Magnetvälja ja füüsika mõisted (0)

Magnetväli – liikuva laetud keha poolt tekitatav väli 
Elekromagnetväli – elektri- ja magnetväli koos 
Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja 
Püsimagnet – keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt  rauasulam , rauaühend). Tal on kaks poolust – N ja S 
Spinn  – füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab 
kaudselt  ära magneti kaks poolust. 
Magnetvälja iseloomustab B- vektor . 
Magneetumine – nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. 
Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on  summaarne  väli. 
Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. 
Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel 
mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. 
Ampere 2. Seaduspärasus : Kui paralleelsetes juhtmelõikudes liiguvad samasuunalised voolud, on juhtmete vahel tõmbejõud, kui 
vastassuunalised, siis tõukejõud. 
Ampere 3. Seaduspärasus: Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 
F=(k*I1*I2*l)/d    k( vaakumis  ja õhus)= 2*10-7  
k = μ0/2π = 1/(4*π*ε0)     μ0= 4 π*10-7 
Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirjuhtme, mille  vahekaugus  on 1 m ja milles voolab ühesuguse  tugevusega  
vool, mõjub vaakumis juhtmele pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N, siis on voolutugevus 1A 
Ampere seaduse sõnastus: magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I. Juhtelõigu 
pikkusega l ja siinusega voolusuuna ning magnetvälja suuna vahelise  nurgaga  α. 
F= B*I*l*sin α     -   määrab jõu arvväärtuse, suund määratakse vasaku käe reegliga 
Vasaku käe reegel: kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutada voolusuunda  ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud 
pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 
Jõud on alati risti nii voolu-  kui ka magnetvälja suunaga. 
Magnetinduktsioon  näitab jõudu, mis mõjub ühiklise vooluga ja ühikuluse pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas 
magnetväljas.  
F=B*I*l    
Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis 
on välja magnetinduktsioon 1T. 
M=B*I*S*cos α  (M- raamile  mõjuv jõumoment) 
Mootor: alalisvoolu mootoris on pöörlevaks osaks juhtme kontuurid, mis lülitavad kordamööda vooluringi ja staatoriks on püsi-või 
elektromagnet. 
B=(k*I)/d 
Magnetvälja jõujoon – mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonte suuna määrab 
magnetnõel, neid saab nähtavaks teha magnetpuruga, mida tihedamalt nad on seda tugevam on väli, nad ei lõiku kunagi, on kinnised 
kõverad. 
Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemissuunaga kui voolusuunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. 
Parema käe reegel: püstine pöial näitab voolusunda, sõrmed ruskas vms näitavad magnetvälja suunda. 
Superpositsiooni printsiip: kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor on võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. 
Solenoid  – kõrvuti asetsevatest keerdudest koosnev ringjuhe. Kasutatakse kruvi- või parema käe reeglit. 
B=( μ0*I*N)/l    (N- keerdude  arv) 
Pöörisväli – väli, mille jõujooned on kinnised kõverad. 
Elektromagnet kujutab endast raudsüdamikku ja sellele keritud mähist(pooli). Voolu juhtimisel pooli raudsüdamik magneetub ja 
tugevdab magnetvälja. Kasutatakse nt magnetkraanades, valjuhääldis. 
Inkvinatsioon – nurk Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. 
Deklinatsioon – nurk geograafilise ja magnetnõela abil määratud põhjasuuna vahel. 
Lorentzi  jõud – laetud osakestele  magnetväljas mõjuv jõud. Suund määratakse vasaku käe reegliga. Mõjub laetud osakestele risti nii 
liikumissuuna kui magnetväljaga.  
F=q*v*B* sin α 
Negatiivse osakese jaoks tuleks kasutada paremat kätt või siis suund vastupidi kui kasutada vasakut kätt. 
         q/m = v/(B*r) 
         Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on kahe keha vahel mõjuv magnetjõud suurem jõust vaakumis. Tähis μ. 
         μ = F/F0=B/B0 
Diamagneetik  – μ1, tugevab veidi magnetvälja, aatomite summaarne magnetväli ei ole 0, välise magnetvälja mõjul üritavad 
osakesed võtta magnetvälja suunda. Nt alumiinium,  volfram , õhk. 
Ferromagneetik – μ = 103  kuni 104, tugevdab magnetvälja tuhandeid  kordi , ühe osakese magnetväli on väga tugev – nad mõjutavad 
üksteist, tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad ehk  domeenid , domeeni piires domineerib üks magnetvälja suund, välise 
magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad ja magneväli tugevneb, ferromagneetikutel on omadus säilitada oma magnetvälja kord ka 
ilma välise magnetvälja mõjuta. Nt raud, koobal, nikkel ja nende sulamid. 
Magneetiliselt kõvad ehk kalgid ferromagneetikud säilitavad magneetumisel seisundi ja muuta saab piisavalt tugeva magnetväljaga. Nt 
püsimagnetid, kõvaketas, püsimäli. 
Magneetiliselt pehmetes ferromagneetikutes magnetväli ei säili kui väline magnetväli lakkab. Kasutatakse  transformaatori  südamikus, 
elektromagnetites.