Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri
Eesti valimissüsteem Riigikogu on Eesti riigi ühekojaline parlament, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Teine tähtis Riigikogu ülesanne on iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes
Eesti valimissüsteem Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonind ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või
3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist Peibutuspart- inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri. Hübriidne valimissüsteem- segu valimissüsteem majoritaalne ja proportsionaalne valimissüsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. Ukaas- seadus Tsensur-piirangud 4)Peamised valimissüsteemid: a)majoritaarne ehk enamusvalimis süsteem -Valituks saab see, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Otsus langetatakse enamasti lihthäälte enamuste põhjal. Selle süsteemi tugevuseks peetakse arusaadavuseks ja nõrkuseks kaduma läinud valijate hääli. Süsteemi iseloomustavad ülemandaadilised valimisringkonnad.
Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine
Majoritaarne valimissüsteem: Selgitus: enamusvalimiste süsteem. Näited: Uus-Meremaa, India, Usa Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland
erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl. · Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas
Eesti vabariigi valimissüsteem Riigikogu valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18 aastased teovõimelised Eesti kodanikud. Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad. Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati
Kõik kommentaarid