Kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu tulemuslikkusele (0)

TARTU ÜLIKOOL 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kofeiini, nikotiini, etanooli ja 
tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu 
tulemuslikkusele 
 
 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2014 
 
 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS  ..................................................................................................  3  
KOFEIIN  .................................................................................................................  4  
1.1  TOIMEMEHHANISM  ..................................................................................................................................  4  
1.2  MÕJU  SOORITUSELE  .................................................................................................................................  4  
NIKOTIIN  ................................................................................................................  5  
2.1  TOIMEMEHHANISM  ..................................................................................................................................  5  
2.2  MÕJU  SOORITUSELE  .................................................................................................................................  6  
ETANOOL  ...............................................................................................................  7  
3.1  TOIMEMEHHANISM  ..................................................................................................................................  7  
3.2  MÕJU  SOORITUSELE  .................................................................................................................................  7  
TETRAHÜDROKANNABINOOL  (THC  )  ......................................................................  8  
4.1  TOIMEMEHHANISM  ..................................................................................................................................  8  
4.2  MÕJU  SOORITUSELE  .................................................................................................................................  8  
KOKKUVÕTE  ..........................................................................................................  9  
KASUTATUD  KIRJANDUS  ......................................................................................  10  
 
 
SISSEJUHATUS 
 
 
Artikli  eesmärk  on  anda  lühike  ülevaade  kofeiini,  nikotiini,  etanooli  ja 
tetrahüdrokannabinooli  (THC)  toimest  ja  füsioloogilisest  mõjust  ning  hinnata  nende 
potentsiaali muuta sportlikku jõudlust. 
 
Kofeiin, nikotiin, etanool ja tetrahüdrokannabinool (THC) on kõige enim levinumad 
ning  kultuuriliselt  aktsepteeritavad  sõltuvust  tekitavad  ained  tänapäeva  lääne 
ühiskonnas.  Liigne  alkoholi  tarbimine,  kanepi  ja  sigarettide  suitsetamine  tekitavad 
sõltuvust  ning  seega  kujutava  tõsist  ohtu  rahvatervisele.  Need  ained  ei  ole 
igapäevased  ainult  tavainimeste  seas,  vaid  on  leidnud  tee  ka  tippsporti,  oma 
väidetavate tulemusi parandavate omaduste tõttu. Neid aineid ühendab asjaolu, et nad 
on  või  on  olnud  Maailma  Antidopingu   Agentuuri   (WADA)  keelatud  ainete 
nimekirjas. WADA jälgib nende potentsiaalset mõju suurendada füüsilist jõudlust. 
 
Hetkel  on  ainult  ühe  aine  (kofeiini)  kohta  piisavalt  teaduslike  tõendeid  tema 
ergogeenilise  (füüsilise  jõudluse  suurenemine  kõrvaldades  väsimuse  sümptomid) 
mõju  kohta.  On  olemas  esialgsed  tõendid  nikotiini  ergogeenilise  mõju  kohta,  kuid 
edasised  uuringud  on  vajalikud.  Kanepi  ja  etanooli  tarbimisega  esinevad 
ergogeenilised  mõjud  vaid  teatud  tingimustes,  üldiselt  nad  hoopis  vähendavad 
sportlikku võimekust. 
 
 
 
KOFEIIN  
 
 
Kofeiini  sisaldavate  jookide  populaarsuse  tõttu  on  kofeiin  kõige  kasutatavam 
mõnuaine ja levinuim legaalne  psühhoaktiivne  aine. Kofeiin ehk 1,3,7-trimetüül-1H-
puriin-2,6(3H,7H)- dioon   on  puriinalkaloidide  rühma  kuuluv  keemiline  aine.  Kofeiin 
on  nii  vesi-  kui  rasvlahustuv  ning  seetõttu  kandub  peale  imendumist  organismis 
kiiresti  laiali.  Tänu  oma  lipofiilsele  (rasvlahustuvale)   iseloomule   läbib  kofeiin 
hematoentsefaalbarjääri (vere-aju  barjäär ) ehk organismi kaitsebarjääri, mis hoiab ära 
viiruste ja toksiinide tungimise kesknärvisüsteemi. Kofeiin metaboliseeritakse  maksas  
teofülliiniks, teobromiiniks ja paraksantiiniks. 
 
1.1  TOIMEMEHHANISM  
 
Sõltumata  sellest,  kuidas  me  kofeiini  tarbime,  kas  kohvi,  tee  või  karastusjoogina, 
imendub   see  hästi  vereringesse.  Kofeiini  täielikuks  imendumiseks  maost  ja 
peensoolest  kulub  30–45  minutit.  Veri  transpordib  selle  organitesse  ja  peagi  kõigi 
rakkudeni.  Umbes  tunni   ajaga   saavutab  kofeiini  kontsentratsioon  ajus   maksimumi . 
Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ning kaob. 
 
Kofeiini lammutamises ehk metabolismis etendavad juhtivat rolli maksa tsütokroom 
P450  oksüdaasi   ensüümid .  Konkreetsemalt  on  kofeiini  metabolismis  oluline 
tsütokroom  P450  oksüdaasi  isovorm  CYP1A2.  Kofeiin  laguneb  maksas  kolmeks 
peamiseks  metaboliidiks:  paraksantiin,  teobromiin  ja  teofülliin,  millest  igaühel  on 
organismile  oma  mõju.  Üldiselt   toetavad   need  metaboliidid  kofeiini  toimet. 
Teobromiin  laiendab  veresooni ning suurendab hapniku ja glükoosi transporti ajus ja 
lihastes. Paraksantiin suurendab rasvade lammutamist, mille tulemusena vereplasmas 
suureneb triglütseriidide ja vabade rasvhapete sisaldus. Teofülliin lõõgastab bronhide 
silelihaseid. 
 
Kofeiini toime sõltub eelkõige annusest. Mõõdukates  kogustes  (200–400 mg päevas) 
avaldab  kofeiin  organismile  ergutavat  toimet:  vähendab   ajutiselt   väsimustunnet, 
parandab  seljaaju  reflekse, süvendab hingamist, suurendab uriini teket, tõstab vööt- ja 
südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas.  
 
1.2  MÕJU  SOORITUSELE  
 
Paljud   teaduslikud   uuringud  on   veenvalt   näidanud,  et  lisaks  psühhostimuleerivale 
toimele  suurendab  kofeiin  annuses  3–9  mg  kehakaalu  kilogrammi  kohta 
vastupanuvõimet  maksimumilähedaste  füüsiliste  harjutuste  sooritamisel.  Mõned 
uuringud  on   näidatud ,  et  kofeiin  parandab  ka  lühiajaliste  suure  intensiivsusega 
sportlike   soorituste  tulemusi.  Kofeiini  füüsilist  vastupanu  suurendava  toime 
mehhanism  on veel  ebaselge , kuid teadlased arvavad, et tegemist on ainevahetuse ja 
verevarustuse  muutustega, mida kofeiin põhjustab.  
 
 
NIKOTIIN  
 
 
Nikotiin ehk (S)-3-(1- metüül -2-pürroli-dinüül)püridiin on looduslikult esinev  alkaloid  
ning  üks  levinuim  psühhostimulaatoreid  maailmas.  Sigaretid  on  kõige  levinumad 
nikotiini  allikad.  Sigaretides  olev   tubakas   sisaldab  veel  täiendavalt  kemikaale  ja 
lisaaineid, mis mõjuvad kahjulikult hingamiselunditele. 
 
Tänu  ülemaailmsetele  suitsetamise  piirangutele  on  tubakafirmad  väljatöötanud 
mitmesuguseid  alternatiive,  nt  e-sigaret,  mille  nikotiini  kontsentratsioon  on  sageli 
suurem kui  tavalistes  sigarettides. 
 
2.1  TOIMEMEHHANISM  
 
Nikotiini   jaotumine   kudedesse  sõltub  pH-st.  Kõige  suurem  on  nikotiini 
kontsentratsioon ajus, maos, neerudes ja maksas.  
 
Nikotiin  mõjutab  inimese  kõiki  elundeid.  Imendudes  kopsude  kaudu  verre,  jõuab  ta 
umbes 7  sekundiga  pärast esimest suitsusõõmu ajju, kus asub nikotiiniga aktiveeritav 
nikotiin-atsetüülkoliini  (nAch)   retseptor .  nAch  retseptori  aktiveerumisel   avanevad  
rakkude  ioonkanalid  ning  naatrium  (Na+) ja kaltsium (Ca2+)sisenevad rakku. Rakkude 
sisene kaltsiumi (Ca2+) tõus võib hakata  muutma  rakufunktsioone. 
 
Nikotiini  toime  kesknärvisüsteemile  (KNS)  on   kahesugune :  väikesed   annused  
ergutavad, suurem kogus avaldab uimastavat ja pärssivat toimet. Väikestes kogustes 
on  nikotiin  psühhostimulaator,  suurendades  dopamiini  ja  noradrenaliini  mõju  ajus. 
Väikeses  koguses  ergutab  nikotiin  närvisüsteemi,  mistõttu  inimene  võib  muutuda 
erksamaks,  tema  enesetunne  ja  keskendumisvõime  võivad  mingil  määral  paraneda. 
Kuid nikotiini poolt tekitatav  pettetunne  on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, 
et  mitte  langeda  keskmisest  kehvemasse  meeleolusse.  Suuremate  dooside  korral 
mõjutab nikotiin serotoniini toimet ning opiaatide aktiivsust ( alandab meeleolu).  
 
Nikotiin  suurendab  südame  löögisagedust  ( pulss ),  vererõhku,  südame  löögimahtu 
(ühe  löögiga  südame  ühest  vatsakesest  väljapaisatud  vere    maht  )  ning  pärgarterites 
verevoolu . 
 
Nikotiin  metaboliseerub  ulatuslikult  mitmeks  metaboliidiks,  millest  kõik  on  vähem 
aktiivsed kui nikotiin ise. Nikotiin metaboliseerub peamiselt maksas, aga ka  kopsus  ja 
neerudes. Nitkotiin metaboliseerub peamiselt kotiniiniks, aga ka nikotiin-N-oksiidiks. 
Kotiniin   oksüdeerub  edasi  trans-3-hüdroksükotiniiniks,  mis  on  kõige  levinum 
nikotiini metaboliit uriinis. Nii nikotiin kui ka kotiniin glükuroniseeruvad.  
 
Nikotiini  eliminatsiooni  poolväärtusaeg  on  umbes  2  tundi  (vahemikus  1...4  tundi). 
Nikotiin  ja  selle  metaboliidid  eritatakse  peamiselt  uriiniga.  Nikotiini   eritumine  
muutumatul kujul neerude kaudu sõltub suurel määral uriini pH-st ning eritumine on 
suurem happelise pH korral. 
 
2.2  MÕJU  SOORITUSELE  
 
Nikotiini  poolt  avaldatav  mõju  võib  olla  kasulik  erinevatel  spordialadel  seega 
arvatakse,  et   sportlased   kuritarvitavad  nikotiini.  Kerge  treeningu  korral  aktiveerib 
nikotiin  sümpatoadrenaalsüsteemi,  mis  suurendab  südame  löögisagedust, 
vasokonstriktsiooni  (veresoonte  ahenemine),  tõstab  vererõhku  ning  tõstab 
tsirkuleerivate katehoolamiinide taset.  
 
Nikotiin suurendab lihaste  verevarustust  ning lipolüüsi (rasvade lagundamine), see on 
tingitud  epinefriini  ja  norepinefriini  kõrgenenud  tasemest  vereringes  ning  N-
kolinoretseptorite tegevusest  rasvkoes . 
 
Erinevate inim– ja loomkatsetega on leitud nikotiini poolt indutseeritud kognitiivsete 
funktsioonide sealhulgas mälu, õppimisvõime, reaktsioonikiiruse ning  peenmotoorika  
paranemist. 
 
Kuigi  nikotiinil  on  täheldatud  ergogeenset  mõju  on  see  ka  ülimalt  sõltuvust  tekitav 
aine. 
 
 
 
ETANOOL  
 
Alkohol  on enim kasutatud ja kuritarvitatud sõltuvust tekitav aine maailmas. Alkohol 
mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni 
kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. 
 
3.1  TOIMEMEHHANISM  
 
Inimorganismi  sattunud  alkohol  avaldab  tugevat  toimet  kesknärvisüsteemile  ja 
põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Etanool avaldab mõju erinevatele elunditele: suu, 
mao  ja  soolte  limaskestad,  maks,  neerud,   kesknärvisüsteem .  Kõige  enam  avaldab 
alkohol  mõju  peaajule.  Sügavamad  muutused  toimuvad  ajukoore  osades,  mis  on 
seotud  mõttetegevuse  ja  mäluga.  Olulisel  määral  kahjustab  alkohol  maksa,  sest  seal 
lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. 
 
Alkoholi  pikaajalise  tarvitamise  tulemusena  tekib  krooniline   alkoholism .  Selle 
esimesed  tunnused  on  jäsemete,  keele,  silmalaugude  värisemine,  närvipõletikud, 
veresoonte laienemine, südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased 
on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine.  
 
Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba 
alkoholi,  kusjuures  põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere 
alkoholisisaldus   ja  alkoholijoobe  tunnused  sõltuvad  tarvitatud  alkoholi  hulgast, 
kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos 
toitu  ja  kui  kiiresti  juuakse.  Kõige  suurem  on  vere  alkoholisisaldus  umbes  üks  tund 
pärast etanooli sissevõtmist.  
 
3.2  MÕJU  SOORITUSELE  
 
Teaduslikud uuringud näitavad, et alkohol võib pärssida füüsilist sooritust. Kui palju, 
oleneb juba sellest, mida joodi ning mis spordiga tegeletakse. Uuringud näitavad, et 
alkohol  võib  suurendada  vedelikukaotuse  ja  vigastuste  ohtu  ning  vähendada 
treeninguks  vajalikku  veresuhkru  taset.  Lisaks  on  suurem  tõenäosus  lihaskrampide 
tekkimiseks  ning  samuti  väheneb   aeroobne   jõudlus,  kui  ollakse  viimase  24  tunni 
jooksul alkoholi tarvitanud. 
 
Maksa glükogeen (talletatud glükoos) toimib energiaallikana füüsilise pingutuse ajal. 
Alkohol tühjendab maksa glükogeenivarud. Sellele järgneb kiire vere suhkrusisalduse 
tõus  ja  seejärel  hakkab  ühtlaselt   langema ,  sest  maksa  võime  uut  glükoosi  toota  on 
nõrgenenud. Seega alkohol pärsib taastumisprotsesse organismis. 
 
 
 
TETRAHÜDROKANNABINOOL  (THC  )  
 
Kanep  (Cannabis  sativa ) on maailmas laialt levinud. Kanepitaimes on umbes 400 eri 
kemikaali.  Kannabinoididest  on  tähtsaim  narkootiliselt  aktiivne   delta -9-
tetrahüdrokannabinool (THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. 
Kanepi  THC  sisaldus  sõltub  taime  sordist,  kasvutingimustest  ja  hilisemast 
töötlemisviisist.  THC-d  sisaldavaid  kanepiprodukte  marihuaanat  (kuivatatud 
kanepilehtedest  või  õitest  valmistatud  puru)  ja  hašišit  (kanepivaik)  suitsetatakse 
harilikult sigarettides või piibus. 
 
4.1  TOIMEMEHHANISM  
 
Kannabinoidiretseptoreid on teada vähemalt kaks alatüüpi, CB1  retseptorid  paiknevad 
peamiselt  kesknärvisüsteemis,  CB2  immuunsüsteemis  ja  mujal.  Lisaks  taimedest 
isoleeritutele  on  olemas  sünteetilised  kannabinoidid,  mida  kasutatakse 
teadusuuringutes,  mõnest  on  tehtud  ka  ravimpreparaat  (nt  nabiloon  ja  dronabinool) 
ning endokannabinoidid ehk organismis loomulikult leiduvad ained (nt anandamiid), 
mis  mõjutavad  kannabinoidiretseptoreid.  Nende  kaudu  avaldub  ka  füto-  ja 
sünteetiliste kannabinoidide toime.  
 
4.2  MÕJU  SOORITUSELE  
 
Marihuaana   ergogeeniline  mõju  on  küsitav,  kuna  tema  sooritust   parandav   efekt  on 
seni kindlaks tegemata.  
 
Vähesed uuringud on testinud marihuaana mõju sportlikule jõudlusele. Üks esimestest 
sellelaadsetest  uuringutest   teostati   Steadwardi  ja  Singhi  poolt.  Nad  testisid 
marihuaana  suitsetamise  mõju  mitme  kehalisesoorituse  näitaja  suhtes.  Pärast 
marihuaana  suitsetamist  tõusid oluliselt südame  löögisagedus  puhkeolekus, diastoolne 
ja süstoolne  vererõhk võrreldes platseebot saanud grupiga ning kontrollgrupiga. 
 
Kanep vähendab oma eufoorilise mõju tõttu  sportlaste  võistluseelset stressi ja ärevust. 
Kuna kanep vähendab erksust ning on lõõgastava ja rahustava toimega, siis võib tema 
kasutamine  sportlaste  seas  olla  tingitud  enda  heaolu  tõstmiseks  ja  paremaks  uneks. 
Sportlased  on  põhjendanud,  et  kanepi  tarbimisest  tingitud  piisav  uni  ja  lõõgastunud 
olek enne võistlusi parandab tulemusi võistlustel. 
 
Isegi  kui   kanepil   on  mingisugune  positiivne  efekt,  mõjutab  see  siiski   kaudselt  
sportlaste sooritusi. 
.  
 
KOKKUVÕTE  
 
Kofeiin, nikotiin, etanool ja tetrahüdrokannabinool on psühhostimulaatorid ning kõik 
stimuleerivad  ained  annavad  mingi  võimaluse,  et  sportimisel  võib  neid  kasutades 
sooritusvõime paremaks minna. 
 
Teadlased  on  uurinud  nikotiini,  peamiselt  suitsuta  tubaka  kasutamise  levimust 
elukutseliste  sportlaste  hulgas  ning  tuleb  välja,  et  see  on  küllaltki  levinud.  Eriti 
kõnekas  on  tõsiasi,  et  erinevused  spordialade  kaupa  on  suured  ning   levimus   ületas 
veerandi uuritavatest näiteks ameerika jalgpalli, jäähoki,  maadluse , ragbi,  võimlemise  
ja  suusatamise  puhul.  Sellest  kokku  järeldub,  et  sportlased  proovivad  nikotiiniga 
sooritusvõimet parandada, olgu sellest siis kasu või mitte 
 
Kofeiini  lagunemisel  maksas  tekib  meie  organismis  paraksantiin,  mis  suurendab 
rasvade lammutamist ehk parandab organismi võimet saada energiat rasvadest.  See 
on aga eriti oluline vastupidavusaladel – kui süsivesikuvaru organismis otsas on, siis 
on  rasvad  peamiseks energiaallikaks. Mõistlikes kogustes vähendab kofeiin väsimust, 
parandab  keskendumisvõimet  ja  suurendab  tähelepanu,  seega  parandab   sportlase  
võimekust. 
 
Kuna  kanepi  tarvitamine  halvendab  harjutuste  sooritamist  ja  psühhomotoorset 
võimekust (rahustav toime, reaktsioonikiiruse langus jne) on tema ergogeeniline mõju 
seatud   kahtluse   alla.   Kanepit   loetakse  pigem  ergolüütiliseks  aineks,  sest  eelnevad 
uuringud  on  näidanud  tema  omadust  tõsta  südame  löögisagedust  ja  vererõhku  ning 
kahandada südame minutimahtu ja psühhomotoorset aktiivsust 
 
Alkohol  takistab  igasuguste  taastumisprotsesside   kulgu   organismis,  kahandab  
võimekust spordialadel, mis nõuavad aeroobset  vastupidavust . 
 
 
KASUTATUD  KIRJANDUS  
 
 
Dominik H. Pesta, Siddhartha S. Angadi, Martin Burtscher and Christian K. Roberts ( 
2013). The  effects  of caffeine, nicotine, ethanol, and tetrahydrocannabinol on exercise  
performance −Nutrition &  Metabolism  BioMed Central Ltd