100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fivedeluxe
Õppematerjali autor
................................................................................... 56 4.8.3. Isikuturundus suhtlusvõrgustikus .............................................................................. 59 4.8.4. Näide ........................................................................................................................ 60 4.8.5. Ülesanne .................................................................................................................. 60 4.9. Fotode jagamise keskkonnad........................................................................................... 61 4.9.1. Mis need on ja kuidas neid kasutada? ....................................................................... 61 4.9.2. Näide ........................................................................................................................ 61 4.9.3. Ülesanne ....................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008
Vastutus tulevaste põlvede ees. Kirjutatud sõna jõud 82 Andestada või vaikida 84 Jääda inimeseks 86 Töö kronoloogiaga 89 Valik allikaid holokausti kohta 90 Fotode ja piltide analüüs 112 Ülesandeid Briti Sõjamuuseumi õppematerjalide paketist 120 Ülesandeid tööks filmikatkenditega 131 Selgitusi PowerPoint esitluse juurde 134 I. Juudivastase poliitika kujunemine ja selle tagajärjed 134 II. Holokaust – juutide süstemaatiline hävitamine natside poolt 138
Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile
Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19. sajandil aga innovatsioonide levik kiirenes tunduvalt. Tehnoloogia arenes eriti ruttu 19. sajandil. 1813 leiutas König kiirpressi, juba 1814 trükiti sellel The Times'i 500 eksemplari tunnis. Eestisse jõudis kiirpress esimesena Laakmanni trükikotta 1846, samal aastal võeti Inglismaal kasutusele juba rotatsioonimasin, mis trükkis paberikangale, mitte valmislõigatud paberitükkidele. Kiirpress oli ajalehtede levikus aeglaseks jäänud. Ladumismasinat kasutati esmakordselt 1840, Eestis võeti see kasutusele 1909. Rullpaberiga rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906. Ajakirjanduse tootmist mõjutas oluliselt ka paberi odavnemine. 20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud võimalikuks elektroonilise side.
Euroopa ja PõhjaAmeerika kui piirkondade osakaal väheneb maailmaturul Vaesed piirkonnad Aafrikas ja LõunaAasias näitavad aeglast kasvu; Lõuna Ameerika on kõrvale jäänud IdaAasia ja Vaikse ookeani piirkond kasvab: a. Hiina kui TOP 10 globaalne sihtkoht b. Siseturismi piirkond (TaiSingapurIndoneesiaJaapanAustraaliaHiina) c. Külastajad Euroopas ja PõhjaAmeerikast 2010 oli maailmas 940 mlj ja 2011. a oli turistide arv maailmas 980 mlj kõige rohkem saabus turiste 2011 a. Euroopasse (51% kõigist saabujatest), seejärel Aasiasse ja Vaikse ookeani piirkonda (22%) viimases oli ka kasv kõige kiirem 2012. aastaks ennustatab UNWTO üldist kasvu 34 % UNWTO prognoos 2020. aastaks näeb ette turistide arvu kasvu 1,6 1,8 miljardini. Euroopa jääb esimeseks sihtkohaks maailmas kuid kaotab oma 60 %lise osakaalu 46%le. UNWTO prognoos 2030
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid