittekuritegeliku käitumise vahel on raske tajuda. Selleks, et oleks tegemist vargusega, peab vargus olema teatud konkreetsest arvust eurodest rohkem. Piir on määratud mingil ajamomendil ning määratud euronumbrites, aga me teame, et euro väärtus mingisuguse reaalse naudinguga võrreldes on kõikuva kursiga. See tähendab, et kui kunagi paigutatud piir nihkub koguaeg. Selle üle pole me
.Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma te...
N: kohtupraktikas on see ainuõige variant · Skeptitsism tegelikkus on midagi muud kui see, mis näib, aga mul pole mingit moodust, et näha, mis see tegelikkus on · Subjektivism - asjad näivad mulle mingit moodi ja see ongi tegelikkus, mingit erinevust minu näilisuse ja tegelikkuse vahel ei ole. Kui ta käitub sõbrana, siis ta ongi sõber. Teadusliku teadmise tasakaal Maksimaalsed nõuded teaduslike väidete ja teooriate tõesusele: - Olulist/olemuslikku informatsiooni andev selgitav/seletav/põhjendav - Objektiivne - Erapooletu - Läbipaistev - Tõestatav loogiliselt(süllogismid, mis aitavad mõista) või empiiriliselt(näidete kaudu) - Loogiliselt koherentne teooria üks osa ei tohiks olla vastuolus sama teooria teise osaga - Lähtealuseid reflekteeriv - läbi on valgustatud oma toimimise põhimõtted N: kas loogikaseadused ise on ka loogilised ja kas nende loogilisust on võimalik
Tihti kasutati kollaazi, mis tähendas, et pilt oli olemuselt juba ruumiline ning seda ei pidanud enam kujutama. Aitas kaasa pildi muutumisele muust maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetiline kubism kombineeris enne pildile värvid ja vormid ning viis siis sisse mingi motiivi, mis tavaliselt oli natüürmort. Tihti alustati tööd abstraktsest kompositsioonist. Iseloomulikud on varasemast suuremad geomeetrilsed pinnad. Skulptuuris üritati leida subjekti olemuslikku põhivormi. Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus, kujud koosnevad tihti kuupidest ja koonustest ning soovitud vorm on vaevuaimatav. Maal: Pablo Picasso Georges Braque (analüütiline) Juan Gris (sünteetiline) Robert Delaunay Fernand Leger Skulptuur: Constantin Brancusi Aleksandr Arhipenko Jacques Lipchitz
tühjus, meile ainult näib, et see nii on värvid jne. ainult idee eksisteerib. Aatomid ja nende vaheline tühjus. Subjektivism asjad näivad mulle mingit moodi, aga tegelikult ongi asjad nii nagu nad on, ei mingeid aatomeid, ei mingit ideid, on see, mis paistab. Teadusliku teadmise ideaal Maksimaalsed nõuded teaduslike väidete ja teooriate tõesusele: · Olulist/olemuslikku informatsiooni andev: selgitav/ seletav/põhjendav · Objektiivne · Erapooletu · Läbipaistev ( Descartes: selge ja distinktne) · Tõestatav( kas loogiliselt või empiiriliselt) · Loogiliselt koherente üks osa ei tohi olla vastuolus teise osaga · Lähtealuseid reflekteeriv suuta läbi valgustada ka need teooriad,
Asi on kätte saadav teadvuses või märgina. 32. Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? Tähistusakti kaudu me muudame endale tegelikkust tähenduslikuks just sedasi, et me oma kogemuse seostame sellega, mida me oleme keeleliselt kirjeldama õppinud. 33. Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? Kõik teooriad nõustuvad, et: Märk on tinglik- märgid, mida me kasutame, mis meie jaoks tegelikkust kirjeldavad ei oma sisemist olemuslikku suhet nende tegelikkuse osadega, mida nad tähistavad. Iga märk sisaldab tähistajat. Asi/osutus Mõiste/ mõte 34. Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? Fonoloogia ehk erinevuste süsteem praktikas. Sarnased häälikud, kuid erineva kõla varjundiga loovad sõnu samade tähenduste väljendamiseks. 7
siis see on tähistaja, olend kes tekib silme ette on tähistatu ning nende suhe annab meile kokku märgi. Tähistaja on tajutav, talle on antud mingi materjaalne kuju, see toimib ka psühholoogilisena. Sassure põhiline idee on see, et näiteks sõna kass ei ole mitte mingisugust sisulist tähendust sellega keda me ette kujutame või mida see sõna tähendab. Näiteks sõna suur ja väike neil ei ole olemuslikku tähendust. Pole kindlat vastavust tähistaja ja tähistatu vahel, sellel on kindel kultuuriline kokkulepe. 18.03.2015 Saussure- Langue-keelesüsteem, keele struktuur, grammatika ja parole-kõne, üksik kõneakt. Malemäng- mäng millel on reeglid ja teatud nupud, kui me hakkame malet mängima, siis tekib struktuur ja reeglite kogu. Parole võib kasutada sõna heterokeene.
umozrenije). Asjade olemused, millest ta õpetab, on midagi sellist, mis paistavad kätte niisugusele mõistuslikule vaatele või mõistuskaemusele. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on multiplitseeruv üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Samas tuleb ikka alla kriipsutada, et need ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. Mõistuslik vaade, millest siin jutt on, ei loo, vaid avastab. Kuid kui nüüd igale nähtuste klassile vastab oma olemus, aga nähtuste klasse ja liike on palju, siis peab paraku tunnistama, et ka ideid on palju. Siit edasine küsimus: millises omavahelises vahekorras on need ideed? Platoni järgi iseloomustab neid
huvides ja erihuvid puuduvad. Ühine KOV korraldus peab olema. Jur OV a-õ ül-te iseseisvat täitmist iseseisvate a-õ jur isikute poolt enda nimel ja oma organitega seaduse raames. KOV alusteooria 1920, 1933, 1938 a EV PS-tes I KOV õigus rajanes riikliku OV-e teooria pm-tel. 1920 a PS-s KOV eriptk. PS § 75 kohaselt teostas OV-se kaudu valitsemist kohapeal riigivõim, selleks polnud loodud eriasutusi. PS rõhutas: KOV on kohalik valitsus Pole olemuslikku erinevust kohalike ja riiklike ül-te vahel. Kõik ül on riiklikud. Ül-d peaks täitma see, kes neid paremini täita suudaks. KOV teost valitsemise ül-d mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid st, et ta on kohalik valitsus – asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuul kohapealse valitsemise ül-d. KOV-le kindlust iseseisvus nende võimkonda kuul. Asjade otsustamisel. Vabastatud keskvalitsuse eestkoste alt. KOV teostas valitsemist kohapeal
analüütilised mudelid. Selles suunas liikudes pakun ma järgmised näited, kus olemasolevaid uurimusi laiendatakse nii, et nad haaravad protsessikomponendid. Proksimaalprotsessid kontrollitud eksperimentides. Kuigi Drillicini uurimus on üks väga vähestest demonstreerivaks proksimaalprotsesside arenguefekti täielikus PPCT mudelis[Teisi näiteid vt. Bronfenbrenner ja Cuci 1994[, on olemas rohkesti teisi, mis dokumenteerivad tähtsat ja sageli olemuslikku suhet mitmesuguste vanema ja lapse vastastikuse mõjutuse vormide ning järgnevate arengutulemuste vahel. Kõik nad sõltuvad siiski alternatiivsest tõlgendusest: nimelt, et vaadeldud suhe on pigem geneetiline kui keskkonnajõudude toode. Seda seisukohta väljendatakse ja kaitstakse kõige selgemalt Scarri ja tema kolleegide töödes (Scarr, 1885, 1992; Scarr ja McCartney, 1983). Scarr jt. Väidavad, et vanemad loovad oma lastele
2) Peter Brook: ,,Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja selleks, et tegemist oleks teatriga." Brook ei keskendu niivõrd teatri jäljenduslikule aspektile, mille pakkus eelmine versioon, kus A esitab B-d, küll aga mainib üht äärmiselt olemuslikku komponenti teatri toimumise kohta. 7. Nimetage teatriajaloo uurimise allikaid. 1) draamatekstid (lavastaja, näitleja märkmed) 2) lavastuse põhiinfo - kavalehed, afisid, flaierid jne 3) statistika, dokumentatsioon (käskkirjad, müügiaruanded, näitejuhi abi raamatud) 4) kriitika, teatriajakirjandus 5) fotod, salvestused 6) tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed 7) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon 8
Usulised ideed on Ida usundeist leitud (hindude usundist ja budismist võeti ideed, mis evolutsiooniteooriaga sobisid) kristlik heideti kõrvale. Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks tagasi voolab. Jumal on pigem jõud, energia. Kõiksuse energia. Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud. Müüti ei ole püha loona kirja pandud on ,,baaskude" uue vaimsuse kirjanduses. Pole müüdina teadvustatud, vaid on üldine arusaam, idee. Vaimse enesearengu lugu areng on keskne idee, mitte vahend suurema eesmärgi saavutamiseks vms. Kuna inimesed on ebateadlikud, on nende loodu kannatusterohke
