Alkaloidid (0)

Tallinna Ülikool - Keemia - Orgaaniline keemia

1 Hindamata

Tallinna Ülikool
Looduse ja terviseteaduste instituut
Alkaloidid
Referaat
Koostaja: Sven Erik Reinumets
Juhendaja: Tuuli Käämbre
Tallinn 2015
Sisukord

Sissejuhatus
1.1 Omadused
1.2 Jaotuvus looduses
1.3 Ekstraheerimine
2. Nikotiin
3. Koheviin
4. Solaniin
5. Asendatud trüptamiinid
5.1 Trüptofaan
5.2 Serotoniin
5.3 N,N-Dimetüültrüptamiin
5.4 Psilotsiin
5.5 Melatoniin
6. Lisad
7. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid . Selles grupis esineb ka üksikuid seotud ühendeid millel on neutraalsed või nõrgalt happelised omadused.
Mõned sünteetilised ühendid, millel on analoogne struktuur nimetatakse ka alkaloidideks.
Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, võivad alkaloidid sisaldada ka hapniku, väävlit ja harvemini ka teisi elemente nagu kloor , broom ja fosfor .
Alkaloide looduses toodavad väga paljud erinevad organismid nende hulgas bakterid , seened, taimed ning loomad. Alkaloididel on väga palju farmakoloogilisi kasutus alasi nii traditsioonilises, kui ka modernses meditsiinis või ka baasiks erinevate ravimite avastusteks.
Osadel alkaloide on ka psühhoaktiivseid ja stimuleerivaid toimeid (Nagu näiteks psülotsiin, mdma, kohveiin , nikotiin, jne.), mida on kasutatud etneogeensetes rituaalides ja ka meelelahutuseks .
On ka väga surmavaid alkaloide nagu atropiin , kuid enamjaolt sõltub ravi või toksiline omadus doosist. Kuigi alkaloididel on suur varieeruvus toimeid nii inimeste kui loomade metaboolsel süsteemil siis nad enamus ühtselt on kibeda maitselised. Hapniku sisaldavad alkaloidid on normaaltingimustes üldiselt värvitud kristallid , hapniku vabad nagu näiteks nikotiin on sellistes tingimustes lenduvad , värvitud õlilaadsed vedelikid. Esineb ka värvilisi alkaloide nagu berberiin, mis on kollane.
Sõna alkaloid võttis kasutusele saksa keemik Carl Friedrich Wilhelm Meissner aastal 1819.
Alkaloidide klassifitseeritakse tänapäeval süsiniku skeleti baasil: indooli- , isokvinooli- ja pürimidiinisarnased; või biokeemilise prekursori järgi: orintiin, lüsiin, türosiin , trüptofaan, jne.
Kuigi esineb erandeid mis kuuluvad mitmesse klassi nagu näiteks nikotiin, mis sisaldab püridiini fragmenti nikotiinamiidist ja pürrolidiini osa ornitiinist ja seega kuulub mõlemasse klassi.
Enamjaolt jaotatakse nad suurtemateks gruppideks:

“Tõelised alkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku heterotsüklis ja tulenevad amino hapetest. (Atropiin, nikotiin, morfiin , jne.)

“Protoalkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku ja tulenevad ka amino hapetest. (Meskaliin, adrenaliin , epinefriin, jne.)

Püloamiinsed alkaloidid.

Peptiidsed ja tsüklopeptiidsed alkaloidid.

