ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia (community ecology) enamasti kasutatakse koosluste ökoloogia nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia
Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon-aja jooksul kogunenud Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab Herbivoorid-taimetoidulised loomad elada. Karnivoorid-lihatoidulised loomad Ökoniss-populatsiooni püsimiseks tarvilike Omnivoorid-kõigetoidulised loomad tegurite olemasolu Autoökoloogiline amplituud-hõlmab Fundamentaalne e põhiniss-eluks vajalike parameetri piirkonna, milles organismi tegurite olemasolu
elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA inimese väisehitus FÜSIOLOOGIA inimese elundid ÖKOAMPLITUUD teatud k keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Troof toidumõisted
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased,
14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6
orgaanilist ainet ei sünteesi. Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad . Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult. Kliimakskooslus e lõppkooslus - Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.
karnivoorid või omnivoorid Neljas troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e. karnivoorid või omnivoorid Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samas paigas Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil territooriumil Tippkiskja – röövloom, kellel pole vaenlasi (nt jääkaru või inimene) Anabioos – organismi eluprotsessid aeglustunud, nähtavaid elumärke pole Biosfäär – ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides
system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega: OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt suur juurdekasv, kiire paljunemine orgnismide biomass kasvab TOLERANTSUSPIIR (e
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus.
POPULATSIOON Populatsiooniökoloogia Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon · Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt ristuvate isendite kogum · teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda Populatsioon · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e
normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. 6. Roheline revolutsioon 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. 7. Keskkond tingimuste kompleks milles biosfäär asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (vesi, muld jt), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm) kogum. 8. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid.
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid).
Mesosfäär- on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Litosfäär- Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Hüdrosfäär- maakera veestikust moodustunud sfäär. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Pikemalt o Millest koosneb ökosüsteem? - anorgaanilised ained; - orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained ) mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; - kliimareziim; - produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); - makrokonsumendid ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid).
veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org.
talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935