„Vari“. Liivi käsitlemisel on loodud teatud tüüpi kaanon. Temast rääkimisel pööratakse tema kindlatele aspektidele. Ta kaanoni loojaks on Tuglas, kes Liivi Eesti kirjanduse jaoks avastab. Ta hakkab teda analüüsima ja tutvustama Eestile. 1923. a ilmub mahukas Liivi eluloo ja ajaloo ülevaade. Tuglase teelt pole palju kõrvale astutud. Millised on need Tuglase kaanoni kesksed teemad? Ta loob Liivi isikumüüdi- keskmeks arusaam Liivist kui traagilisest isiksusest, geeniusest. Kaks olemuslikku hoiakut: traagilise inimese käsitlus, Liiv kui intiimne looduse peegeldaja. 1. Liivi luules tähtis isamaaline temaatika. Selle olemuse võiks kohta võtta- isamaa on Liivi jaoks midagi reaalset, tema pärast on mõtet ja põhjust kannatada, on põhjust olla õnnetu. Väga isiklik suhe autori ja isamaa vahel Sotsiaalne problemaatika- Eesti külaelu, vaesus ja rikkus. Teine suur luuletuste grupp- loodusluule. Liivi erinevad maastike kirjeldused, aastaaegade kirjeldused
Neutraalsed pakkumised: on suunatud sellele, et teha maailma paremaks, kuid paremast maailmast võib igaüks erinevalt aru saada. Individuaalne ja kollektiivne vastuvõtt nt luuletuse omaks võtta: see võtab kõige paremini kokku tänasel päeval valitsevad meeleolud. Kultuuri ja võimu vahelised mehhanismid. Kokkuvõte: 4 tähistusterooriat: Saussure Peirce Frege Ogden ja I.A.Richard Ühisosa: · märk on tinglik, mis tegelikkust kirjeldavad, ei oma sisemist olemuslikku suhet nende osadega, mida tähistavad · tähistaja, represetant: materiaalselt kohal ja viitab sellele mida materiaalselt kohal ei ole · asi/osutus; objekt, asi, fregevahe osutuse ja märgi mõtte vahel. märk ei viita otseselt tegelikkusele, vaid osutuse ja mõtte vahel võib olla väga keeruline. · mõiste/mõte mõiste mida destilleeritakse (sinn) on keeruline. · Kogemusmõiste (meie individuaalne) keelemõiste (õpitud)
võtsid kubistid appi veel mõned uued vahendid- kleepisid maalidele ajaleheväljalõikeid, riidetükke, tapeeti jms. Tulemuseks olid kollaazid e. liimitud pildid. Analüütilises kubismis oli piltidel veel aimatav illusionistlik sügavus. Arhitektuuris- kubism leidis pooldajaid. Originaalseim nende hulgas oli Rumeeniast Pariisi tulnud Constantin Barancusi. Teda ei huvitanud nähtuste pealispind ja objektide individuaalne väljanägemine, vaid ta püüdis leida iga objekti(linnu, inimkeha) ,,olemuslikku'' põhivormi. Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kusjuures seos kujutatava motiiviga on pealeiskaudne ja tihti üksnes aimatav. 8) FUTURISM Paljudele noortele tundusid igasugused traditsioonid, sealhulgas ka Itaalia ülirikkalik kunstipärand korma või tõkkena kaasaega sobiva kultuuri loomise ning arenenud Lääne- Euroopale järelejõudmise ees
suhteid, tunnetada tegelikkust üldistatult. Mõtlemine on rajatud meelelisele tunnetusele – aistinguile, tajudele, kujultustele. Meeleline tunnetus ei võimalda mõista sügavamaid varjatuid seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi. Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja lahutamatult seotud kõnega. Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemine on sotsiaalne nähtus, tabamaks millestki varjatuid seoseid, olemuslikku või üldist, on ühelt poolt vaja eelnevaid teadmisi, kogemusi, esemete ja nähtuste kohta ja teiselt poolt ka mõtlemisharjumust. Kõike seda on võimalik koguda eelnevate põlvede materiaalse ja vaimse kultuuri tundmaõppimise kaudu, mis käib kasvatuse, suhtlemise, koolishariduse kaudu. Mida rikkalikum on sotsiaalkultuuriline taust ja mida paremini on see omaks võetud, seda rikkalikum on ka mõtlemine. Seejuures on mõtlemine kultuuriliselt
annaabi.ee 