Pseudoalkaloidid - Alkaloidi laadsed ühendid mis ei tulene aminohapetest. Selles grupis on terpeeni ja steroidide laadseid alkaloide, lisaks ka puriini-laadseid nagu kohveiin, teobromiin, jne.
Omadused
Enamjaolt on tegemist nõrkade alustega, kuid mõningad näiteks nagu teobromiin on amfoteersed . Paljud alkaloidid lahustuvad vees halvasti, aga orgaanilistes lahustes (dietüül eeter, cloroform, jne) hästi. Kohveiin, kokaiin , kodeiin ja nikotiin on erandlikult hästi vees lahustuvad (Rohkem kui 1g/l). Alkaloidid ja happed moodustavad erinevaid soolasid, sellised soolad on jällegi vees ja etanoolis hästi lahustuvad, aga orgaanilistes lahustites halvasti.
Alkaloidide produktsioon taimedes on tekkinud evolutsiooni käigus vastupanuks herbivoorsetele loomadele; vastupidiselt on ka mõningatel loomadel arenenud viisid, et neid toksiine neutraliseerida.
Jaotuvus looduses
10-25% kõrgematest taimedest sisaldavad alkaloide ning kontsentratsioon jääb mõne protsendi juurde. Enamjaolt on kõige suurem kontsentratsioon lehtedes või koores ning varieerub ka vägapalju koe tüübi suhtes. Üldiselt esinevad alkaloidid sooladena või orgaaniliste hapetena.
Lisaks leidub alkaloide ka seentes , eriti Psilocybe perekonnas, kus esineb alkaloidide segu psülotsiinist, psülotsibiinist, baeotsüstiinist ning ka loomades , nagu bufoteniin mõndade konnade nahal.
Ekstraheerimine
Kuna struktuurides on nii suured varieeruvused siis pole ühte kindlat meetodi, kuidas saada neid kätte toorainest, kuigi enamus meetodeid kasutab ära nende lahustuvuse omadusi.
Kuna taimedes on alkaloidide segu, siis eraldadakse kõigepealt segu ning seejärel eraldatakse individuaal ained.
Nikotiin
Nikotiin on hügroskoopne, värvitu õlijas vedelik, mis lahustub hästi alkoholis, eetris või lahjas petrooliumis, veega saab ta seguneda oma aluselises vormis vahemikus 60°C-210°C.
Nikotiin on ka optiliselt aktiivne, omades kahte enantiomeeri. Looduses esinev levorotaarne vorm on füsioloogiliselt aktiivsem ja vähem toksiliselt võrreldes teise vormiga .
UV-kiirguse toimel või teiste oksüdeerijatega kokkupuutudes muundub nikotiin, kas nikotiini oksiidiks, nikotiin happeks ( vitamiin B3) või metüülamiiniks.
Esmalt eraldatti tubaka taimest nikotiin 1828. aastal W. H. Posselt-i ja K. L. Reimanni poolt, mõlemad arvasid, et tegemist on mürgiga. Keemilise struktuuri avastasid A. Pinner ja R. Wolffensetin 1893. aastal.
Nikotiin on tõhus parasümpatomimeetiline alkaloid, mida leidub maavitsaliste perekonnas olevates taimedes, leidub teda 2-14% ning see moodustab 0.6-3% taime kuivkaalust. Esmane funktsioon on tal taimekaitse , kuna ta peletab eemale herbivoore. Imetajatele mõjub nikotiin stimulandina ja relaksandina madalates doosides(10g päevas täiskasvanud inimesel, mis on palju suurem tüüpilisest päevasest kogusest, kuna üks tass sisaldab keskmiselt 80-175mg kohveiini.
Vaimset ja motoorset tegevust soodustava toime põhjuseks peetakse kofeiini mõju adenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Kofeiini molekul sarnaneb keemiliselt struktuurilt adenosiiniga. See võimaldab tal seostuda raku pinnal asuvate adenosiini retseptoritega, kuid mitte aktiveerida neid. Selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne.
Solaniin
Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes, peamiselt maavitsalistes. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Solaniin on väga mürgine juba väikestes kogustes, 2-3 mg/kg kohta tekitavad sümptomeid ning 4-6 mg/kg kohta võivad olla juba fataalsed. Solaniinil on nii fungitsiidsed kui ka pestitsiidsed omadused ja see on osa taimede looduslikust kaitsemehhanismist. Solaniini glükoalkaloidid inhibeerivad koliiniesteraasi, kahjustavad rakukestasid ja soodustavad sünnidefekte. Ühe uuringu käigus leiti, et solaniin avab mitokondrite kaltsiumi kanalid, mis vähendab membraani potentsiaali, see omakorda viib kaltsiumi mitokondrist välja tsütoplasmasse ning see omakorda tekitab raku kahjustusi ja apoptoosi .
