Valgustus (0)

1 Hindamata

V A L G U S T U S E K O N T R O L L T Ö Ö
K O R D A M I N E

Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. ٠Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. ٠Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. ٠Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus , harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. ٠Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot . ٠Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu , Voltaire , Diderot, Rousseau , Schiller , Goethe, Defoe , markii de Sade, Faehlmann.
٠Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad .٠Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad ), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused).

Jonathan Swifti peateos on „ Gulliveri reisid“. ٠ Teost iseloomustavad sõnad „ filosoofiline “, „allegooriline“, „sümbolistlik“, „utopistlik“. ٠Maailmakirjanduses on teos oluline, sest see on üks filosoofilise satiiri silmapaistvamaid näiteid. ٠Teose jaoks võttis Swift eeskuju Rabelais’lt naturalistliku groteski näol - tõhus vahend pühaduste ja iidolite maa peale toomiseks ning rohkete tavateadmiste ja võltskujutuste väljanaermiseks.

Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. ٠Teosed: „Oidipus“, „Henriaad“, „Filosoofilised kirjad“, „ Zadig “, „ Mikromegas “, „Kohtlane“, „ Candide ehk Optimism “. ٠Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. ٠Voltaire’i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistide jälgedes uksus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, eitades samal ajal kiriku institutsiooni ja nähes selles pigem vaimupimeduse levitajat. Ta suunas oma kriitika kiriku vägivallategude paljastamisele ning võitles idealiseeriva ratsionalismi kui ka vulgaarmaterialismiga. Ei uskunud inimese sünnipärast headust. ٠„Zadig ehk Saatus“ alapealkirjaga „ Idamaine lugu“ pöördub Voltaire idamaise eksootika poole. Sündmused toimuvad Babülonis. Zadigi teekonna kaudu vihjab, et maailm on tulvil inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui „üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel“.

Montesquieu oli hariduselt jurist. ٠Tema teos „Seaduste vaim“ pandi keelatud raamatute nimekirja, sest julgelt absolutismi ja usufanatismi kritiseerides kaitses ta inimõigusi, rahva vabadusi ja usulist sallivust. ٠Teoses „Pärsia kirjad“ suhestab Lääne ja Ida. ٠Näited teosest: Montesquieu eelistab Ida ühiskondade poliitilisele despootiale siiski kindlaid Lääne liberaalsemaid ühiskondi. Usub vabaduse vaimu olemuslikku kokkukuuluvust Lääne ühiskondade ja kultuuriga alates juba muistse Kreeka vabariiklikust ja demokraatlikust vaatlemisviisist. ٠Irooniliselt kujutab Louis XIV-t, eriti tolle orjalikkust paavsti ees. Ennustab monarhiate lagunemist. Eriti pilkab Prantsuse õukonnaelu ülespuhutust ja edevat tühisust, Pariisi moemaaniat ja teadustega eputamist. Karmilt süüdistab usufanatismi. ٠Teose vorm on epistolaarne, tegu on kiriromaaniga.

Daniel Defoe pandi vangi ja häbiposti, sest kuuludes dissenterite hulka, ärritas ta oma iroonilise pamfletiga „Parim viis dissentritest lahti saada“ võime nii väga. ٠ Kuulsaima teose nimi on „ Robinson Crusoe “, mis räägib Robinson Crusoe elust üksikul saarel. ٠Idee oma peateose jaoks sai Defoe tõsielutõigast - 1704. a läks inglise madrus Tšiili idaranniku lähedal tülli oma laeva kapteniga ja jäi vabatahtlikult Juan Fernandezi saartele, kus viibis 1709. aastani. Defoe Robinson see-eest pidas oma saarel vastu 27 aastat. ٠Teos inspireeris Rousseau’d.

Rousseau kirjutas „Entsüklopeediasse“ muusikast, sest esmakordselt Pariisi minnes lootis ta endale seal nime teha muusikavallas, olles leiutanud uudse noodimärkide süsteemi. ٠Kuulsaks tegi Rousseau’ aga tema esimene filosoofiline essee „Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid“. ٠Ta ütles, et tsivilisatsiooni edenemisega käib kaasas luksus ja jõudeolek, need aga viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. ٠Ebavõrdsus tekkis Rousseau meelest koos omamiskirega ja et ühiskond on seda ebavõrdsust kinnitav leping. ٠ „Émile“ räägib noormehe Émile’i ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. ٠Talle piisab elujuhiseks täiesti „Robinson Crusoe’st“. ٠Rousseau pooldas põhimõttelisi muudatusi hariduses, et vabastada inimene tsivilisatsiooni psühholoogilistest kammitsaist. Tema peamine idee selles vallas oli, et haridus peaks olema suunatud mitte lapse loomulike kalduvuste mahasurumisele ja distsiplineerimisele nagu seni, vaid nende väljendamise ning arendamise õhutamisele. ٠Rousseau oli esimene Lääne filosoof, kes väitis, et meie otsused peaksid lähtuma pigem tunnete kui mõistuse nõudeist ning inimest e ipeaks hindama tema mõistuse, vaid headuse järgi. Ta oli esimene valgustaja, kes söandas kahelda mõistusele ja ratsionalismile toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis.
٠ Traktaat „Ühiskondlik leping“ esitab projekti ideaalsest põhiseadusest, mis peab tagama riigile võimalikult suure vabaduse ja riigi kodanikele võimalikult suurema võrdõiguslikkuse - demokraatia alus. ٠ Rousseau 3 revolutsioonilist ideed:

tsivilisatsioon pole hea, vaid selgelt taunitav nähtus;
peaksime taotlema nii era- kui ka avalikus elus, et kõik vastaks vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele, otsuste tegemisel peaks olema mõistuse asemel süda;
iga kodanik peab alluma sellele „üldisele tahtele“, indiviidil pole mingist õigust hälbida ühiskonna tahtest ja seega võib tema demokraatiakäsitlusele ette heita isikliku vabaduse täielikku puudumist.

XVIII saj draamat mõjutas mõjuvõimas klassitsism . ٠Voltaire tõi draamasse progressiivsed valgustusideed - usufanatismi kriitika, võitluse vaimupimeduse vastu - ja suurendas Shakespeare ’i eeskujul näidendi tegevust, kahandades dialoogi. ٠Valgustusaja draamakirjanikud: Inglismaal -> Lillo (kodanlasetragöödia), Fielding (komöödiad), Gay (muusikalised komöödiad). Itaalias -> Goldon (komöödia). Prantsusmaal -> Diderot, de Beaumarchais. Saksamaal -> Lessing . ٠Diderot hindas küll kõrgelt antiikdraamat ja varasema klassitsismi suurkujusid, ent pidas hädavajalikuks uue teatri loomist, mis vastaks kaasaja vaimule . ٠Saksa rahvusliku teatri rahas Lessing. ٠ Lessingu teosed: „ Laokoon “, „Minna von Barnhelm“, „Hamburgi dramaturgia “, „Emilia Galotti“, „Naatan Tark“. ٠De Beaumarchais ülimenukatel proosakomöödiatel põhinevad maailmakuulsad ooperid - Mozarti „Figaro pulm“ ja Rossini „Sevilla habemeajaja“.

Klassitsistlliku maitse mõjul, mis oli põlu alla pannud lüürika, edenes XVIII sajandi alguspoole Lääne-Euroopas eelkõige satiiriline luule. ٠Tähtsaimad: Alexander Pope, Jonathan Swift, Voltaire, Carl Michael Bellman. ٠Rokokoosse sobivad nii Pope kui ka Voltaire. ٠Rokokoo oli enamasti humoristlik-iroonilise või satiirilise kallakuga.

Rootsi luuletajat C. M. Bellmani kutsuti Põhjamaade Anakreoniks, sest
٠Bellmani maailmakuulsus rajaneb kahel teosel: „Fredmani epistlid“ ja „Fredmani laulud“. Neid iseloomustab elurõõm ja sügav inimsus . ٠26. juulil, nn Bellmani päeval, hoitakse tema mälestust au sees rahvapeoga Stockholmi Haga pargis asuva Bellmani mälestussamba juures. ٠Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming.

Robert Burnsi loomingus on tunda klassitsismi, sentimentalismi ja valgustuse mõjusid. Püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see on. Kirjutab palju maa-ainelist luulet. Osutab tähelepanu kõigele elavale. Armastusluule , hingestatud looduslüürika, värsivormis kirjad, eepiline luuleteos „Tam O’Shanter“ moodustavad tema loomingu paremiku. Tema laulud on muutunud folklooriks.
٠Iseloomustan tema luuletusi: maalähedus
٠25. jaanuaril Šotimaal, poeedi sünnipäeval, peetakse „Burnsi öö“ festivali.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

melanik Õppematerjali autor

Valgustusaja kontrolltööks kordamise punktid.

valgustuslik liikumine swift voltaire montesquieu defoe rousseau draama luule bellman burns

Sarnased õppematerjalid

doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus)

Kirjandus

doc

Konspekt, barokk, klassitsism, valgustus

Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627)  poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645)  proosasatiirid “Unenäod” (1627)  “Kelm Pablose elukäik”  kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koomilised lüh

Kirjandus

docx

Maailmakirjandus III-Valgustus-Romantism-R ealism

Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos.

Maailmakirjandus ii

doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus

doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk