Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Täna GOx-i substraadispetsiifilisusele -D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib -D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D- glükoonhappe. Järgmises etapis kasutatakse POx-i mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi. POx katalüüsib
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.3.3 Anna Logunova YAGB-22 103347 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks biologilistes objektides,nagu vereseerum,toiduained,taimne tooraine jm kasutatakse laildaselt ensümaatilist meetodilt,mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel.Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja D-glükoonhappe. Peroksüdaas ktalüüsib spetsifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati,, mille redutseerumisel moodustub vesi. Pox-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate
Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx kujutab endast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina.
Töö nr: 3.5 Nimi: Lona Sarapuu Kood: 082631 Õpperühm : YAGB21 Juhendaja nimi: Malle Kreen Tallinn 2009 Sissejuhatus Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes vedelikes (vereseerumis, piimavadakus jm) kasutatakse ensümaatilist meetodit, see põhineb kahe ensüümi: glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. See meetod võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul, tänu GOD-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes. GOD (süstemaatiline nimetus ,d-glükoos)- O2-oksüdoreduktaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk- flavoproteiin, sisaldab prosteetilise grupina (mittevalgulise komponendina) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm
KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.5. Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Tallinn 2010 3. BIOKATALÜÜS 3.5 GLÜKOOSI SISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosi sisalduse määramiseks kasutatakse meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GODi spetsiifilisus substraadi suhtes annab võimaluse määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab endas prosteetilise grupina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koeensüüm. Selle kaasabil kantakse glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit hapnikule. Toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes ning see võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. ,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas katalüüsib ,Dglükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liit- ehk konjugeeritud valk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina
3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määrmiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOx sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FAD kaasabil kantakse glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit hapnikule, mille tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib
TÖÖ 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Teooria Glükoosisisalduse määramiseks kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilsusele -D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus -D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib ,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe.
.. ... ... Juhendaja: Malle Kreen 2015 Sissejuhatus Selles praktikumis sooritasin töö teemal glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoois oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja δ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D- glükoonhappe. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerides FADH2-ks ning kannab
Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism Männik, A. Biokeemia 1985 Timberg, L. Kalatoodete tootmine väikeettevõttes ja kala kvaliteet 2009 Vaarik, A. Amiini oksüdaasi puhastamine amiinide biosensori konstrueerimiseks 2004 www.kliinik.ee answers.yahoo.com Tänan kuulamast!
ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 26/04/2010 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL (3.8) Teooria Glükoosisisalduse kvanitatiivseks määrmaiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensümm. FAD kaasabil kantakse glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit hapnikule, mille tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja
3.2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teoreetilised alused: Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu glükoosi osküdaasi substraadispetsiifilisusele glükoosi suhtes võimaldab meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. Glükoosi oksüdaas kujutab endast joonisel näidatultki liit- ehk konjugeeritud valku,
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.3 Teostaja: 2016 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained jm) kasutatatkse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdoreaduktaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsides moodustab D-
Teoreetiline osa Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahariidide sahharoosi ja laktoosi koostisesse. Loomsetes organismides on glükoos energiaallikaks, seda glükogeeni kujul. Taimedes on glükoos oluline rakukesta komponent, moodustades tselluloosi polümeerse molekuli. Taimede glükoosivarud on tärklisena seemnetes ja mugulates. Glükoosisisalduse määramine põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx katalüüsib β,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on H2O2 ja δ,D-glükonolktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe (H2O2 ja D-glükoonhape Joonis 1: glükoosi anomeerid moodustuvad ekvimolaarses koguses). POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist
Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 21.03.2017 16.04.2017 arvestatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides on laialdaselt kasutusel ensümaatiline meetod, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele β,D- glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O 2-oksüdo-reduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja δ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D- glükoonhappe.
apelsinimahla Palun koostage protokoll oma jõududega, ärge laske end eeskujudest eksitada 22.05. M. Kreen Liina Reimann 134537KATB Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele β, D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juureolekul. GO x katalüüsib glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. GO x on liitvalk e flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniinnukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH 2-ks ning kannab
On leitud, et juurte poolt sünteesitud tsütokiniinide hulga mitmekordistumine ei mõjuta tsütokiniinide hulka pealmaaosades. Tsütokiniinid moodustuvad AMP-st ja isopentenüülpürofosfaadist (IPP) tsütokiniini süntaasi (ipt - isoprenüüli transferaas) toimel. Seega moodustuvad kõigepealt fosforiboosiga seotud tsütokiniinid ja vabad tsütokiniinid tekivad fosforhappe jäägi ja riboosi eemaldumisel vastavate ensüümide toimel. Tsütokiniinid lagunevad oksüdatiivselt tsütokiniini oksüdaasi toimel, mis eemaldab külgahela (aga mitte glükosüülunud külgahela). Võib öelda, et tsütokiniinid kuuluvad ka tRNA koostisesse, sest isopentenüüli jäägid kantakse üle tRNA antikoodon piirkonna kõrval oleva adeniini jäägi külge. Tsütokiniinide füsioloogilised toimed Rakkude jagunemise stimuleerimine (indutseerib rakutsüklis G2 faasist mitoosi sisenemist) Tsütokiniinid stimuleerivad KNAT1 ja STM transkriptsioonifaktorite ekspresseerumist SAM-is
630 nm. Oma töös ma kasutasin substraadina kaaliumheksotsüanoferraati(II) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe2+ Fe3+-ks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. 2 Fe2+ + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Töö käik Tööreaktiiv 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks võetakse vastav mõõtekolb, millesse viiakse: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi; 1,5 mg peroksüdaasi; 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0; K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni. Kuni tarvitamiseni säilitatakse tööreaktiivi külmkapi temperatuuril. Sidrunimahl Mul oli sidrunimahl lahjendatud 1:50 1 ml mahla + 49 ml dest.vett Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Kaliibrimisgraafiku koostamiseks tuleb võtta kolm teatud glükoosikontsenratsiooniga proovi ja
Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 6 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 18.04.2012 09.05.2012 arvestatud: Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse tihti ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Meetod võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul, sest GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes. GOx kujutab endast liitvalku, mis sisaldab FAD-i. Ka POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Pox-i reaktsiooni on hõlbus jälgida spektrofotomeetriliselt, kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2012 Teoreetilised alused Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm.
Enamik fakultatiivselt anaeroobe kasutavad anaeroobset metabolismi ainult hapniku puudumisel ja kui sobivad substraadid on olemas, sest anaeroobne metabolism ei ole nii tõhus. Aeroobsete mikroorganismide muutumine anaeroobseteks Fakultatiivsed mikroorganismid on võimelised muutma oma metabolismi, vastavalt keskkonna tingimustele. Üleminekul aeroobselt anaeroobsele metabolismile või vastupidi kaasnevad muudatused. Näiteks E.Coli sünteesib kahte erinevat tsütokroomi oksüdaasi. Madala hapniku tingimustes on vaja terminaalse oksüdaasi kõrgemat afiinsust hapnikule, seetõttu on indutseeritud kõrgema afiinsusega tsütokroom-d kompleks ja madalama affinsusega tsütokroom-o kompleks on represseeritud. Anaeroobsetes tingimustes toodetakse lisaks veel vähemalt viite terminaalset oksüreduktaasi (nitraadi reduktaas, DMSO/TMAO reduktaas, TMAO reduktaas, fumaraadi reduktaas). Kui mitmed elektroni akseptorid on olemas üheaegselt, siis
1.1 TOIMEMEHHANISM Sõltumata sellest, kuidas me kofeiini tarbime, kas kohvi, tee või karastusjoogina, imendub see hästi vereringesse. Kofeiini täielikuks imendumiseks maost ja peensoolest kulub 30–45 minutit. Veri transpordib selle organitesse ja peagi kõigi rakkudeni. Umbes tunni ajaga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi. Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ning kaob. Kofeiini lammutamises ehk metabolismis etendavad juhtivat rolli maksa tsütokroom P450 oksüdaasi ensüümid. Konkreetsemalt on kofeiini metabolismis oluline tsütokroom P450 oksüdaasi isovorm CYP1A2. Kofeiin laguneb maksas kolmeks peamiseks metaboliidiks: paraksantiin, teobromiin ja teofülliin, millest igaühel on organismile oma mõju. Üldiselt toetavad need metaboliidid kofeiini toimet. Teobromiin laiendab veresooni ning suurendab hapniku ja glükoosi transporti ajus ja lihastes. Paraksantiin suurendab rasvade lammutamist, mille tulemusena vereplasmas
