Primaarproduktsioon- autotroofsete indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi organismide kasutatud energia, mis aga mitte tihedust ennast. moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%)
vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe.
1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (fotosünteesivate ja kemosünteesivate) organismide poolt salvestatud energia koguhulk. 1.1.2 Primaarne puhasproduktsioon, netoproduktsioon (net primary production NPP): energia, mis jääb seotuks, kui autotroofide koguproduktsioonist maha arvata nende hingamine. GPP HINGAMINE =NPP 1.1.2.1 Hingamine (ingl k. respiration) organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. 1.1.2.2 Aeroobne hingamine on sisuliselt fotosünteesi pöördprotsess energia saamise eesmärgil (ATP ja soojus). CO2ks ja H2O-ks laguneb osa orgaanilisi aineid.
Meie sõltume taimedest, kuna see energia, mis otse päikeselt tuleb, seda me ei oska kasutada. Taimed muundavad energia meile kätte saadavaks. Meie peame sööma, kas taime ise ära v looma, kes taime on ära söönud, et see energia kätte saada. Suktsessioon koosluse vahetus Kõigusoojased rähn Levila segamets Liigisisene konkurents rebane Liikidevaheline konkurents rebane ja wolf Mineraalained Molekul vesi Netoproduktsioon Orgaanilised ained glükoos Pindmine äravool vesi Populatsioon Segametsa loomad ja taimed Populatsioonilained Kohanemine * ühekordne Kohastumine pikaajaline Autotroof tootja, produtsent , taim :D Biomass- elusolendite mass :D:D:D:D:D:D:D:D:D::D:D Bioproduktsioon elusaine toodang Brutoproduktsioon puu ehitab keha üles, kasvatab massi :D Neto -.- - palgast maha :D Ektoparasiidid välisparasiidid Endoparasiidid siseparasiidid Elustrateegia K, R
mahuühiku kohta. Ühiku g/m2 , kg/ha, T/ha, mg/l, g/m3 . Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindalaühiku kohta ( energiaühikutes: cal/(cm 2 a), massiühikutes: g/(cm2 a)). Primaar-, sekundaar- jne produktsioon. Produktiivsuse konseptsioon: Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud (respireeritud) energia vahe. Netoproduktsioon= bturoproduktsioon energia( mis kulub respiratsioonile) Juurdekasv s.o taimede masii, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. Suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Saak produktiivsusega seotud mõiste. Osa bioproduktsioonist, mida
I troofiline tase TOOTJAD II troofiline tase TARBIJAD o 1. astme tarbijad e herbivoorid o 2. astme tarbijad e omni- või karnivoorid o 3. astme tarbijad e karnivoorid III ja järgnevad troofilised tasemed TARBIJAD, TIPPKISKJA Viimane troofiline tase LAGUNDAJAD Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad neid või nende koostisosi või toitaineid oma elutegevuseks Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Sekundaarproduktsioon - toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
(glükoos) Rakuhingamine Rakuhingamise 3 etappi 1. Glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus) 2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise Energiat saavad päikesekiirgusest Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi
/väljavool süsteemi on süsteemi funktsioneerimise jaoks oluline •Ei lisandu märkimisväärses koguses •Toitainete/ühendite N, P, org. ainet ega energiat lisandumine/väljaviimine võib olla looduslik või inimtekkeline 10. Mille poolest erinevad metsa ja rohumaa ökosüsteemid? Metsa ökosüsteemis on netoproduktsioon suurem.? 11. Kui palju deponeerub N ühele ha Keskeuroopas/Eestis? Kesk-euroopas 5-8,12, eestis 3-4 kgN/ha/yr 12. Väljenda omavahel matemaatiliselt suurused koguproduktsioon, taimede hingamine, loomade hingamine ja koosluse netoproduktsioon Netoproduktsioon=koguproduktsioon-lomade hingamine-taimede hingamine ?? 13. Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad?
Troofiline tase · 1. troofiline tase tootjad e autotroofid e taimed · 2. troofiline tase esimese astme tarbijad e herbivoorid · 3. troofiline tase teise astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid · 4. troofiline tase kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid Produktsioon · Produktsioon e toodang e kogutud energia · Bioproduktsioon e biomassi juurdekasv · Brutoproduktsioon (kogutoodang) · Netoproduktsioon (puhastoodang) · Primaarproduktsioon (1. troofilise taseme toodang) · Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang) Netoprimaarproduktsioon g/m2/a · Vetikavöönd, madalikud 2500 · Troopilised vihmametsad 2200 · Jõgede suudmealad 1500 · Heitlehised metsad 1200 · Savannid 900 · Okaspuumetsad 800 · Põllumaad 650 · Rohumaad 600
kahepaiksed, roomajad). Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. Liigisisene konkurents – võitlus ressursside pärast sama liigi esindajate poolt. Liikidevaheline konkurents – võitlus ressurside pärast eri liigi esindajate poolt. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. Orgaaniline aine on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid. Pindmine äravool – sademete äravool Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel.
Kiirguse kahanemiskiirusest. 9. Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem. Elusorganismidekooslustest(elusosa),ökotoobist(eluta osa) 10. Ms on avatud/suletud ökosüsteem?Suletud kui enamus keemilisi elemente ringleb koha peal süsteemis sees. Avatud kui mõne keemilise elemendi /ühendi sisse -/väljavool süsteemi on süsteemi funktsioneerimise jaoks oluline. 11. Mille poolest erinevad metsa ja rohumaa ökosüsteemid? Metsa ökosüsteemis on netoproduktsioon suurem kui rohumaal 12. Kui palju deponeerub N ühele ha Keskeuroopas/Eestis? Keskeuroopas 5-8,12 Eestis 3-4 13. Väljenda omavahel matemaatiliselt suurused koguproduktsioon, taimede hingamine, loomade hingamine ja koosluse netoproduktsioon. KoosluseNETOPR = TaimedeBRUTOPR– TaimedeRESPIR–LoomadeRESPIR 14. Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad? kliima ja kasvuperioodi pikkuse vahe 15
9. Millistest komponentidest koosneb ökosüsteem? Elusorganismide kooslustest (elusosa) ja ökotoobist (eluta osa). 10. Mis on avatud/suletud ökosüsteem? Suletud, kui enamus keemilisi elemente ringleb koha peal süsteemis sees. Avatud, kui mõne keemilise elemendi või ühendi sisse- või väljavool süsteemi on süsteemi funktsioneerimise jaoks oluline. 11. Mille poolest erinevad metsa ja rohumaa ökosüsteemid? Metsa ökosüsteemis on netoproduktsioon suurem kui rohumaal. 12. Kui palju deponeerub N ühele ha Keskeuroopas/Eestis? Kesk-Euroopas- 5-8,12 Eestis- 3-4 13. Väljenda omavahel matemaatiliselt suurused koguproduktsioon, taimede hingamine, loomade hingamine ja koosluse netoproduktsioon! KoosluseNETOPR = TaimedeBRUTOPRTaimedeRESPIRLoomadeRESPIR 14. Miks aafrika vihmametsa netoproduktsioon on sama suur kui Taani pöögimetsal, kuigi brutoproduktsioonid on erinevad? C omastamise efektiivsus on Taanis suurem kui Aafrikas
ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
37.1. Põhielemendid – H, C, O, N, P, S 37.2. Makroelemendid – sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-. 37.3. Mikroelemendid – sisaldus kehas on alla 0,01%. Nendeks on Fe, Zn, Cu, I, Se, Mn, Mo, F, Cr, Co, Si, V, B, Ni, As, Sn. 38. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. 39. Netoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. 40. Orgaanilised ained on ained, mis pärinevad elusloodusest ja sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. 41. Pindmine äravool on vee voolamine mööda maapinda või pinnases (sademete äravool) teatud ajavahemikus
Selle viivad läbi tootajad autotroofid, nemad panevad toiduahelale aluse. Nad on nii maismaa taimed kui ka veekeskkonnas elavad taimed ning õistaimed. Produktsioon jaguneb: neto- (esmane, maha võetud tootajate elutegevuseks vajalik energia ehk hingamiseks vajalik energia) ja brutoproduktsiooniks (eluks vajalik energia on seal sees). Primaarproduktsiooni väljendatakse kui fotosünteesi käigus fikseeritud süsiniku ühikut ühe pinnaühiku kohta ajaühikus. Netoproduktsioon= brutoproduktsioon miinus hingamiseks tarbitud Fütoplankton(taimne hõljum): vees hõljuvate taimede (peamiselt mikroskoopiliste vetikate) kogum. Asub mere pindmises kihis, kuhu ulatub veel valgus eufootiline kiht (väidetakse, et kuni 100-150 m sügavuseni). Koosneb peamiselt räni- ja vaguviburvetikatest (neil on vibur, millega nad on võimelised vees liikuma; nende ainevahetusproduktid on segased, kuuluvad ühele ja teisele poole). Ka eriviburvetikad ja rohevetikad
teised rändavad sisse. Väikestel saartel saab elada vähem liike kui suurtel ja liigirikkus on väiksem kaugematel saartel kui mandrilähedastel. KONTROLLTÖÖS VASTATUD KÜSIMUSED: 13.Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus – organismi, koosluse või muu biosüsteemi bioproduktsioonivõime. Reaalses elus maksimum võime ei realiseeru (nt sportlane ei saa anda maksimumi). Puhastoodang (netoproduktsioon, N1) – taimede elutegevuseks on salvestatud energia ning seetõttu ladestatakse taime kudedesse väiksemal energiahulgale vastav kogus orgaanilist ainet (=primaarne puhastoodang). N1 = P1 – R1 (R1 = elutegevuseks kulunud energia). Norm on N=0. Kasvuks on vajalik N=1. Kogutoodang (brutoproduktsioon) - mingis ajavahemikus fotosünteesis, kemosünteesis ja valmis orgaanilisest ainest toitumiselassimileeritud energiakogus või sellele vastav aine hulk biomassiühikutes
ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus)
47. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets
ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus)
ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised tootjad POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus)
Production is converting raw materials to finished products. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 45. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Sagedasemad limiteerijad on toitainete hulk (N ja P), valgus, heterotroofid Produktiivsemad on suudmealad ja apvellingu alad
päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi maailmaruumi (albeedo). 2. Mis on neto- ja brutoprimaarproduktsiooni erinevus? Primaarne netoproduktsioon (PNP) on päikesekiirguse assimileerimise kiirus autotroofide poolt. Primaarne tähendab seda, et mõeldakse vaid fotosünteesivate organismide produktsiooni. Neto tähendab seda, et summaarsest fotosünteesist (brutost) on lahutatud maha fotosünteesivate organismide enda energiatarve (hingamine). Seega on primaarne netoproduktsiooni tulemus see, mis on potensiaalselt saadaval heterotroofidele. Brutoprimaarproduktsioon = varis + biomassi juurdekasv + hingamine.
Primaarne produktsioon - autotroofsete organismide poolt kasutatav energia, mis moodustab toiduahela esimese astme/heterotroofsetele organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Teda mõjutavad erinevad tegurid, kuid kõige sagedamini mõõdetakse kiirgust. Üldproduktsioon on mage - ja rannikuvees ühesugune. Puhas produktsioon on avameres tunduvalt väiksem kui teistes keskkondades. *brutoproduktsioon - kogutoodang taime (vetika) fotosünteesi käigus, nt 24 h jooksul *netoproduktsioon - taime/vetika mingis ajavahemikus assimileeritud energia koguse ja sama ajaga kulutatud (respiratsioon) energia koguse vahe või vastava biomassi muut 8 Toitained ja valgus Alt üles kontroll - produktsioon Ülevalt alla - toiduahela tipus olevate organismide kontroll *valgusintensiivsus - kiirgus, millega footon tabab antud pinda, varieerub ajas ja ruumis.
peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked. Esimesed täieliku bioproduktsiooni määramise katsed näitasid, et primaarne brutoproduktsioon on suur, kuid ka hingamiskaod on väga suured, mille tõttu netoproduktsioon on ligikaudu võrdne parasvöötme paremate metsade omaga. Floristiliselt on vähe ühist eri regioonide troopikametsade vahel (kui mõned laialt levinud üldtroopilised rühmad välja arvata). Igal mandril on kujunenud oma troopiline floora väga varakult (kriidi lõpp, paleogeeni algus) ja sisaldab kliima muutumatuse tõttu suurel arvul primitiivseid perekondi, eriti puude hulgast. Taimkate.
Biootilised tegurid organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Bioproduktsioon mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Esmane kogutoodang autotroofide salvestatud energia, millest osa kulutavad autotroofid ise oma elutegevuses, ülejäänu moodustab esmse puhastoodangu ehk netoproduktsiooni. Heterotroofide netoproduktsioon (teisene e. sekundaarne, kolmandane e. tertsiaarne jne. puhastoodang) sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Ökosüsteemides (ka majanduses) on b. olemise alus, peale aine ja energia kasutamise võimaldab see ainet ja energiat varuda ning väärindada. Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine).
Samaaegselt nad ka hingavad, mis kujutab endast hapniku kaasabil orgaaniliste ainete taas veeks ja CO2-ks öksüdeerumist. Hingamise käigus lagundab taim ise oma toodetud ainet ja seega tema mass väheneb. Kogu orgaanilise aine tootmist nim brutoproduktsiooniks. Järgmisele troofilisele tasemele jäävad taime hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega tuleks brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. See on primaarproduktsioon e netoproduktsioon. Primaarproduktsioon sõltub: sademete hulgast, temperatuurist ja päikesekiirguse hulgast. 78. Primaarproduktsioon veekogus? Veekogu kannab 35% Maa primaarproduktsioonist. Veekogude produktsiooni piirangüks ei ole veepuudus. Peamiseks veeökosüsteemide madala keskmise produktsiooni pärast on avaookean. Kui enamusi maismaakooslusi iseloomustav värv on roheline, siis veekogusid, eriti avaookeani iseloomustab sinine. See on tingitud ühest küljest vee omadusega hajutada ja
ka organismide nõuded äärmuslike temperatuuride talumisele nii aktuaalsed kui maismaal, pealegi kaitseb külmaga ookeani pinnale tekkiv merejää jääaluseid organisme edasise jahtumise eest. Vees mõjutavad primaarproduktsiooni peamiselt valguse ja mineraalainete kättesaadavus. Brutoproduktsioon e. kogutoodang - mingis ajavahemikus fotosünteesil assimileeritud energia kogus või sellele vastav orgaanilise aine hulk. Netoproduktsioon e. puhastoodang - mingis ajavahemikus assimileeritud energiakoguse ja sama ajaga kulutatud energiakoguse (hingamiskulude, R) vahe või sellele vastav biomassi muut. Sekundaarproduktsioon- teistoodang on toiduahela teise astme (esimene aste on primaarprodutsendid) organismide talletatud energiahulk. Seda energiahulka, mis kandub edasi kolmandale toiduahela astmele, nimetatakse teiseseks puhastoodanguks
annaabi.ee 
