Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Magnetism (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud?
I I I M A G N E T I S M
Magnetism on keha omadus kui ka samaaegselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega .
  • Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi)
    pg 4.1; 4.2; 4.4

    4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID
    Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.
    (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli)
    -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku
    mõjutavad
    Põhiomadused:
    1)     magnetvälja tekitab elektrivool
    2)     magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.
    * olemasolu suhteline
    * elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja
    * paigal seisev laeng (laetud keha) -> elektrivälja
    * liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja
    Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli.
    -keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole.
    Püsimagnetil põhjustab magnetvälja -> magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb
    Püsimagneti osade vahel ei saa põhimõttelist erinevust olla- kõik püsimagneti piirkonnad koosnevad
    samadest osakestest.
    Poolitamine: tulemuseks kaks uut püsimagnetit.
    Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja.
    Spinn - füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti.
    (Püsimagneti väli on põhjustatud osakese spinnidest.)
    2 piirkonda:
    1. Põhjapoolus N
    2. Lõunapoolus S
    *tähistusviis -> magnetnõela (väikese pöördumisvõimega püsimagnet) käitumisest Maa magnetväljas
    * püsimagnetite pooluste vahel mõjuvad jõud.
    S  S // N   N // S  N // N  S
    Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:
    1)     kui teda tugevasti koputada
    2)     kui teda kõrge temperatuurini kuumutada
    Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise
    magnetvälja.
    Coulomb ’i järeldus: magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.
    (Jõu sõltuvus on vastastikmõjus olevate kehade vahelisest kaugusest ühesugune nii elektrostaatilise kui magnetilise jõu korral.)
    4.2 VOOLU MAGNETVÄLI
    Oersted avastas: juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju.
    *Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse.
    *Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille
    määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt.
    Elektrivool on suuteline mõjutama püsimagnetit.
    Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist (Ampere näitas, et see tõesti on nii).
    Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega.
    Millest sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud?
  • 2 juhtmelõiku paiknevad – erinevates tasandites
    - samal kesksirgel
    * Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne.
    * Ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju.
  • Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad SAMASUUNALISED voolud -> juhtmete vahel
    TÕMBEJÕUD.
    VASTASSUUNALISED voolud -> TÕUKEJÕUD
  • Jõud on ALATI RISTI juhtmelõiguga, millele ta mõjub.
    Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud on:
    1)     võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ,
    F = const I1 * I2
    2)    ( 2 ühepikkuse) võrdeline lõikude pikkusega (l)
    F = const l
    3)     pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega (d)
    F =
    Kui suurendada sama arv kordi kummagi juhtme pikkust ning vahekaugust -> jõud ei muutu.
    Paraleelsete ja ühepikkuse voolujuhtmete jaoks saadud tulemused valemis:
  • Magnetism #1 Magnetism #2 Magnetism #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor niisamasiin Õppematerjali autor
    Kokkuvõte ja küsimuste vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    Magnetism - magnetvälja konspekt
    4
    docx

    Magnetism - magnetvälja konspekt

    MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetv?

    Elektrotehnika
    Magnetism
    8
    docx

    Magnetism

    MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magnetväli Vooluga j

    Füüsika
    Magnetism-magnet referaat
    17
    docx

    Magnetism, magnet referaat

    ..................................................................................................18 Endainduktsioon.......................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 Sissejuhatus Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit.Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli ­ koobalt, raud ja

    Füüsika
    Magnetism
    26
    ppt

    Magnetism

    Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mi

    Füüsika
    Magnetvälja ja füüsika mõisted
    4
    pdf

    Magnetvälja ja füüsika mõisted

    Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli ­ elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust ­ N ja S Spinn ­ füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui paralleelsetes

    Füüsika
    Magnetism
    1
    doc

    Magnetism

    Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja:*+ v=0 tekib ainult elektriväli. *+ v=const; a=0 (alalisvool) tekivad: muutumatu elektriväli ja muutumatu magnetväli. *+ a=muutub tekib elektromagnetlaine (muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli). Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagnetite väli on seotud aines olevate elektronide magnetväljaga.(spinniga)Spinn ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust ­ põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.1820. avastati, et juhet läbib elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Taani teadlane H. Ch. Oersted.Samal aas

    Füüsika
    Magnetväli
    2
    docx

    Magnetväli

    Ampere seadus: F=µ*I1*I2/4d*k 2 samanimelise voolu magnetväljad mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende voolude tugevusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kaugusega. Kui võtta kõik ühikud ühiksuurustega [1A] [1m], siis kujuned k väärtuseks k=2*10-7 A2/mvoolutugevuse ühiku definitsioon ­ Muutumatu voolu tugevus on 1 A, kui vool kulgedes mööda kahte paralleelset lõpmata pikka ja tühiselt väikese ringlõikega vaakumis teineteisest 1m kaugusel paiknevat sirgjuhti, tekitab nende juhtide vahel pikkuse meetri kohta jõu. Kaks peenikest paralleelset sirgjuhti, milles kulgevad voolud, tõmbuvad samasuunaliste voolude korral teineteise poole, vastupidisel juhul aga tõukuvad. Kummagi juhi pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega juhtides ning pöördvõrdeline nendevahelise kaugusega. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumise

    Füüsika
    Magnetism
    5
    doc

    Magnetism

    Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli ­ koobalt, raud ja nikkel ­ on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on ra

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun