Maa magnetväli (0)

Magnetväljaks nimetatakse li kuva laetud keha poolt tektavat välja. 
Püsimagnet  on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. 
Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. 
Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse 
spinniks. 
Oersted avastas, et  juhet  läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga 
juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel  juhtmega  risti. 
Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised  voolud , si s mòjub juhtmete vahel 
tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. 
Kahe ühepikkuse ja paral eelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude 
pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline 
juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral  
Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu 
tugevusega  I, juhtmelõigu pikkusega l ning si nusega nurgast alfa voolu suunas ja 
magnetväljasuuna vahel. 
Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud 
peopessa, si s väljasirutatud pôial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 
Magnetjõud on suunatud alati rist ni  voolu kui ka magnetvälja suunaga 
Magnetinduktsioon  B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega 
juhtmelõigule sel e juhtmega ristuvas magnetväljas 
Magnetinduktsioon on  vektoriaalne  suurus ja teda võib nimetada ka Bvektoriks 
Kui juhtmele, mil e pikkus on 1meeter ja mil es kulgeb vool tugevusega 1amper, mõjub sel e 
juhtmega ristuva magnetväljapoolt jõud 1njuuton, si s on välja magnet induktsioon 1tesla. 
Magnetvälja jõujoon on mòtteline joon, mil e igas punktis on Bvektor suunatud piki sel e 
joone puutujat 
Magnetliste kehade Bvektoreid tuleb resultantvälja Bvektori leidmiseks li ta, 
superpositsiooniprintsiip. 
Voolu magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on 
kruvi kulgeva li kumise suund, kruvireegel. 
Magnetvälja jòujooned on alguse ja lõputa. Póörisväli. 
Laengut q omavale ja ki ruse v li kuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsioon B Lorenrzi 
jõud , kus alfa on nurk osakese li kumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. 
Lorentzi  jõud on suunatud alati risti ni  li kumise suunaga kui ka magnetvälja suunaga. 
Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positi vselt laetud osakese li kumise suunda ja 
magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, si s väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva 
Lorentzi jõu suunda. 
Aine mgnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on Magnetjõud aines tugevamad jõududest 
vaakumis . 
Diamagneetik nõrgendab ja paramagneetik tugevdab veidi tal e mõjuvat magnetvälja. 
Ferromagneetik on aine, mis tugevdab tal e mòjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. 
Iseenesliku magneetumise pi rkondi ferromagneetikus nimetatakse domeenideks. Domeeni 
kuuluvad osakesed võivad oma magnetvälja suunda muuta vaid üheskoos. 
2. Maa magneetiline lõunapoolus asetseb geograafilise põhjapooluse läheduses. Seetõttu on 
Maa magnetväli suunatud geograafilises mõttes lõunast põhja. Põhja­Kanada arktilises 
saarestikus, Austraaliast lõunas. 
3. Inklinatsioon ­ Et maa kui püsimagnet magnetväli on pooluste lâheduses magneti pinnaga 
peaaegu risti, si s tekib üldjuhul Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel nurk, mida 
nimetatakse Inklinatsiooniks. 
Deklinatsioon Seetõttu tekib geograafilise ja magnetnõela abil mâäratud põhjasuuna vahel 
horisontaaltasandis nurk, mida nimetatakse deklinatsiooniks. 
4. Lõuna­Eestis 71kraadi, Põhja­Eestis 72kraadi. 
5. Eesti saartel on deklinatsioon veidi üle 3kraadi, Tal innas ja Tartus ~4kraadi, Narvas 
5kraadi. Mida kaugemale magnetilisest poolusest, seda  suuremaks  viga lâheb. Meremehed. 
6.Maa magnetinduktsioon on Eestis peaaegu ~ 51mikroteslat 
7.