seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb: • 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; • 2) ringkonnakohtutest; • 3) Riigikohtust (PS § 148) • Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud (PS § 149 lg 1) - Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse (KS § 9 lg 1) - Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse (KS § 18 lg 1) - Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad
Kohtuseadus I astme kohtud Maakohtu esimees on valitud omast kohtust. Tema ülesanded: õiguse mõistmine, oma kohtuasutuse juhtimine, vastutab majanduslikus mõttes, teostab seaduslikku järelevalvet kohtuasjade pidamise üle, vastutada koolituse eest. Ta võib olla ametis 5 aastat ning teda saab tagasi nimetada veel üheks ametiajaks. Maakohtutes on osakonnad: · kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit. · Registriosakond peetakse äriregistrit ja laeva kinnistusraamatut
Rootsi aeg 1629.aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses . Aastatel 1643-1645 peeti Rootsi ja Taani vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eestist neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siins...
jõustumisega, surma või uue presidendi ametisseastumisega. Presidenti pole võimalik tagasi kutsuda, eg aavaldada talle umbusaldust. 3.2.2.3 PRESIDENDI ASENDAMINE Riigikogu esimees asub presidendi ül täitma juhul, kui viimane on riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ül täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tem avolitused enne tähtaega lõppenud. President ise asendajat määrata ei saa. 4 IV LOENG : VALITSUS, KOHTUD, PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE 4.1 Vabariigi Valitsus Valitsusele kuulub täidesaatev võim. Seda juhib peaminister ning kogu valitsus peab omamam riigikogu usaldust. 4.1.1 Vabariigi Valitsuse funktsioonid Vabariigi Valitsuse funktsioonid võivad jaotuda kaheks: poliitilise riigijuhtimise ja administreerimise funktsioonideks. Poliitilise juhtimise funktsioon Valitsuse ül on poliitika elluviimine. Valitsus on tähtsaim poliitilisi otsuseid tegev organ.
· suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted...................... Õigussuhete subjektid: · õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlate õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse; · õigussubjektsus on isiku vim olla õigussuhtest osavõtja; · isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. KOHTUD! Tartu maakohtul on kuus kohtumaja: · Tartu kohtumaja · Võru kohtumaja · Jõgeva kohtumaja · Põlva kohtumaja · Valga kohtumaja · Viljandi kohtumaja Tartus asub ka riigikohus. tsiviilõiguste suhte subjektid tsiviilõiguse subjektid 1) omadused. ÕIGUSSUBJEKTSUS: 1) õigusvõime - omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi 2) teovõime - iseseisvalt teha tehinguid 2) liigid füüsilised isikud ja juriidilised isikud
Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses. Kahe halduskohtu struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
Euroopa Liit loodi peale teist maailmasõda 1957. aastal, et majandusliku koostööga suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Lisaks rahu hoidmisele on eesmärgiks ka elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades. EL on kaubandusliit, kus ka sotsiaalse kaitse ja inimõiguste küsimusi lahendatakse tööturu vaatevinklist. Tähtsal kohal on liikumisvabadus, normaalseks äraelamiseks piisav töötasu. Sotsiaalturva väljamaksed on seotud palgatasemega. Oluliseks peetakse tervisehoiu ja ohutuse nõuetele vastamist töökohtadel ja soolist võrdsust. Eesti asus Euroopa Liitu 1. Mail 2004. Kokku on 27 liikmesriiki. + Eesti majandus on tihedamalt seotud teiste - Eesti peab maksma liikmemaksu ja fondidesse euroopa riikide majandusega (majanduslik koostöö) - EL-i seadused on Eesti seadustest tähtsamad (peab + Eesti turg on avatud välismaale kooskõlastama seadusi) + Uued välisinvesteeringud laie...
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (ra...
Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
Maakohtutes arutatakse tsiviil(lahutamine, abiellumine)-, kriminaal(kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu 20 aastat.)- ja väärteoasju(lihtsamad süüteod,haldusõigusrikkumised). Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja teiste kohtu teenistujate koolituskavade täitmise üle. Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad: 1. Kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatu.Abieluvararegister. 2. Registriosakond: äriregister 3. Maksekäsuosakond: kiirmenetluse liikidest. Kui on rahaline nõue teiselt isikult maksimaalselt 6400 eurot. 4. Rahvakohtunikud, rahvakaasistujad. Rahvakohtunikuks saada võib kandideerides. EV kodanik, eesti keelt peab oskama, teovõimeline, antud piirkonnas elanud vähemalt 5 aastat. Vanus 25-70 aastat.
TTO3160 Õigusõpetus 1.10.2012 Iseseisev töö 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja
Lisaks teostab valitsus täitevvõimu ja seaduskuulekust. Kohtusüsteem Hispaanias on kaheastmeline kohus. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Hispaania on kohtute osas territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade kohtud, kohtuotsuse täitmise kohtud ja noorsookohtud, provintsikohtud ja kõrgema astme kohtud. Kogu riigi territooriumil teostavad kohtuvõimu riigikohus ja ülemkohus ning eeluurimise keskkriminaalkohtud ja halduskohtud. Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks. 4 Kättesaadav internetist: http://en.wikipedia.org/wiki/Government_of_Spain
12 Kokku leppida: ametlik keel, maksumus. Kõik küsimused, mis on seotud lepetega, peaksid olema lahendatavad VK-te poolt, mitte Rahvusvahelises Kohtus Haagis. Kui vahekohus eksib? Otsus ebaõiglane, tegu korruptsiooniga vahekohus peax andma õiguse seda istungit uuesti avada, et seda viga parandada. Otsus kohustuslik; kuid võidakse kokku leppida, et on soovitusliku iseloomuga. TRIBUNALID JA KOHTUD Kõige formaalsem Haagi Rahvusvaheline Kohus loodi ÜRO raames Kõik ÜRO liikmesriigid kuuluvad RK statuudi alla, lisaks Sveits. On 15 kohtunikku, valitud Julgeoleku Nõukogu ja ÜRO Peaassamblee poolt (kui mülemad andnud nõusoleku). Ettepanekud rahvusgruppide moodustamiseks. Paika pandud max 1, 9.a ametiaeg: iga 3.a tagant 5 kohtunikku ümbervalimisele. Kuidas kohtunike kohad jaotunud?
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud?
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja Halduskohtud (Tallinna, Tartu). 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud (Tallinna ja Tartu). 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? I asteme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? II astme kohtu otsuse peale on võimalik kaebus esitada Riigikohtusse.
Kodutöö 1 Kohtute seadus 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Vastus: I astmesse Eesti kohtusüsteemi kuuluvad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Vastus: Eesti kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud. 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Vastus: Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Vastus: Esitada kaebuse I astme kohtu peale saab teha ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Vastus: Esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale saab teha riigikohtusse.
Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale?
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.
Üleväina-Liivimaa Riik põhja pool Daugava jõest Liivimaa kubermang - Selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Maapäev Rüütelkonna kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga kolme aasta tagant. Maanõunike kolleegium Maaapäeval valitud maanõunikest koosnev kogu Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaste küsimustega Maamarssal liivimaal kutsuti nii rüütelkonna pealike Meeskohtud kohtud Saaremaal ja Eestis, mis tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega Maakohtud Liivimaal igapäeva asjade kohtud Ülemmaakohus Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal Õuekohus Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine.
1. Mida nimetatakse võimude lahuseks ? Võim on mitmesuguste ametikandjate ja asutuste vahel jagatud 2.Nimeta 7 põhiseadusliku institutsiooni. Riigikohus, riigikontroll , Eesti pank, president, parlament , valitsus 3.Kogu võim lahutatakse Parlament, valitsus ,kohtud 4. Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on :
(Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased)
kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus
kohalikke küsimusi. · Maapäevad Rüütelkonna liikmed käisid umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku. · Maanõunik - kaksteist kõige lugupeetavamat aadlikku, kes määrati eluks ajaks ametisse, ajasid rüütelkonna asju. Tegelesid kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamistega. · Rüütelkonna pealik (Liivimaal Maamarssal)- tegeles enamasti igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtud · Rootsi valitusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. · Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus lahendati raskemaid kuritegusi, samuti ka kõik aadlike kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks.
omakasupüüdmatu, alluma ainult seadustele ning lähtuma faktidest. Kohtumenetluse käigus peab kohtunik kindlustama kõigi osapoolte õiglase ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III astme kohus - riigikohus ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb eelnevalt läbida esimesed kaks kohtuastet. Kõige üldisemalt võttes on kohtunik õigusemõistja mitte karistaja. Kohtunik peab lähtuma faktidest, mitte oma põhimõtetest ning mõistma kohut seaduse järgi. Kuna kohtunik teeb oma tööd nii nagu see on ette nähtud, siis õigusmõistmisse pole kellegil õigus sekkuda
esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtunikud ja kohtud on poliitikute mõju all, jõukatel ärimeestel on rohkem mõju valitsuse üle kui teistel. Totalitaarne reziim mittedemokraatlik valisemisvorm, mida iseloomustab diktatuur. Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida.
Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt).
piinamine keelatud nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigid peavad tegema kõik võimaliku, et alla 15-aastased lapsed ei osaleks vahetus vaenutegevuses. Paljud riigid, sh Eesti on tõstnud eraldi lepinguga vanusepiiri 18. eluaastale. Lapssõdureid värbavad tihti vastupanuliikumised, kes võitlevad riigi keskvalitsuse vastu. Lapsi on kerge mõjutada ja kujundada neist tapamasinad, kes täidavad vastuvaidlematult käske. 4.16 Rahvusvaheline kriminaalõigus + kohtud Genotsiidikuritegu peetakse kõige tõsisemaks rahvusvaheliseks kuriteoks. See on olukord, kui kavatsetakse hävitada osaliselt või täielikult inimrühm, keda ühendab kodakondsus, etniline, rassiline või usuline kuuluvus. Inimsusevastased kuriteod hõlmavad tegusid, mis on teadlikult toime pandud osana massilisest või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu. Need kuriteod eeldavad mingisugust plaani (tihti on nende taga riiklik poliitika), mille tulemusena tapetakse teatud
Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja hallatavad spetsiaalsed kohtud. Need rohkem otsustusõigust anti kohtud (tuntud kui troikad) olid sageli alumistele tasanditele (sh seadusi ja protseduure eiranud. liiduvabariikidele + majanduses Maisikasvatus. tehtavad reformid.
Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused. Neist mahukaim on haridusteenus. Märkimsiväärne osa eelarve rahast läheb ka spordi ja kultuuri edendamiseks ning teede korrashoiuks. 4. Kuidas on korraldatud Eesti kohtusüsteem? (vt vihikust või õp. lk 89) Miks on vajalik mitmeastmeline kohtusüsteem? (lk 89) Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud, mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus. 5. Seleta mõisted: süütuse presumptsioon, apellatsioon, tsiviilasi, kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör. (lk 88-90)
keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel? Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 19
lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Eestis on esindusdemokraatia · Kõrgeim võim on rahva käes, kes selle delegeerib esindusorganitele Riigikogu. · Riigikogu valib Vabariigi Valitsuse, nimetab ametisse kõrgemaid riigiametnikke, teostab järelvalvet jne. 8 Näited: võimujaotus riigis pr es ide t n valitsus KOHTUD RIIGIKOGU RAHVAS 9 Millised võimud eksisteerivad · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Sõltumatu võim kohtud · Võimude tasakaalustaja President: kuulutab välja seadusi või lükkab need tagasi; esitab peaministri kandidaadi; esitab kõrgemad riigiametnikud Riigikogule kinnitamiseks (Riigikohtu esimees; kaitseväe
7. Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja leiab, et selle tühistamiseks puudub alus. 8. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ja kostja esindaja oma vastuväidete juurde. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. 10. Kohtud on tuvastanud, et pooled sõlmisid 16. jaanuaril 1997. a edasilükkava tingimusega aktsiate ostu-müügilepingu. Lepingu tõlgendamisel on kohtud arvestanud, et leping on seotud 13. jaanuaril 1997. a I. Maasingu ja AS Investa-R vahel sõlmitud AS Satwo aktsiate ostu-müügilepinguga ja samal kuupäeval I. Maasingu ja OÜ Belesta vahel sõlmitud laenulepinguga ning nimetatud lepinguid tuleb vaadelda nende koosmõjus kui tervikut. 16. jaanuari 1997. a aktsiate ostu-müügileping
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht
Vastus: Neil ei ole otsest vahet. Ülimuslikkuse põhimõte ehk Euroopa Liidu õiguse esmasus tähendab, et siseriiklik norm jäetakse rakendamata siseriikliku ja Euroopa Liidu normi sellise vastuolu korral, mida ei saa tõlgendamise kaudu lahendada. 14. Mis muutus Eesti kohtute (sh Riigikohtu) jaoks alates 1. maist 2004? Vastus: Eesti kohtute jaoks muutus alates 1.maist 2004 see, et õigusmõistmisel tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu õigusest. Lisaks on peale 1.mai 2004 kõik Eesti kohtud ja kohtunikud Euroopa Liidu kohtud ja kohtunikud, mistõttu on meie kohustuseks kohaldada lisaks Eesti õigusele ka Euroopa Liidu õigust. 15. Kas Riigikohus on oma praktikas käsitlenud Lissaboni lepinguga seonduvat? Vastus: Riigikohus ei ole saanud analüüsida Euroopa põhiseaduse lepet ega seda asendavat Lissaboni lepingut. 16. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes lahendites põhiküsimuseks?
Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
Mis on armumine? · Armumine on eriline tunne poisi ja tüdruku vahel ( on ka erandeid kelle vahel ). · Tavaliselt on nii, et armutakse sellisesse isikusse, kes on suhteliselt sarnane endaga. · Armumise käigus on tavaliselt tunne nagu oleks ,,liblikad kõhus". · Pidevalt on nii, et ei teata midagi, ollakse pidevalt hajevil ja omas maailmas. · Kui tead, et kohtud oma poisi/tüdrukuga on sisimas imelik tunne, nagu ootaks seda kohtumist niiväga aga samas ei julge ka. · Armumine on suhteliselt lühiajaline, kuid oleneb inimesest, tavaliselt see kas läheb üle või läheb armastuseks üle. · Armumise käigus ollakse pidevalt omas mõttes ja sõbrad/sõbrannad ei tea mis toimub ega tunne ära. · Armumine on imeline tunne, mida on raske seletada kui seda tunned.
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid
Kõik kodanikud on võrdsed, kuid Eesti presidentiks saab kandideerida üksnes sünnijärgne kodanik Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi riik kelletki võtta 4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng 5.Riigi mõiste Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium, iseseisev avalik võim(valitsus, parlament, kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus Demokraatliku riigi võimuorganid 1. Valitsemine käib õiguste järgi 2. Kõik inimesed on võrdsed 3. Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia 1 Ehitus Võrdlus
mõningad muudatused Saksamaa seadustes 11. Mis muutus Eesti kohtute, sh Riigikohtu jaoks alates 1. maist 2004? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12. Kas Riigikohus on oma praktikas analüüsinud Euroopa Liidu Lissaboni lepingut ja selle vastavust Eesti põhiseadusele? Ei 13. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes kohtuasjades põhiküsimuseks? Lepingut on uurinud Prantsuse konstitutsioonikohus, Belgia Riiginõukogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Kõik lepingut uurinud kohtud on lõpptulemusena jõudnud otsusele, et leping on vastavuses nende riigi põhiseadusega. Samuti leidsid kõik, et EL ei muutu
Kas Eesti vabariik on õigusriik või õiglusriik? Õigusriigi ja õiglusriigi tähendus on väga erinev, kuigi esmapilgul võib tunduda, et need tähendavad sama asja. Kuid kas Eesti on õigusriik või õiglusriik? Võibolla on Eesti nii õigus- kui ka õiglusriik? Mina arvan, et Eesti on kahtlemata õigusriik. Eesti riigis on seadused ja seadused on ühe õigusriigi tunnuseks. Meil on olemas ka kohtud, kus vaidlusi tekitavates olukordades otsustatakse, kellel on õigus. Meil on täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldatud, mis on samuti õigusriigi põhitunnuseks. Niiet võib üsna kindlalt öelda, et Eesti on õigusriik. Kuid kas Eesti on ka õiglusriik? Sellele küsimusele enam nii lihtne vastata pole, kui eelmisele. Mina kaldun arvama, et Eesti ei ole õiglusriik. Ma arvan ka seda, et ükski riik ei ole õiglusriik, kuigi paljud riigid üritavad seda olla.
Vaba aeg on midagi, millest tihti puudust tuntakse. Kurdetakse, et enda jaoks ei jätku enam üldse aega. Kuid siis, kui juhtub tekkima mõni vaba hetk, ei osata sageli midagi ette võtta. Kuidas sisustada vaba aega? Tänapäeval on vaba aja veetmise võimalused võrreldes minevikuga tunduvalt paranenud. Kui varem, näiteks eelmise sajandi alguses, võrdus see küünlavalgel raamatu lugemisega, siis nüüd on erinevaid viise palju rohkem. Raadio, televisioon, Internet, ajakirjad-ajalehed kõik need on kindlustanud, et vabad hetked oleks millegagi täidetud. Vabal ajal tegeletakse enamasti oma hobidega, olgu selleks siis sõbrad, fotograafia või loodus. Oma hobide arendamiseks on loodud mitmeid ringe, kus kohtud inimestega, kellel on sarnased huvialad. Sageli on neis ringides osalemiseks vaja maksta väikest tasu, kuid uued teadmised ja parem võimalus oma hobi arendada teevad selle tasa. Kindlasti ei tohiks kõigi nende kõrval...
PRIIUSE ESIMESED AASTAKÜMNED 1. Talurahva omavalitsus. Kujunes välja 19. Sajandi alguses tänu seadustele. Teise nimega vallakogukond. Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. Vallakohtud talupoegade enda kohtud. 2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn
1905.aastal 16.okt. 2. Millised olid 17.oktoobri manifesti lubadused ? 2. Lubati kokku kutsuda parlament. Lubati luua erakondi. Lubati kodanikuõigusi. 3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese
Suuremad muutused toimusid valitsemiskorras. 17. sajandi keskpaigaks kujunes välja nn. maariik (Landesstaat), mis oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus ja säilis kuni 20. sajandi alguseni. See jaotas Eesti ala kaheks kubermanguks Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kindralkuberner. Rootsi kuningas Gustav II Adolf võttis enda riigi eeskujul kasutusele uue kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil- ja kaelakohtulisi asju. Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske karistus. Siinne rahvas polnud küll kaugeltki vaba, kuid endisest sügavast pärisorjusest oli asi juba päris kaugel. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka
ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsusel on oluline roll seaduseloomel, sest just läbi valitsuse esitatakse seaduseelnõud parlamenti. Peaminister valitakse kas parlamendi või siis riigipea poolt. Valitsemine peab olema allutaud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nõudele. Seda reguleeritakse läbi kindlate struktuuride. Oluline roll on ka õigusmõistmisel. Demokraatlikus õigusriigis teostavad õigusmõistmist sõltumatud kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja alluvad seadustele. Õigusriigile on iga inimene õiguse subjekt. Sest kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus võimu kandja. Kõige kõrgeim kohus on riigikohus. Õigusriigi materiaalsed tunnused on käsk austada ja kaista järjekindlalt inimväärikust. Õigus on alati seotud inimesega. Inimene on õiguse keskne mõiste.
asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, kelle peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on valitsus, kelle ülesandeks on viia seadused ellu. Kohtuvõimu institutsiooniks on kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesandeks on tagada seaduste järgi inimeste õigused ja vabadused. Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim Vabariigi Vabariigi valitsus president Riigikohus Vabariigi valitsust juhib peaminister õiguskantsler
põhjustel.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. NT: Tegevuse ümberkorraldamine; Tegevuse lõpetamine Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitseseisund;Hädaseisund; Kohustuste kollisioon; Eksimus teo toimepanemisel; Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu 26) Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud – Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. 28) Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud