Modernism, modernismi voolud (2)

Modernism tekkis 20saj kui hakati tähtsustama teadust. Modernism>> moderne . Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter , radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud . Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus . TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus.
Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne.
Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat, traditsioone, ühiskondlikke norme. Vabaneti teaduse kontrollist nt kujutati end lendamas. Pandi kirja kõik see, mis pähe tuli = Neil oli automaatkirjutamine . Mida seotum, ebaloogilisem kujund seda parem. Kirjanik ei pidand arutlema vaid pani oma nägemuse paberile. Alateadvus oli tähtsal kohal. Kõik pidi olema võimalikult seosetu ja ebaloogiline. Puudusid kirjavahemärgid.
Kubism : sisu teisejärguline, pigem rõhutati vormi. Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu.
Eksistentsialism : keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs avaldub tõeline inimese loomus, sest inimene ei kontrolli oma käitumist mõistusega. Hakkab tööle ellujäämisinstinkt ehk mure homse pärast. Tõeliselt väärikad inimesed vaid suudavad võtta vastutuse, suurem osa aga päästab oma nahka. Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd , inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi. Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi.
Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku ( trad . kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi tehnika ehk kõik tunded ja mõtted saadakse teada. Tekst fragmentaatne. Kindel süžee ja faabula puuduvad (trad toimus kõik faabula järgi) alateadvusel tähtis koht, sündmustik ebareaalne (trad oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne. Teistel tegelastel vähe ruumi (enne palju tegelasi) seoste kaudu tulevad mängu müüdid ja unenäod, reaalsed sündmused vahelduvad fantaasia piltidega.
ˇˇCHARLES BAUDELAIRE: oli modernistliku luule esimesi silmapaistvaid autoreid . Oma luulekujundi paljutähenduslikkusega oli ta prantsuse luule uuendaja kogu oma loominguga sümbolismi algläte. Tema luulega algas prantsuse luules uus etapp. luulekogu “Kurja lilled” (1857)
ˇˇTHOMAS STEARNS ELIOT: Tema esimene teos “Prufrock ja teisi vaatlusi” (1917) tähistas oma modernistliku kujundlikkusega uut suunda inglise luules. Oli 20saj esimese poole mõjukaim luuletaja, kriitik ja esseist. Luules viljeles imažistlikku stiili.
OSCAR WILDE : silmapaistvaim ja tähtsaim estetismi viljeleja maailmakirjanduses. Tema tekstid väga aforismirikkad, palju vaimukat epigrammi ja paradokse, hiilgav sõnamäng. “ Dorian Gray portree” (1891)
JAMES JOYCE: oli traditsioonilise romaanivormi eiraja ja 20saj modernistliku romaani võttestiku rajaja, kes kujutas sisemonoloogide kaudu inimese teadvuse voolu. “Ulyssese” (1915)
HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed. Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. “ Stepihunt ” (1973 ek)
ALBERT CAMUS: on kujutanud inimese olemuse avanemist piirsituatsioonides, võõrandumise probleeme ja vabaduse ning vastutuse olemuslikku seost. EKSISTENTSIALISM! “Katk” (1947) (fašismi võrdkuju. Teos sai Nobeli preemia)
JEROME DAVID SALINGER : On kirjutanud noorte anarhistlikust protestist täiskasvanute maailma vastu ja kujutanud noore inimese mõttemaailma ebakindlust, kergesti haavatavust, maksimalismi. Tema noored otsivad oma elu eesmärki vahel tagajärjetult, sest neil puudub elukogemus ja nad ei suuda kohaneda. Autoron oma loomingus tõstnud olulisele kohale noore inimese headusepüüdluse ja valuleva vajaduse armastuse ning mõistmise järele. “ Kuristik rukkis” (1951)
ERICH MARIA REMARQUE: Loomingu eemade ringi määras sõda. Keskne teema kannatav inimene, kelle saatusesse on sekkunud süda, mängides tema lootuste ja armastusega. Poliitilises ajakeerises ekslev inimene ihkab iseendaks jääda. Ei too lugejale illusiooni, et ebaõiglases maailmas on võimalik midagi muuta. Tema teosed räägivad palju sõjast, eriti kadunud põlvkonnast. Ei taha lugejat veenda ega kasvatada. Kujutab palju ajaloosündmusi. “Läänerindel muutusteta” (1929) – kadunud põlvkonna tekkest .
ERNEST HEMINGWAY : on esimesena kasutusele võtnud “kadunud põlvkonna” mõiste. Autorina jätab vihjelissümbolistiku stiili kaudu lugejale mõtlemisruumi. Tähtsustab humanistlikku ellusuhtumist . “vanamees ja meri” (1952) nobeli kirjandusauhind. Hästi palju kirjutas jälle sõjast. Käis ise ka sõjas.
James Joyce, Albert Camus, Remaque, Hemingway,
Sisemonoloog e sisekõne. Minategelase mõtted, tunded, kujutlused.
teaduse vool: teadvuses toimuvate protsesside – vabalt voogavate tajude, assotsiatsioonide, tunnete, mõtete, katkematu üleskirjutus eesmärgiga avada vahetult inimese sisemaailma.