Asendatud trüptamiinid
Trüptamiin ise on monoamiinne alkaloid, struktuur sisaldab indooli rõngast ja on sarnane trüptofaanile. Trüptamiini jääke on leidud imetajate ajudest ja arvatakse, et sellel on roll neurotransmitterina või neuromodulaatorina.
Trüptamiin on aluseks struktuuridele, mida kollektiivselt nimetatakse asendatud trüptamiinideks. Need ained on üldiselt väga suure bioaktiivsusega.
Trüptofaan
Esimest korda isoleeris trüptofaani F. Hopkins aastal 1901 läbi kaseiini hüdrolüüsi (600 g kaseiinist saab umbes 4-8g trüptofaani). Trüptofaan on üks 22 standardsest aminohappest ning on inimeste jaoks ka essentsiaalne aminohape . Inimgenoomis eksisteerib ta standard koodonina UGG, funktsionaalsena esineb ainult L-stereoisomeer trüptofaanist struktuurilistes ja ensümaatilisetes valkudes, kuigi R-stereoisomeeri leidub mõnes looduslikus peptiidis.
Tööstuslik süntees teostatakse seriini ja indooli kääritamisel, kasutatades selleks metsikuid või geneetiliselt moondatud baktereid nagu näiteks B. amyloliquefaciens, B. subtilis, C. glutamicum või E. coli. Nendel bakteri tüüpidel on üldiselt, kas tekkinud mutatsioon , mis ei lase aromaatsetel aminohapetel uuesti kasutusse minna või on neil trüptofaani kodeerivaid geene üle ühe.
Taimed ja mikroorganismid looduses sünteesivad seda üldiselt 2-aminobensoehappest või shikimi happest .
Trüptofaan on prekursor erinevatele neurotransmitteritele:
Serotoniin - seda sünteesib trüptofaani hüdroksülaas, ning seda saab veel edasi muundada melatoniiniks läbi N-atsetüültransferaasi ja 5-hüdroksüindooli-O-metüültransferaasi.
Niatsiin - essentsiaalne vitamiin inimorganismis.
Auksiin - fütohormoonide klass, mis on väga tähtis erinevate taime kasvu ja omaduste kujundamise tsüklis. Seda sünteesib peamiselt indool-3-püruvaathape.
Serotoniin
Serotoniin on neurotransmitter, mis esineb kõigis bilateraalse sümmetriaga loomades, vahendab see seedetrakti liikumist ning loomade resurrside taju, lihtsamates loomades tähendab see lihtsalt toidu kättesaadavust , aga keerulistemas loomades ka sotsiaalset dominantsust jms. Sellest tulenevalt mõjutab see ka suuresti loomade kasvu, paljunemise ja tuju, sõltuvalt sellest, kui palju serotoniini on organismis saadaval. Mikroanatoomiliselt vabaneb serotoniin neuronite vahedes, diffuseerumiseks on tal üsna suur vahemik (>20 µm), et aktiveerida 5-HT retsptoreid dendriitidel, raku kehadel ja eelsünaptilistel neuronite terminalidel. 5-HT retseptorite tüüpe on palju: 1A-F, 2A-C, 3, 4, 5A, 6 ja 7, millel kõigil on väga laialdased funktsioonid.
Väga suured kogused serotoniini võivad tekitada serotoniini sündroomi, mis on vägagi ohtlik ja paljudel juhtudel ka letaalne . Selle tekkeks peab muidugi üksi ühestki serotoniini produktist või ravimist ei piisa, selleks peab kombineerima selektiivseid serotoniini retseptori inhibiitoreid koos mono amiini oksüdaasi ihibiitoritega.
Imetajates toimub serotoniini süntees kahe erineva trüptofaani hüdroksülaasi abil: TPH1 produtseerib seda käbinäärmes ja enterokromafiinrakkudes ning TPH2 teeb seda Raphe tuumakestes ja müenteerses põimikus.
N,N-Dimetüültrüptamiin
DMT on psühedeelne ühend, mis on struktuurselt analoogne serotoniinile ja melatoniinile. Säilitatake peamiselt fumaraadina või alusena .
Esimest korda sünteesiti see 1931 . aastal Kanada keemiku R. Manske poolt.
1961. aastal leidis J. Axelrod, et N-metrüültransferaasi ensüüm on võimeline vahendama biotransformatsiooni trüptamiinist N,N-dimetüültrüptamiiniks, see algatas suure huvi endeogeense DMT produktsiooni vastu inimestes, kui ka imetajates üldiselt.
DMT on mitte-selektiivne seratoniini inhibiitor, kuid mõndadele retseptoritele toimib ka agonistina.
Lisaks mõjub see ka dopamiini jpt. retseptoritele.
DMT-d loetakse kõige tugevamaks hallutsinogeeniks üldse ning seetõttu on see ka saanud nimetuse hinge molekul, suukaudsel manustamisel ei ole ta funktsionaalne ilma MAO-inhibiitorita ja teiste manustamisviisidega tuleb MAOI kasuks efektide tugevdamisel. Kehas kogu metabolism võtab aega 10-15 minutit
Psilotsiin
Psilotsiin on hallutsionegeensetes seentes esinev ühend. Esimest korda isoleeris selle Šveitsi keemik Albert Hofmann 1958. aastal, psilotsiin on psilotsibiini aktiivne vorm.
Psilotsibiin kehas muundatakse kiirelt defosforülatsiooni abil psilotsiiniks ning see avaldab tugevat mõju 5-HT2A, 5-HT2C ja 5-HT1A retseptoritele tugeva agonistina. Sellel on ka funktsionaalne selektiivsus, sest see aktiveerib fosfolipaas A2, mitte fosfolipaas C nagu serotoniin seda teeb.
Serotoniinist erineb ta ainult niipalju, et hüdroksüül rühm on 4. asendis(teisel 5.) ja lämmastikul on dimetüül grupp. Dopamiini retseptoritele see erilist mõju ei avalda, kui just tegemist ei ole väga kõrge doosiga.
Melatoniin
Esmalt avastati melatoniin 1917. aastal seoses amfiibide nahavärvi muutusega, C. P. McCord ja F. P. Allen avastasid, et kui lehma käbinäärme ekstrakti toita konnakullestele, siis nende nahk läks heledamaks. 1993. aastal avastati ka selle antioksüdantiivsed omadused.
Molekuli leidub nii loomades, kui ka taimedes, seentes ning bakterites. Loomades on tal eriline funktsioon hormoonina, mis reguleerib tsirkaadi rütmi füsioloogilisi funktsioone nagu uinumis aeg, vererõhu regulatsioon, hooajaline paaritumine ja palju muud. Teise funktsioonina on melatoniin väga tugev antioksüdant, kaitstes tuuma ja mitokondrite DNA-d.
Süntees jätkub serotoniinist, võtme ensüümiga, mis toimib ainult pimeduses, aralkülamiin N-atsetüültransferaasiga, see muudab serotoniini N- atsetüül serotoniiniks ning viimaks melatoniiniks muudab selle viimane ensüüm atsetüülserotoniin O-metüültransferaas. Seda sünteesikulgu mõjutab otseselt foto- ehk valgusperiood.
Bakterites, protistides, seentes ja taimedes on melatoniini süntees sarnane nendes toimuva serotoniini sünteesiga, aga trüptofaan on vahendav produkt . Mitte fotosünteesivates rakkudes algab süntees d-erütroos-4-fosfaadi ja fosfoenoolpüruvaadiga, fotosünteesivates rakkudes, aga süsihappegaasiga. Variatsioonid esinevad viimastes võtmeensüümides.
Lisad
Solaniin
Nikotiin Kohveiin
Asendatud trüptamiinide üldstruktuur
N,N-Dimetüültrüptamiin Psilotsiin
Serotoniin Melatoniin
Kasutatud kirjandus
http://www.sleepdex.org/melatonin.ht m
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2635004/
https://docs.google.com/viewer?a=v&pid=sites&srcid=ZGVmYXVsdGRvbWFpbnxkdW54aWFudGFufGd4OjVkMjA5NGZkMzFmYjRkOTU
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2077351/
http://www.livestrong.com/article/154361-effects-of-serotonin-on-the-body/
http://themedicalbiochemistrypage.org/nerves.html#5ht
http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/hlca.19590420518/abstract
http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/02791072.2008.10400645
Manske R.H.F. (1931). "A synthesis of the methyltryptamines and some derivatives". Canadian Journal of Research 5 (5): 592–600.
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0378874184900035
https://en.wikipedia.org/wiki/Alkaloid
https://en.wikipedia.org/wiki/Solanine

