Magnetism (0)

Kontrolltöö 4
1. Magnetväli, magnetjõud, omamagnetväli, püsimagnet, magnetnõel, spinn , vooluga juhtme magnetväli.
Magnetväli: Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Mangnetväli eksisteerib vooluga juhtme ümber.Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad On Vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Magnetväli on pöörisväli, ema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa...
Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis.
Omamagnetväli: - pole õrna aimugi .
Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus.
Spinn- füüsikalist suurust, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti.
Vooluga juhtme magnetväli- küsime õpsilt h alguses.
2. Ampere`i jõud, „K“, magnetkonstant, ampri definitsioon(lünktekstina):
Ampere’i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa.
3. Ampere`i seadus, vasaku käe reegel magnetvälja jõu kohta, magnetinduktsioon , magnetvälja mõju rakendus :
Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda.

Magnetvälja jõujooned, kruvireegel:
Magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks kruvi kulgeva liikumise suund.
Selleks, et pöörata parempoolset kruvi sisse voolu suunas, tuleb tema pead pöörata selle voolu magnetvälja suunas.
5. Inklinatsioon, deklinatsioon:
Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel.
Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest.
6. Lorentzi jõud, vasaku käe reegel Lorentzi jõu kohta:
Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda (negatiivse laengu liikumise vastassuunda) , siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab laengule mõjuva jõu suunda. Lorentzi jõud mõjub laetud osakesele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga.
7. Dia- , para-, ja ferromagneetikud :
Ferromagneetikud jagatakse:
1)     magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi.
2)     magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel.
Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained:
1) diamagneetikud - ( magn . läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld ,hõbe,vask.
2) paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N: alumiinium ,volfram, mangaan , kaalium , naatrium .
3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel, koobalt .
Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks.
8. Tunnis lahendatud ülesanded.
Seda vaadake vih.