Meie juhul aga kasutame kaaliumheksatsüaanoferraati(II), K4{Fe(CN)6}. (kollane veresool). 2 Fe2+ + H2O2 + 2H+ 2Fe3+ + 2H2O kollane veresool punane veresool Punane veresool annab lahusele kollase värvuse. Detekteeritav lainepikkus 410 nm. Sobiv keskkonna pH on 6. Töö käik. 1) Tööreaktiivi valmistamine (25 ml): (tööreaktiv on vajalik glükoosisisalduse määramiseks). - 2,5mg glükoosi oksüdaasi - 1,5 mg püroksüdaasi - 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0 - K4{Fe(CN)6} 0,1-list lahustkoguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks lõppmahuni. 2) Uuritava lahuse ettevalmistamine. Uuritavaks lahuseks kasutame mandariinimahle lahuse. Võtame 2-3ml mahla ja lahjendame (1:100) 3) Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. - Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kindlaks teha, tuleb aluseks koostada
Töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Glükoosisisalduse määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes ning seetõttu saab selle meetodiga määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel, produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis moodustab hüdrolüüsides D-glükoonhappe. GOx on liitvalk, mittevalguliseks komponendiks on FAD, mis toimib koensüümina. GOx-i molekul on dimeerne valk.
YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm.
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Tallinn 2013 Teooria Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm.
3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus on ,D-glükoosi:O2-oksüdorektaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. GOx kujutab ennast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimub koensüümina. Järgmises etappis kasutatakse peroksüdaaside esindajat, rõika peroksüdaasi (EC 1.11.1.7),
1. Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümde glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel, reaktsiooniproduktideks vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liitvalk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise osana flaviinadeniindinukleotiidi
Bioorgaanilise keemia instituut BIOKATALÜÜS 3.3. GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Juhendaja: Tiina Randla Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Gox-i süstemaatiline nimetus näitab, et ta katalüüsib , D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. FAD seab glükoosi molekuli kaks vesiniku aatomit, redutseerib FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldab lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside esindajat, mille nimetus on doonor: H 202- oksüdoreduktaas.
Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 15.03.2010 Protokoll esitatud: 28.03.2010 3.5 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö teoreetilised alused: · Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. · GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). · GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina
kataboliseeriti aeroobses keskkonnas. Fermetatsiooni test oli negatiivne gaasilisi käärimisprodukte ei leidnud. Nende olemasolul oleks agarikork surutud üles. Indikaatorvärv muutus mõlemas katseklaasis. Erinevaid suhkruid sisaldavate söötmetega tuvastasin mikroobi suhkrukasutamist aeroobses keskkonnas. Sahharoosi, D-fruktoosi, L-arabinoosi, D-ksüloosi, D-mannitool, maltoosi kõikides nendes söötmetes oli indikaatorvärv muutnud. 4. ensüümid Tsütokroomi c oksüdaasi test oli negatiivne. Katalaasi test seevastu tundus esmalt negatiivne, kuid mõne aja möödudes hakkas aeglaselt mulle ilmuma (küll vähe). Samuti tundus esmapilgul, et trüptofanaasne aktiivsus puudub minu uuritaval mikroobil. Siiski hakkas vaikselt tekkima veekihile õrnalt punakas alkoholkiht, kuigi see oli väga nõrk. Seega ei osanud täpselt hinnata, kas on olemas trüptofanaas või mitte. Indooltesti tuleks korrata, et veenduda täiesti ensüümi olemasolus.
Tallinna Tehnikaülikool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele , D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juureolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. GOx on liitvalk e flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniinnukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab
Ravivõimalused · Psühhoteraapia - erinevad võimalused käitumise, mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsimiseks. Ravi medikamentide - tablettide abil. Ravimitena kasutatakse antidepressante, mis kuuluvad erinevatesse ravirühmadesse. · Tritsüklilised antidepressandid on sageli esimese valiku preparaadiks. Kuid nende suureks puuduseks on , et neil on palju kõrvaltoimeid. · MAOI-id ehk monoamiini oksüdaasi inhibiitorid. Nende tarvitamisel on oluline järgida arsti poolt antud dieedi soovitusi. Kui soovitustest kinni ei peeta, võib tekkida kiire vererõhu tõus ja peavalu. · SSRI-id ehk selektiivsed serotoniini tagasiside inhibiitorid. Nende ravimite eelis eelpoolnimetatud grupi ees on nende parem taluvus ja suurenenud turvalisus kasutamisel. · Antidepressantide kasutamisest ravimsõltuvust ei teki. Värviteraapia Valgusteraapia Meditatsioon
Laboratoorne töö V Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 22.04.2016 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse ensümaatiline meetod põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Kuna GOx on niivõrd substraadispetsiifiline β,D-glükoosi suhtes, võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx (β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) kujutab endast liitvalku, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD). GOx-i molekul ise on dimeerne valk. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit ning kannab need molekulaarsele hapnikule
- O-tolidiini oksüdeeritud vorm on helesinine, detekteeritav lainepikkusel 630 nm Glükoosisisalduse määramisel ei tohiks bioloogilises objektis lihtsustuse mõttes olla märkimisväärselt värvaineid. POx-i substraadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraat (II). 3.3.2. Töö käik TÖÖREAKTIIVI ETTEVALMISTAMINE: Tööreaktiiv peab sisaldama glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaaso (POx), kromogeenset substraati kaaliumheksatsüanoferraat (II) ja vajalikku kk-a loomiseks fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0. Tööreaktiivi valmistamine: 1. Võta 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks vastav mõõtekolb 2. Vii sellesse 2,5 mg Gox-i 3. Lisa 1,5 mg Pox-i 4. Lisa 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH=6,0 5. Lisa K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust kolvi kuni vajaliku mahuni täitmiseni. 6. Säilita külmkapi temperatuuril
Pöördumatu inhibitsioon ehk inaktivatsioon Pöördumatud inhibiitorid moodustavad ensüümiga kovalentse kompleksi inhibiitor ensüümilt enam ei dissotsieeru Reageerivad enamasti mõne katalüütiliselt olulise aminohappejäägiga On organismidele toksilised Mõjuvad juba väga väikestes hulkades Näiteks: Fosfororgaanilised ühendid reageerivad atsetüülkoliini esteraasi katalüütiliselt olulise seriinijäägiga Tsüaniid ja asiid inaktiveerivad hingamisahelas oleva tsütokroom c oksüdaasi Afiinsusmärgised kasutatakse ensüümide katalüütilise mehhanismi kindlakstegemiseks Enesetapu inhibiitorid võimaldavad rakendust meditsiinis Pöördumatud inhibiitorid
-3. võib toimuda veel tagasipöördumine ellu, pärastpoole on protsess pöördumatu. Vastandina toimub rakkude äkiline ehk juhuslik suremine: nekroos. Näiteks haavade tekkel vm keskkonnamõjutusel. Mingi raku nekroos häirib ka naaberrakkude arengut, kuni nende surma põhjustamiseni. Lagunemine ei toimu kinnistes põiekestes, jääkproduktid põhjustavad uute rakkude kahjustumist. 8. Molekulaarne neurobioloogia. 9. Biosensorid. Bioelektroonilise seadme tööpõhimõte glükoosi oksüdaasi kasutamise näitel. Biosensorid. Bioelektroonilise seadme tööpõhimõte glükoosi oksüdaasi kasutamise näitel. NB! Teave biosensorite kohta on saadud TÜ MRI prof Ants Kure konspektist üliõpilastele (A.Kurg, http://www.biotech.ebc.ee/). Kasutatud on ka Jeruusalemma Ülikooli Belmonte Science Laboratories Centre õpetajate töötoaks (workshop) välja antud materjale (EMBO International Practical Workshop for Science Teachers VII,2003). Mis ja milleks on biosensor?
raku kehadel ja eelsünaptilistel neuronite terminalidel. 5-HT retseptorite tüüpe on palju: 1A-F, 2A- C, 3, 4, 5A, 6 ja 7, millel kõigil on väga laialdased funktsioonid. Väga suured kogused serotoniini võivad tekitada serotoniini sündroomi, mis on vägagi ohtlik ja paljudel juhtudel ka letaalne. Selle tekkeks peab muidugi üksi ühestki serotoniini produktist või ravimist ei piisa, selleks peab kombineerima selektiivseid serotoniini retseptori inhibiitoreid koos mono amiini oksüdaasi ihibiitoritega. Imetajates toimub serotoniini süntees kahe erineva trüptofaani hüdroksülaasi abil: TPH1 produtseerib seda käbinäärmes ja enterokromafiinrakkudes ning TPH2 teeb seda Raphe tuumakestes ja müenteerses põimikus. N,N-Dimetüültrüptamiin DMT on psühedeelne ühend, mis on struktuurselt analoogne serotoniinile ja melatoniinile. Säilitatake peamiselt fumaraadina või alusena. Esimest korda sünteesiti see 1931. aastal Kanada keemiku R. Manske poolt. 1961
Aeroobsed: Pseudomonas,Acinetobacter,Moraxella. Paljunevad õhu juuresolekul. Anaeroobsed: Clostridium -- mürk,Lactobacillus – piimhape. Õhuhapnikuta. Mo.pidurdab madal temperatuur.(optimaalseks 20-30).pH,gaasikeskk. 10. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad toiduaine säilitamisel? -Lipiidide ja vitamiinide oksüdatsioon. -ensüümreaktsioonid. Rasvade oksüdatsioon-peamiselt madal aw. Ensüümid-tumenemine polüfenooli oksüdaasi toimel. 11. Milliseid meetodeid kasutatakse säilitamiseks? Konserveerimsiest naturaalse kvaliteedi säilitamiseni: vaakum, sous-vide tehnika,MAP,hapniku sidumine,aktiivne pakendamine. 12. Aseptiline pakendamine Steriliseerida tuleb nii toiduaine kui ka pakkematerjal .Steriliseeritakse kuuma auru või õhuga, vesinikperoksiidiga. Tetrapakid: polüetüleen/kartong/foolium PE/PE/ALU/PE/PAP/PE
Esimene elektron liigub Rieske valgu Fe-S tsentrisse, teine liigub ühele b heemidest, nn BL heemile tsütokroom b-566. Nii Rieske valk kui ka BL tsütokroom on võimelised aksepteerima vaid 1 elektroni korraga, kuid bc1 kompleksis sunnitakse ubikinoon liivutama korraga kahte elektroni. Seetõttu peavadki need elektronid valima erineva raja. Fe-S valgule loovutatud elektron liigub edasi tsütokroom c1-le ja sealt tsütokroom c-le. Seda elektroni kasutatakse kompleksis IV ehk tsütokroomi oksüdaasi poolt hapniku redutseerimiseks. Teine nn mitteproduktiivne elektron liigub BP heemilt BH heemile tsütokroom b-562. Edasi antakse see elektron täielikult oksüdeeritud ubikinoonile, mis on seotud N tsentrisse membraani maatriksi poolel. 9. Selgitage kuidas kahe-elektronilise ülekande vahendaja ubikinool interakteerub ühe-elektroni kandja Fe-S klastriga. Vt 8. 10. Kirjeldage tsütokroomi oksüdaasi struktuuri. 170kDa dimeer, 13 plüpeptiidi. 11
Nad on trotsi täis ja pahurad,vanainimesed peaksid rõõmu tundma. Depressiooni ravi Depressiooni ravimeetodiks on reeglina medikamentidest koosnev ravikuur ja psühhoteraapia. Depressioon on üks paremini ravile alluvaid psüühikahäireid. Kaasaaegsemad antidepressandid, millega ravitakse depressiooni saab jagada viide suurde rühma: ·tritsüklilised antidepressandid ·tetratsüklilised antidepressandid ·serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ·monoamiini-oksüdaasi inhibiitorid ·seroniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid Liigne alkoholitarbimine süvendab depressiooni. Enamasti soovitatakse depressiooni raviks psühhoteraapia farmakoloogilise ravi kombineerimist. Enamik depressiooni all kannatajaid ei saa mingit ravi. Mõni inimene ei pruugigi aru saada, et tema tujukuses on süüdi depressioon. Paljud tunnevad depressiooni üksnes füüsiliste vaevustena. Mõned isegi ei tea, et abi on võimalik ning paljud ei suuda ravi eest maksta
b) Türosineemia tüüp II (richner-Hanhart sündroom). Põhjuseks defektne tsütoplasma Tyr aminotransferaas. Kaasub türosinuuria. Tüüp II põhjustab silma- ja nahakahjustusi, vaimse arengu peetus on mõõdukas. Raviks vähese valgusisaldusega toit. c) Neonataalne türosineemia – põhjuseks p-hüdroksüfenüülpüruvaadi üksüdaasi defitsiit või madal aktiivsus. Sarnane tüüp II-le Alkaptonuuria – põhjuseks homogentisinaadi (HGA) oksüdaasi puudumine. HGA kuhjub, eritub rohkesti uriini ja oksüdeerub õhuhapniku toimel, mistõttu uriin muutub seismisel pruunikas-mustaks. Haigus muutub probleemiks pikema aja möödudes. Nimelt HGA-st tegib aja jooksul bensokinoonatsetaat, see polümeriseerub, seostub sidekoes ja luudes, tekib luude ja sidekoe tumepigmentumus, mis viib artriidini. 6 Albinism – seotud melaniini tootmisega. Epidermises sünteesitakse melaniini kaitsmaks
Seda sünteesitakse metioniinist, millega peab seostuma ATP. Tekib S-adenosüülmetioniin. Oluliseks ensüümiks on ACC süntaas, mis saadud produktist sünteesib ACC, mis omakorda oksüdaaside toimel muudetakse etüleeniks. Pärssivaks kohaks võib olla ACC süntaasi geeniperekondade mitte ekspresseerumine. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti Milliste geenide ekspresseerumine etüleeni toimel aktiveerub ACC süntaasi, ACC oksüdaasi Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid Etüleen kiirendab viljade valmimist ja lehtede vananemist ning nende maha langemist. Taime apikaalne kasv on pärsitud, lateraalne kasv soodustatud. Idandite tipud kõverdunud. Peatab osadel taimedel puhkeseisundi ja soodustab seemnete, mugulate idanemist. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust Otsene biosüntees – üle mevalonaadi tsütoplasmas. Sünteesi vaheproduktile
· 0,6-2,4 × 1,3-19,0 m läbimõõduga 32.Clostridium perfringens'i kultiveerimine ja elutegevuse iseärasused . · Klostriidid kasvavad ainult anaeroobsetes tingimustes, kus on madal hapniku kontsentratsioon ja red-oks potentsiaal. · Klostriidid moodustavad kas suuri kumeraid pesi (C. perfringens) või väikesi/keskmisi lokkis äärisega pesi. · Klostriidid on katalaas-negatiivsed. · Neil pole tsütokroomoksüdaasi süsteemi ja seetõttu annavad nad negatiivse oksüdaasi reaktsiooni. · Fermenteerivad suhkruid, mille käigus moodustavad mitmesuguseid lühikese ahelaga rasvhappeid (SCFA) ja alkohole (atsetoon, butanool). 34.C. perfringensi virulentsusfaktorid. · C. perfringens produtseerib rohkesti mitmesuguseid eksotoksiine ja ensüüme · Alfa-toksiin ehk letsitinaas (fosfolipaas C), mis oma olemuselt on letaalse, nekrotiseeriva ja hemolüütilise toimega. See lõhustab rakumembraanide letsitiini ning tema toimel lüüsuvad
on NA, 5-HT tagasihaarde inhibiitorid (inimese ajukoes on metaboliit 1 ja metaboliit 2 in vitro tingimustega võrreldes kolm korda tugevamad noradrenaliini ja serotoniini tagasihaarde inhibiitorid kui dopamiini tagasihaarde inhibiitorid) – Sibutramiin ja selle metaboliidid ei ole ei monoamiine vabastavad ained ega ka monoamiini oksüdaasi inhibiitorid. – Neil puudub afiinsus paljude neurotransmitterite retseptorite suhtes, sh serotoniinergiliste (5- HT1, 5-HT1A, 5-HT1B, 5-HT2A, 5-HT2C), adrenergiliste (β1, β2, β3, α1, α2), K. Vahenõmm 2018 dopamiinergiliste (D1, D2), muskariini, histamiini (H1), bensodiasepiini ja NMDA- retseptorite suhtes. – Tekib küllastustunne – Termogeenne toime
10% pruunidest munejatest esineb FMO3- geeni defekt ja nende munad haisevad, kui rapsiseemneid anda. Olemas on geenitest, mille abil saab tuvastada defektse geeni kandjaid. Aretusest on hakatud välja jätma defektse geeni kandjaid, et saada FMO3 defektivabu pruune liine. Rapsiseemnetes on nt sinapiin. Rapsiseemned on hea, kergesti seeditav proteiiniallikas, esineb palju toorkiudu. Kalaõlis on kõrge TMA tase. Lisaks tanniinid (linaseemnetest) ja glükosinolaadid deaktiveerivad TMA oksüdaasi. Söödakulusid saab kokku hoida, kui kasutada FMO3 defektivabu kanu. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga,
Mudeli kohaselt loovutatakse deprotoneeritud ubikinoonilt järgnevalt üks elektron, mis liigub tugevalt valguga seotud ubikinoonile, nii et mõlemad transformeeruvad semikinoonideks. Need semikinoonid annavad koos elektronid edasi elektronide ülekande ahelatesse. Järgnevalt dissotseerub nõrgalt seotud oksüdeeritud ubikinoon. FeS valgule loovutatud elektron liigub edasi tsütokroom c1-le ja sealt tsütokroom c-le. Seda elektroni kasutatakse kompleksis IV ehk tsütokroomi oksüdaasi poolt hapniku redutseerimiseks. Teine nn. mitteproduktiivne elektron liigub bL heemilt bH heemile (redokspotentsiaal +50 mV). Edasi antakse see elektron täielikult oksüdeeritud ubikinoonile, mis on seotud N (Negatiivne) tsentrisse membraani maatriksi poolel. See on erinev P tsentrist, ja sinna seotud ubikinoon on teine molekul, mitte see mis oksüdeeriti P tsentris. Samad reaktsioonid korduvad peale teise ubikinooni sidumist P tsentrisse. Madala
substraadi kontsentratsiooni vähenemist keskkonnas ensüümireaktsiooni vältel. Biokeemia praktikumis tutvutakse kolme ensüümiga, mis omavad olulist füsioloogilist rolli, kuid mis leiavad rakendamist ka tehnoloogilistes protsessides ja/või analüütikas. Invertaasi ja proteaasi (= proteolüütilise ensüümi) puhul on eesmärgiks omandada nende ensüümipreparaatide aktiivsuse määramise meetodid. Glükoosi oksüdaasi aga 72 kasutatakse analüüsi eesmärgil, et sobivas bioloogilises objektis glükoosisisaldust määrata. Aktiivsuse määramise meetodite omandamiseks kasutatakse tehnilisi ensüümipreparaate, millistes ensüümivalgu sisaldus pole määratud. Seetõttu iseloomustatakse preparaadi ensüümisisaldust aktiivsuse järgi, mida tahkete ensüümipreparaatide puhul avaldatakse
lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama ainehulk, st kehtib võrrand Cst Vst = Clahj Vlahj , kus Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud 28 lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. 6. Milline on töös kasutatava tööreaktiivi koostis? 25 ml tööreaktiivi valmistamiseks võetakse vastav mõõtekolb, millesse viiakse: 2,5 mg glükoosi oksüdaasi; 1,5 mg peroksüdaasi; 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0; K4[Fe(CN)6] 0,1%-list lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni. 7. Milline roll on K4Fe(CN)6 tööreaktiivis? Kas ja millega võinuks teda asendada? Võib peroksüdaasi reaktsioonil kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(ll), K4[Fe(CN)6] (kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks
Kas saame võrdustada β-galaktosidaasi testi laktoosil happe moodustamise testiga? Ei saa, ensüümi aktiivsust näitab vaid β-galaktosidaasi test. 17. Mida näitab nn oksüdaastest? Kas redutseerunud cytc annab elektronid molekulaarsele hapnikule → tekib vesi ja hapnik. 18. Milliste mikroobirühmade (gramreaktiivsus) eristamisel on oluline oksüdaastest? GN pulkbakterite ja kokkide eristamiseks 19. Kuidas toimub indofenoolsinise tekkimine oksüdaastestis? kunstlik substraat oksüdeerub oksüdaasi ja hapniku juuresolekul indofenoolsiniseks. 20. Milliseid hingamistüüpe tunned ja mille poolest nad erinevad? elektroni lõppakseptori poolest. Aeroobne ja anaeroobne hingamine, kääritajad. 21. Mis on denitrifikatsioon? Lämmastikuringe lüli, kus nitraadid redutseeritakse gaasilisteks ühenditeks. 22. Miks denitrifikatsiooni käigus kogunenud gaas ei näita, et tegemist on käärimisprotsessiga? Sööde peab leelistuma samuti. 23
annaabi.ee 
