ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus
Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskko...
keskkonna tegurite hulka.. Enamik Euroopa riike on kehtestanud radooni piirnormid elamutele ja töökohtadele. Radooniga seonduvad terviseriskid Radooniga seonduvad terviseriskid Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks. Viimastel aastakümnetel elanikkonna hulgas läbi viidud meditsiinilised uuringud Euroopas ja Põhja- Ameerikas tõestavad kopsuvähi ja kõrge radoonikonsentratsiooni vahelist seost . Praeguseks on selgunud ka suitsetamise ja radooni sünergism kopsuvähi tekkel.. Radooniga seotud terviseriskid Kuna varasemate epidemioloogiliste uuringute käigus ei eristatud suitsetajaid ja mitte- suitsetajaid, oli raske vastata küsimusele, milline on ainult radoonist põhjustatud kopsuvähi risk. Radooniga seotud terviseriskid Eelmisel aastal avaldati Rootsis sealse Karolinska Instituudi epidemioloogilise uuringu tulemused, mis hõlmasid 436 kopsuvähi juhtu patsientidel, kes polnud kunagi suitsetanud (kontrollgrupp 1650 inimest).
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate or...
energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid. Suktessioon e. koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada. Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Konsumendid – tarbijad Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. Produtsendid – tootjad.
uurimisega pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale Kliinilised ravimi uuringu faasid: I faas - Ravimi esimene manustamine inimesele (terved vabatahtlikud) II faas -Ravimi kliinilise toime esimene hindamine III faas - Kogu ravi efekti täies mahus hindamine. IV faas peale müügiloa saamist Platseeboefekt on inimese enesetunde paranemine mittetoimiva aine sisse võtmisel, mis põhineb ootusel ja usul ravimi toimesse Sünergism ravimi(te) toime tugevnemine teise ravimi samaaegsel manustamisel. Antagonism - organismide (pms. mikroobide) olelussuhe, milles üks liik kannatab teise elutegevuse läbi.
Hõimkond (Phylum) Chordata Keelikloomad Klass (Class) Mammalia Imetajad Selts (Order) Carnivora Kiskjalised Sugukond (Family) Felidae Kaslased Perekond (Genus) Felis Kass Liik (Species) Felis lynx Ilves TAKSON – on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. 3. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli, soolsus Nende mõju taimedele - Nende mõju loomadele -
Keskkonna saastatus, loomade puhkeseisund eba- elada saavad(muld,õhk,vesi) Metsade hävitamine, Soode kuivendamine, soodsate aegade üleleamiseks. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna Võõrliikide sissetoomine, Loomsete Talveuni:loomade tardumus- Bioloogiline reguleerimine: Kontrollib ja ressursside kontrollimatu kasutamine. seisund talve üleelamiseks. kesmistab temperatuuri. Reguleerib atmos- Sünergism-on erinevate keskkonna- Tardunie letargia-enamasti fääri gaasilist koostist(O2jaCO2 tasakaalus) tingimuste koosmõju lühiajaline sügava une taoline Elu olemasolu maal tagab ise eluks vajalike Fotoperiodism-organismide reaktsioon seisund madalate temp. Üleelam. füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi Suveuni-kuumade ja kuivade maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres
Neto -.- - palgast maha :D Ektoparasiidid välisparasiidid Endoparasiidid siseparasiidid Elustrateegia K, R Energiavoog Nool näitas seda kuhu lähevad võrgustikus nooled, kes keda söb (võrgustik) :D Geoloogiline aineringe kivimite ringe. Maakera sisemus Keemiline energia päike muudab valguse keemiliseks energiaks, meie sööme kõhud punni :D Rakuhingamine meie saame rakusisest energiat! Lõhume söögi ära ja saame energia, et punnitada :D Sünergism bio ja a bio koosmõju (tuulekülmaga koos ikka on külmem, kui ns külmaga.) :D Abiootilised tegurid: valgus, temp, tuul, happelisus, toitained, vesi ja sademed, röhk, tuli Valgus: Nähtav valgus fotosüntees, nägemine Infrapunane kiirgus kõigusoojased tõstavad temperatuuri Ultraviolettkiirgus D vitamiin Kõigusoojased sõluvad välistemp Püsisoojased kehatemp püsib ühtlasena Rõhk - Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja
Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4 tetraetüülplii on väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mida kasutati antidetonaatorina mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks. Plii mõju elukeskkonnale : Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Plii võib inimese organismi sattuda näiteks pesemata kätelt, mistõttu on vanad akud ohtlikud ennekõike lastele, kes huvitavaid asju pahatihti lähemalt uurima kipuvad. Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel
muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Stratosfäär temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV- kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad.
Biomass – mingi organismiliigi, liikide rühma või isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või maaühiku kohta. Fütomass – kõikide taimsete organismide kogumass. Zoomass – kõikide loomade buimass. Mortmass – surnud orgaanilise aine mass. Bioakumulatsioon - nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Sünergism - summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Eurütoop – elupaika vähevaliv eurübiont või ka kosmopoliit. Kosmopoliit – väga laialdase levikuga liik. Parasitism – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Ektoparasiit toitub või elab peremehe kehal. Endoparasiit elutsev peremehe keha sees. Stenotoopne – elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism.
Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H
Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,Tuul,Happesus (pH),Toitainete sisaldus,Veereziim,Rõhk,Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted Sümbioos,Kommensalism,Parasitism,Kisklus,Fütofaagia,Konkurents Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Keskkonna saastatus,Metsade hävitamine,Soode kuivendamine,Võõrliikide sissetoomine,Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone
arendamine kunstliku valiku teel, mis on inimese otsese mõju kõrgeim vorm ja mille eesmärgiks on luua uusi organisme ühiskonna huvides. · Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. · Sünergism on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda (protokooperatsiooni erijuht) · Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduvõrk toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust a...
bakterid. o Säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine, mille eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.. o Sekundaarne suktsessioon- tähendab arengut, mis saab alguse kohal, kus kliimaks on hävinud. o Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju. o Toiduahel- jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. o Toiduvõrk- toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum . o Troofiline tase- organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase. o Biosfäär- laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid
4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid) Mingi ühendi levik ja iseloomulik aroom kindlas tootes sõltub mitmetest faktoritest: 1) Lõhna iseloom 2) Kontsentratsioon tootes 3) Lõhna lävi 4) Aururõhk 5) Adsorptsioon toidu maatriksis 6) Interaktsioon teiste komponentidega 7) Sünergism teiste lenduvate ühenditega Naturaalsete aroomide võtmekomponendid Lenduvaid ühendid on umbes 10-15 mg/kg. Piiratud hulk lenduvaid ühendeid on olulised aroomi seisukohalt. Võtmekomponendid Aroomid: pirni-sarnane (pirnides), mõrumandli-sarnane (mandlid, kirsid, ploomid), karamelli- sarnane (küpsised, õlu, kohv), röstitud (kohv) Läviväärtus Lõhna lävi on madalaim ühendi kontsentratsioon, mis on piisav selle lõhna äratundmiseks. Määratakse:
kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. 30. Mesosfäär - on atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, kus on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal. 31. Mikrokonsument – peamiselt bakterid või seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi aineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele. 32. Mutageenne aine - toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism (sünergism) – e sümbioos – kahe organismi vaheline suhe, mis on mõlemile kasulik ja vajalik – üks ilma teiseta ei saa elada. 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37
50.3. Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede koolt jms; 50.4. Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge, setete kujumine lammidel jms. Enamasti kujunevad kooslused auto- ja allogeensete protsesside koosmõjul. 51. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! 52. Tarbijad ehk konsumendid on organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli. Eri loomaliigid, kes tarbivad toiduks orgaanilist ainet. 53
Mürgid põhjustavad kahjulikke mõjusid juba väikestes kogustes, tavaliselt 3 g või vähem. Toksikoloogid nimetavad seda ainehulka doosiks. Ekspositsiooni aeg Aine vereringesüsteemi absorbeerumise kiirus ja ulatus Aine füüsikaline ja keemiline loomus Organismi vanus ja tervislik seisund 18. Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul? Kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul võib üldefekt olla üsna erinev: aditiivne (liidetav); sünergism (samasuunaline toime, mis mõjutab organismi tugevamini kui samade toimete summa); antagonism (kui on tegemist mürgiste ainete üksteise mõju kahandamisega); potentseerimine (võimendamine) (kui mittetoksiline ühend suurendab mürgilise ühendi toimet). 19. Kirjeldage protsesse, mis võivad toimuda organismis kui sinna satub ksenobiootik? Ksenobiootikud on ained, mis on elusorganismile võõrad. Nende ühendite jaoks, mis esinevad
· Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu · Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. · DL50 on poolletaalannus so murkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, ms surmab 50% katseloomade isenditest · Sünergism on keskkonnamuutuste erinevate tingimuste koosmõju · taluvusala(piirid) on erinevate liikide talumine füüsikalisi ja keemilisi muutusi · optimaalala e taluvusala · ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. · Eurütoop on elupaika vähevaliv organism · Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism · Atsidofiil happelembeline taim
magnetväljaga 29. Makrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 30. Mesosfäär - atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. 31. Mikrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid 33. Mutualism (sünergism) - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu 34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism 35. Noosfäär - mõistusesfäär 36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis. 37. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. 38
mediaatori toimega. Antagonist on ravim, mis seondub retseptoriga, ise ta toimet ei avalda, kuid blokeerib retseptori ja ei võimalda agonistil (mediaatoril) sellega seonduda ja toimet avaldada. Järelikult antagonistina toimiva ravimi toime on vastupidine endogeense mediaatori poolt esilekutsustud toimele. Iga ravimi põhitoime sõltub teda seondavate retseptorite asukohast, nende funktsioonist ja ravimi kontsentratsioonist retseptoril. 79. Mis on sünergism? 80. Millised on ravimialase info saamise võimalused? 81. Miks tuleb teostada kliinilisi uuringuid ja millised on nende uuringute faasid?
populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskkonnategurid igapäevaelus Tuul, temperatuur, maapind(muld), sademed(vihm), valgus(päike), happesus(pH), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk(kohastumine, kuidas kellelegi mõjub, need kes elavad sügaval veel all või kõrgel mägedes), tuli Nende asjadega peavad arvestama kõik loomad ja taimed. Temperatuur on meil kõige olulisem tingimus. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju! Nt külmapüha(temperatuur ja tuul ehk tuulekülm). Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt. Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine. Infropuna kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta keha temperatuuri. Rohelised taimed muudavad valgusenergia mulle sobivaks energiaks ehk keemiliseks energiaks. Kätte saamine toidust ehk söön taime ära.
4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid.seente poolt produtseeritud- antibiootikumid.Fütontsiidid-taime päritoliga antibiootlise toimega.taimede looduslik viis võidelda mikroobidega. Loomse päritoluga antibiootilised ained- lüsosüüm(valguline,,munas), eritiriin(punastest verelibledest, hävitaab stafülokokke,
2) Mutualism: Mõlemale poolele kasulik 3) Kommensialism; Kui suhetes ei väljendu vastastikust kasu ja kooselu ei too organismidele ka kahju 4) Parasitism: Vastastikuseid suhteid, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju 5) Metabioos: Mikroorganismide vahelist suhtet, mil ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut või mil üks elab teise ainevahetussaaduste arvel põhjustamata talle kahju. 6) Sünergism: Kahe või mitme mikroorganismi koosksavul võivad nende põhilised omadused väljenduda tugevamini kui üksikult eraldi kasvades. 7) Antagonistlik suhe: Kui mikroorganismide kooskasvul üks liik kas pidurdab või peatab teise arengu või koguni hävitab teise. 2. Toidumikrobioloogia uurimisvaldkonnad Toiduainete mikrobioloogia on üks olulisemaid rakendusmikrobioloogia harusid, mis hõlmab nii
(Peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi. ) 30. Mesosfäär- atmosfääri kiht, kus kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon on madal (seetõttu temp madal), 40-50 80-90 km kõrgusel. 31. Mikrokonsument- organism, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toitub produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine- mutatsioone tekitav või nende ilmumise sagedust suurendavad organismiväline tegur. 33. Mutualism (sünergism)- erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 34. Nekrofaagid- ehk raipesööja on lihatoiduline organism, kes toitub raipest. 35. Noosfäär- süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina,
ning närvisüsteemi talitluse häireid 62. DL50 letaalannus ehk letaaldoos see on surmav mürkkemikaaliannus. DL50 on pestitsiidi poolletaalannus, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised(DL alla 50 mg/kg), väga mürgised (50-200 mg/kg), mürgised (200-1000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). 63. Sünergism keskkonna tingimuste koosmõju (ökoloogias) 64. Ökoamplituud keskkonnaparameetri piirkond, mille mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele). Autökoloogiline amplituud hõlmab kogu parameetri piirkonna, mille taksoni isendite elu on mõeldav, sünökoloogiline amplituud ainult selle
Alamsüsteemid peavad suutma töötada ka üksi. Üksikute alamsüsteemide omaduste ja funktsioonide kombineerimisel saadakse teenuse uus kvaliteet. 3. Alamsüsteemide ühendamisel tekkiva sünergismi põhjused Alamsüsteemid eraldi ei suuda tagada teenuse kvaliteeti. Alamsüsteemid võivad oma kitsast funktsiooni täita perfektselt, kuid see alamsüsteem ei suuda hõlmata kogu käsitletavat funktsionaalsust. Alles alamsüsteemide sünergism üheks suuremaks süsteemiks annab oodatud tulemuse. Süsteem ei saa olla alati optimaalne iga üksiku alamsüsteemi mõttes, küll aga peaks olema kõikide nõudmiste suhtes võimalikult hästi funktsioneeriv. 4. Omadused, mis põhjustavad reaalajasüsteemide klassi ja modelleerimissüsteemide klassi erinevuse Modelleerimissüsteemid tegelevad reaalsemaailma nähtuse modelleerimisega kasutades mudeleid. Esmaseks probleemiks on tagada olemasolevate matemaatiliste teooriate ja nende
lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Biotoime ja bioakumulatsioon: Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Kuid aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid
· Mikrokonsument (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). · Mutageenne aine aine, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organism sattudes võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust. · Mutualism (sünergism) - on kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. · Nekrofaagid organismid, kes toituvad loomkorjustest. · Noosfäär - on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
Suktsessioon - on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Suremus - on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Sümbioos - on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu. Sündimus - ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Tavaliselt mõeldakse sündimuse all elussündide esinemist. Sünergism - on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõppefekt (sünergiline mõju) suurem kui üksikmõjutuste summa (liitmõju). Sünökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
· Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini
Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valgulagundajad arenevad koos intensiivsemalt). Antagonism - suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengut või hävitab selle. Bakteriotsiinid - bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid, mis on antimikroobse toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. 20
protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid. 32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 33. Mutualism (sünergism) kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu. (samblikus vetika ja seene kooselu. 34. Nekrofaagid - laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. 35. Noosfäär - on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. 36
· Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-
Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62. DL50 Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist. 63. Sünergism keskkonnatingimuste koosmõju. 64. Taluvusala (piirid) ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. 65. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 66. Ökoamplituud mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik,
tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 44. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Stratosfäär paikneb kõrgusel 1345 km. 46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju. 47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid,
Udu tekitatakse udugeneraatoritega, mis koos veepaagiga haagitakse traktori järele. Mööda põldus sõitmisel levib udu allatuult laiali 1...1,5 km ulatuses. Põldu kasta 10 korda ööpäevas. Eestis ei kasutata eriti, sest atmosfääripõuda ei esine. 9. Empiiriliste taimekasvatusseaduste toime veedefitsiidi ja niisutamise tingimustes: taimede elufaktorite miinimumi seadus, taimede elufaktorite vastastikuse mõjutamise seadus. 10. Väetiste ja kastmisvee koosmõju, sünergism. Koos kastmisveega on otstarbekas anda vihmutussüsteemi kaudu mineraalväetisi. Lahustunud kujul väetise andmisel on kasutusefekt suur. Väetamist saab paindlikult sobitada väetise tarbimisega- anda neid õiges kasvufaasis ja parajal hulgal. Mineraalväetiste kaod, mis muidu manustamise ja tarbimise vahepeal tekivad, sel juhul vähenevad. Kõigepealt vihmustatakse puhta veega maapind ja taimed märjaks, siis lastakse süsteemi väetiselahus ja lõpuks vihmutatakse
pärmseened keefiris). Kommensialism − kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed) Parasitism − vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos − mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism − kooskasvu suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valkelagundavad organismid arenevad koos intensiivsemalt kui üksikud liigid eraldi).Antagonism − suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengu või hävitab selle. Bakteriotsiinid − bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid. Neil on antimikroobne toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes
Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis. kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Immigratsioon st. isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Sünergism (ökoloogias) keskkonnatingimuste koosmõju. Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. Süsteem (kr. system terve, koosnemine osadest, ühinemine) e omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. Ökoloogias süsteem
rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika
olemasolu ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike. Nt võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elevate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina kasutatava antidetonaatori) sisalduse ning tekitada mitmesuguseid ainevahetuse ning nävisüsteemi talitluse häireid. DL50 standardne viis märkida aine mürgisust Sünergism- on erinevate keskkonnatingimuste kooosmõju (mitme mõjuri koostoime) Taluvusala (piirid)- ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. Optimaalala (optimum)- ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. Ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste
siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni puhul aga populatsiooni arvukuseks. · Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse · LD50-standardne viis märkida aine mürgisust · Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju · Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit · Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont · Atsidofiil- Happelembelised taimed
puhul aga populatsiooni arvukuseks. Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse LD50-standardne viis märkida aine mürgisust Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont Atsidofiil- Happelembelised taimed Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. Oligotroofne- vähetoiteline,
keefiris). Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe, kus kahe või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valgulagundajad arenevad koos intensiivsemalt). Antagonism - suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengut või hävitab selle. Bakteriotsiinid - bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid, mis on antimikroobse toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. 20
annaabi.ee 
