Inseneriökoloogia vastused (1)

Kooslus -kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes
koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk
liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus, Veereziim , muutudes oma sisekeskkonna
Populatsioon -on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena
kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad -on organismid, kes
Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism, Parasitism , ei saa reguleerida oma sisekeskk.
koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus ,Fütofaagia, Konkurents rguleerijad,kohanejad
keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Taliuinak:kergem püsisoojaste
Biosfäär-on see osa maast, kus oranismid tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus , loomade puhkeseisund eba-
elada saavad( muld ,õhk,vesi) Metsade hävitamine, Soode kuivendamine, soodsate aegade üleleamiseks.
Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna Võõrliikide sissetoomine, Loomsete Talveuni :loomade tardumus-
Bioloogiline reguleerimine: Kontrollib ja ressursside kontrollimatu kasutamine. seisund talve üleelamiseks.
kesmistab temperatuuri. Reguleerib atmos- Sünergism-on erinevate keskkonna- Tardunie letargia -enamasti
fääri gaasilist koostist(O2jaCO2 tasakaalus) tingimuste koosmõju lühiajaline sügava une taoline
Elu olemasolu maal tagab ise eluks vajalike Fotoperiodism -organismide reaktsioon seisund madalate temp. Üleelam.
füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi Suveuni-kuumade ja kuivade
maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. Muutumisele aastaaegade üleelamiseks
Kõigesoojased-sõltuvad otseselt välis- Bioom -samatüübiliste ökosüsteemide anabioos-organismi eluprotsessid
Keskkonna temp.( kalad ,selgrootud, kogum. Sedavõrd aeglustunud, et
Roomajad , kahepaiksed ) Autoroofid-organismid, kes süneetsivad nähtavaid eluavaldusi pole
Püsisoojased-kehatemp. Püsib ühtlasena eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise.
sõltumata välistemp.( linnud , imetajad ) Heterotroofid -organismid, kes eluks
Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast
abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi.
Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon -aja jooksul kogunenud
Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk
Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse
Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab
Herbivoorid - taimetoidulised loomad elada.
Karnivoorid -lihatoidulised loomad Ökonišš-populatsiooni püsimiseks tarvilike
Omnivoorid -kõigetoidulised loomad tegurite olemasolu
Autoökoloogiline amplituud -hõlmab Fundamentaalne e põhinišš-eluks vajalike
parameetri piirkonna, milles organismi tegurite olemasolu
elu on mõeldav Realiseerunud e tegelik nišš-reaalses kesk-
Sünökoloogiline amplituud-parameetri konnas kujunenud nišš
Piirkond, milles organism tegelikult elab Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes
Spetsialistid -kindlatele keskonnatingi- elavad koos samal ajal samas paigas.
mustele kohastunud organismid (liigi eksisteerimise elementaarvorm,
Generalistid -laia ökoamplituudiga vabalt ristuvate isendite kogum,teistest
organismid rühmadest ruumiliselt eraldatud)
Keskkonna energeetiline iseloomusuts: Geograafiline populatsioon- paikneb
Solaarkonstant-päikesekiirguse hulk loodusgeograadiliselt ühtlases piirkonnas,
Albeedo-arv, mis näitab, kui suure osa või kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul
mitu % moodustab tagasipeegeldunud Ökoloogiline populatsioon-on seoses kindla
kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. okosüsteemiga(mets)
Biomass -pinnaühikul leiduvate organismide Elementaarpopulatsioon-liigi väikseim
elusaine hulk massi-või energiaühikutes elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires
Produktiivsus- energia sidumise ja biomassi Populatsiooni tihedus on populatsiooni
ülesehitamise määr ajaühikus pindala-või isendite arv teatud maa-alal
ruumalaühiku kohta Suhteline tihedus teadasaamiseks arvutatakse
Primaarproduktsioon - autotroofsete indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi
organismide kasutatud energia, mis aga mitte tihedust ennast.
moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite
Brutoproduktsioon -ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil
kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv
Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne
puhastoodang sündivus
konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes
lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes
karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud
e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv
Suremus -ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta
Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga
Teoreetiline minimaalne suremus-suremus ideaalsetes tingimustes
ideaalsetes tingimustes Ökoloogiline eluiga-liigi tegelik keskmine eluiga
absoluutne suremus-populatsioonis hukkunud Ökotüüp-populatsiooni adapteerunud osa
isendite arv Adaptatsioon -organismide ehitue või talituse
suhteline suremus-suremus isendite kohta kujunemine selliseks , et see tagab paremini isendi
Kohanemine -pöörduv,ontogeneetiline,adaptatsioon või liigi säilimine ja populatsiooni arvukuse
Kohastumine-pöördumatu,evolutsiooniline adapat. suurenemine.
Kaks põhikomponenti: Autotroofid :süsinikdioksiidist ja veest
Organismid e. biootiline e. elus osa orgaanilise aine tootjad e produtsendid:
Keskond e. abiootiline e. eluta osa taimed,kemobakterid.
Ökosüsteemi abiootiliste tegurite Heterotroofid:valmis orgaanilise aine
kompleksi nim biotoobiks: tarbijad.
muld,vesi, mineraalid ,kliima konsumendid- tarbiajd
Esmased konsumendid e taimetoidulised: redutsendid-lagundajad
Organismid, kes toituvad ainult taimedest Omnivoorid – kõigisööjad(taimi kui loomi)
Teised konsumendid e lihasööjad:kasutav. Parasiidid-nugilised,organismid,kes elavad
toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. teistes organismides(endoparasiidid) või
I astme kiskja –fütofaagi sööja nende pinnal ( ektoparasiidid ) ja kasutavad
II astme kiskja –fütofaagi sööja sööja nende koostis või toitaineid.
III astme kiskja –fütofaagi sööja sööja sööja Obligaatparasiidid-peavad elutsükli
tippkiskja – see, kes asub sööjate rivi lõpus. jooksul tingimata mõnd aega peremehe
Fakultatiivparasiidid-parasiteerivad ainult arvel toituma.
soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja Detriit - surnud taimsed ja loomsed jäänused
vabalt. (mahakukkunud lehed, hukkunud taimed)
Detridofaagid-detriidist toituvad organismi. Toiduahel - jada organisme,keda seovad
(vihmaussid, sipelgad ,sajajalgsed) järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemi
Redutsendid e lagundajad- seened ja Toiduahela I tase - autotroofid
bakterid moodustavad tavaliselt eraldi II tase - fütofaagid
alagrupi ja neid nim. III ja järgnevad tasemed – zoofaagid
Toiduahela jaotus:1)karjamaa toiduahel Laguahel – toiduahel, mis algab eluta
2)laguahel e detriitahel 3) nugiahel e orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja
Parasiittoiduahel lagundajaist ning lõpeb mikroobidega.
Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad Konsortsium – kogum organisme, keda toit
omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku või elupaik seostab mingil kindla taimega.
e toitumissuhete võrgustiku e konneksi -Taim on neile orgaanilise aine lähtaine või
Ökoloogiline püramiid-ökosüsteemi substraat.
troofilise struktuuri kujutis Toiduahel näitab – aine ja energia liikumist
Astme maht – on võrdeline troofilise tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele.
taseme organismide summaarse massi, Erinevad toiduahelad põimuvad toidu-
arvu või mingi muu näitajaga. võrgustikuks.
Spetsialistid e monofaagid-kasutavad Toiduvõrgustik: näitab, kes keda sööb
ainult üht saagitüüpi või toiduained. Karnivorid e zoofaagid - lihasööjad
Generalistid e polüfaagid-segatoidulised Herbivorid e fütofaagid – taimtoidulised
Omnivoorid – kõigesööjad 1. Troofiline tase- tootjad e taimed
Troofne-toitumisse puutuv 2. Troofiline tase –esimese astme tarbijad
Toitumine ökosüsteemi energeetilise e herbivoorid
Käsitluse kontekstis-toidus sisalduva 3. Troofiline tase- teise astme tarbijad e
energia osaline ärakasutamine populatsiooni karnivoorid või omnivoorid
isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa 4. Troofiline tase – kolmanda astme
edasiandmine teistele, toiduahela järgmistel tabijad e karnivorid või omnivoorid
astmetel olevatele organismidele. Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi
Biomass-pinnaühikul leiduvate organismide ülesehitamse määr ajaühikus pindala või
elusaine hulk massi või energiaühikutes ruumalaühiku kohta
Brutoprduktsioon – ökoloogilise süsteemi Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi
kogutoodang puhastoodang.
Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud
orgaanilise aine hulk.
Produktsioon e toodang e kogutud energia
Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv
Brutoproduktsioon (kogutoodang)
Netoproduktsioon (puhastoodang)
Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme toodang)
Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang)