Maa magnetväli (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Magnetismi mõisteid

1.Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. 2.Püsimagnet - keha, mida alati ümbritseb magnetväli nt raud,nikkel,koobalt. 3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja

Füüsika

1

doc

Magnetism

Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja:*+ v=0 tekib ainult elektriväli. *+ v=const; a=0 (alalisvool) tekivad: muutumatu elektriväli ja muutumatu magnetväli. *+ a=muutub tekib elektromagnetlaine (muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli). Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagnetite väli on seotud aines olevate elektronide magnetväljaga.(spinniga)Spinn ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust ­ põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja

Füüsika

1

doc

Magnetism.

Magnetism. Magnetväljaks nim. liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nim. spinniks. Kruvi reegel ­ magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud: FA=BIlsinL Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega ning I siinusega nurgast L voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel.

Füüsika

2

doc

Magnetism

MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F ­ juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I ­ juhet läbiv voolutugevus (A) B ­ magnetinduktsioon (T) l ­ juhtmelõigu pikkus (m)

Füüsika

4

pdf

Magnetvälja ja füüsika mõisted

Magnetväli ­ liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli ­ elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet ­ keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust ­ N ja S Spinn ­ füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine ­ nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel

Füüsika

128

pdf

Elektromagnetism

(1777-1851)  Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi.  Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet.  Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null.

Elektrimaterjald

3

doc

Magnetism

Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Kruvireegel- Vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooni printsiip- Kehade süsteemi poolt tekitatud magnetinduktsioon on võrdne üksikute kehade poolt tekitatud magnetinduktsioonide summaga. Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal.  ?=B /B F= 0 q*v*B*sin? Magnettormid on magnetvälja lühiajalised muutused tingitult päikese aktiivsusest. Magnetilised anomaaliad- piirkond, kus magnetväli pidevalt muutub, põhjustatuna suurtest rauamaagi lademetest maakoore all.

Füüsika

1

doc

Magnetism

MAGNETISM 1. Püsimagnet ­ osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel ­ väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus ­ magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus ­ magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine ­ nähtus,

Füüsika

Kommentaarid (0)