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 7 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mryt Õppematerjali autor

alkaloid serotoniin alkaloidid nikotiin trüptofaan melatoniin solaniin kohveiin psilotsiin doos dimetüül ensüüm atsetüül dimetüültrüptamiin

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odp

Alkaloidid

Alkaloidid (Kofeiin) Alkaloidid on looduses esinevad keemilised ained mis Sisaldavad lämmastikku On vees lahustumatud On aluselised Alkaloide toodavad paljud organismid nagu näiteks Bakterid Seened Taimed Loomad Paljud alkaloidid on mürgised. Aga paljudel alkaloididel on farmakoloogiline toime ja neid kasutatakse ravimi tööstuses. Seal kasutatakse neid ravimite kui ka rahustitena. Ajalugu Alkaloide sisaldavaid taimi on kasutatud raviks läbi terve ajaloo. Näiteks on Mesopotaamias on ravim taimi tuntud juba 2000ekr. Isegi Vana-Kreeka mütoloogias (Odüsseias), räägiti ime rohust mis pani inimese unustama. On spekuleeritud, et jutt käib oopiumit

Keemia

docx

Sissejuhatus narkoloogiasse

NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu. Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. "Informatsioon" võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaad

Narkoloogia

pdf

Psühhofarmakoloogia konspekt

· Fenotiasiini derivaadid: alifaatse, piperidiin- või piperasiintsükliga kõrval-ahelaga (kloorpromasiin, tioridasiin, flufenasiin) · Tioksanteeni derivaadid (flupentiksool) · Butürofenooni derivaadid (haloperidool) Piperasiinid võrreldes alifaatsete fenotiasiinidega tugevamad D2- & nõrgemad -adrenoblokaatorid, piperidiinid vahepealsed; tioksanteenid meenutavad alifaatseid fenotiasiine, butürofenoonid piperasiine · Reserpiin - ussijuure ehk Rauwolfia serpentina alkaloid - iidne india ravim vaimuhaiguste tarbeks Parkinsoni tõve klassikalised sümptomid - bradükineesia, rigiidsus, treemor - esinevad samasugustena ka farmakoloogiliselt esile kutsutud DA-defitsiidi puhul. Dopamiini- & HVA-sisaldus Parkinsoni tõvega patsientide sabatuumas & putaamenis on oluliselt madalam, olles seotud ka häire sügavusega. Peamine vahend raviks on L- DOPA. Katehhoolamiin-struktuuriga virgatsainete süntees: lähte-, vahe- & lõpp-produktid,

Enesejuhtimine

doc

Üldbioloogia materjal

Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad

Üldbioloogia

doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

18.saj lõpp õhutoitumiseteooria fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid. On suhkrud: mono-, oligosahhariidid, polüsahhariidid, pektiinid ja glükosiidid Mono riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligo (koosnevad kahest- kolmest monosahhariidist) sahharoos (taimemahlades), maltoos, laktoos. Polü tärklis, tselluloos, kitiin, inuliin. Pektiinid suhkruhappe polümeerid. Glükosiidid rasvhape, alkoloid, fenoolsed ühendid. Energeetiline ülesanne on kiireimini kasutatav energiaallikas

Taime- ja loomafüsioloogia

docx

Psühhofarmakoloogia leong 5

5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhjustatud lii

Psühholoogia

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

· N: mastiidiravil penitsillliniga on lehmapiima ooteaeg 6 ööpäeva, piim võib minna meiereisse alles 7-ndal päeval. · Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 18. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud,

Biokeemia

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda

Toitumise alused

Rohkem sarnaseid