Loovtöö - Eesti poliitika läbi minu silmade (0)

SISUKORD SISSEJUHATUS Minu   loovtöö   keskendub   poliitikale.   Mõtetes   on   see   teema   juba   alates   7.   klassist.   Minu loovtöö eesmärgiks on anda lühiülevaade 2016. aasta poliitikasündmustest ja olla töövarjuks ühele   poliitikule.   Loovtöö   teemavalikul   sai   määravaks   huvi   poliitika   vastu.   Samuti uudishimu, kuidas näeb välja ühe Eesti tipp- poliitiku päev.  Minu   loovtöö   on   jagatud   kaheks   peatükiks.   Teoreetilises   osas   keskendusin   2016.   aasta tähtsündmustele:   presidendi   valimine,   peaministri   umbusaldamine   ja   uue   peaministri kinnitamine. Olukorra teeb eriti huvitavaks see, et presidendivalimine pole Eesti riigi ajaloos kunagi nii kaua kestnud ja esmakordselt saab presidendiks naine. Samuti saab Eestis üle pikkade aastate võimule vasakpoolne Keskerakond ning paneb kokku valitsuse.  Praktilises osas kirjutan, milline näeb välja minu päev koos Ivari Padariga. Nimelt olen tema töövarjuks. Poliitiku valimisel sai määravaks seos Võrumaaga.                                                 1. EESTI POLIITIKA 2016. AASTAL Eesti   poliitika   2016.   aastal   oli   väga   keeruline,   kuid   huvitav.   Aset   leidis   nii   presidendi


valimine,  peaministri umbusaldamine ja uue valitsuse loomine. Järgnevas kolmes alateemas annan nendest sündmustest lühiülevaate.  1.1 Presidendi valimised Eesti presidendi valimised algasid augustis ja lõppesid septembris. Valimiskampaaniat hakati tegema loomulikult varem. Nagu varasematel kordadelgi toimus presidendi valimine algselt Riigikogus.   (2)  Vastavalt  Vabariigi   Presidendi   valimise   seadusele  on   kandidaadi ülesseadmise   õigus   vähemalt   viiendikul   Riigikogu   koosseisust.   (10)  Riigikogu   esimesse vooru esitati 3 kandidaati. Need olid Allar Jõks, Eiki Nestor ja Mailis Reps. (2)  Vabariigi President   valitakse   salajasel   hääletusel.   Igal   Riigikogu   liikmel   on   üks   hääl.   Valituks tunnistatakse   kandidaat,   kelle   poolt   hääletab   Riigikogu   koosseisu   kahekolmandikuline häälteenamus. Kuna ükski kandidaat neljast ei saanud nõutud häälteenamust, siis korraldati järgmisel päeval uus hääletusvoor. (10)  Hääletas 99 Riigikogu liiget ja andsid Allar Jõksile 25, Eiki Nestorile 40 ja Mailis Repsile 26 häält. Kaheksa sedelit jäeti tühjaks. (11) Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Teises voorus kandideerisid Siim Kallas, Mailis Reps ja Allar Jõks. Neist sai Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält,   valituks   ei   osutunud   keegi.   (11)   Kui   teises   hääletusvoorus   ei   saa   ükski   kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. (10) Kolmandasse vooru jõudsid Kallas ja Reps. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu saadikut ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei   kogunud   kahe   kolmandiku   valijate   toetust   (68   häält),   jäi   president   kolmandas   voorus valimata. (11) Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. (10) Valimiskogule esitati riigikogu kolmanda vooru kandidaadid (Siim Kallas ja Mailis Reps) ning kolm uut kandidaati, kes igaüks said toetusallkirja vähemalt 21 valimiskogu liikmelt. (11)     Valimiskogu   koosneb   Riigikogu   liikmetest   ja   kohaliku   omavalitsuse   volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid oli 2016. aastal 335 - 101 Riigikogu liiget ja 234 kohaliku 2


omavalitsuse volikogude esindajat. (10) Valimiskogu esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. (11) Valimiskogu esimeses voorus jäi ka sel korral president valimata. Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi   nimed.   Valituks   tunnistatakse   kandidaat,   kelle   poolt   hääletab   hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. (10) Teises voorus olid vastamisi Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, osales 332 valimiskogu liiget. Enamus jäi   saavutamata   ja   valimisjärg   siirdus   tagasi   Riigikokku.Nii   Jõks   kui   ka   Kallas   lubasid rohkem mitte kandideerida.  (11) Valimised   jätkusid   oktoobris   Riigikogus.   Seal   valiti   presidendiks   81   poolthäälega   Kersti Kaljulaid, kes oli ka ainuke kandidaat. Samuti on uus president ka esimene naispresident Eesti ajaloos. Kersti Kaljulaid oli enne ametisse astumist aastaid Liechtensteinis.(5) Pilt 1. President Pr. Kersti Kaljulaid (1)  1.2 Peaministri umbusaldamine  3


2016. aastal (täpsemalt 09.11) toimus Eestis ka mittetraditsiooniline sündmus- peaministri usaldamine.   (6)   Selline   tegutsemisviis   on   omane   demokraatlikele   riikidele.   (12)   Sellega kaasnes ka uue valitsuse loomine (Põhiseadus §97). Umbusaldamine on mõiste poliitikas, kus Riigikogu   pole   rahul   peaministri   ja/või   valitsuse   tööga   ja   otsustab   hääletada   nende tagasiastumise poolt. Kõik algas 2014. aastal kui peaministriks sai noor Taavi Rõivas. Ta oli Andrus Ansipi mantlipärija, olles parajasti sotsiaalministri ametis. Ta oli 2 ametiaega Eesti valitsuses ning just peaministri ametis. (6)  Pilt 2. Peaminister Taavi Rõivas (13) Tema juhitud koalitsioon koosnes peamiselt parempoolsetest erakondadest. Umbusaldamiseni viis pidev seisak Eesti juhtimises ja suutmatus teha raskemaid otsuseid. (7)  Taavi Rõivas teatas, et ta ei alistu võitluseta ning tema ja tema võitleb parempoolse Eesti eest.  Rõivas soovis   pidada   debatti   nendega,   kes   arvavad,   et   valitsus   teeb   midagi   valesti.  Enne umbusaldamist   tegi   ta   Riigikogu   ees   poliitilise   avalduse.   (8)   Teised   erakonnad   olid arvamusel,  et   peaminister   võiks  ise  tagasi   astuda  mitte   ennast  lasta  umbusaldada.  Samal arvamusel olid ka valitsuses olevad partnerid- IRL ja SDE. Nii hääletatsidki rahvasaadikud esmaspäeval, 9. novembril 63 poolt ja 28 vastu häälega Taavi Rõivase umbusaldamise poolt. (8)  Ta oli kokku 961 päeva peaministri ametis. (6) 1.3 Uue valitsuse loomine Peale umbusaldamist tõusis uueks valitsust juhtivaks erakonnaks Keskerakond. Hiljuti oli parteis   toimunud   võimuvahetus.   Nimelt   sai   Keskerakonna   uueks   juhiks   Eesti   endine 4


korvapalliliidu president Jüri Ratas, kes vahetas välja staažika Edgar Savisaare. Tema võit tuli nii mõnelegi suure üllatusena, sest eelnevalt oli seda üritanud ka Kadri Simson, kuid tulutult. Kui varem ei tahtnud ükski partei teha Keskerakonnaga koostööd, siis nüüd olukord muutus. Uue valitsuse peaministriks sai Jüri Ratas. Ta allkirjastas koalitsioonilepingu koos Isamaa   ja   Res   Publica   liiduga   ning   Sotsiaaldemokraatidega.   (9)   Uue   koalitsiooni moodustamiseks korraldatud läbirääkimistele kaasati ajutiselt ka  Vabaerakond, kuid lõpuks neljandat partnerit siiski koalitsiooni ei võetud. (14) Ministrite kohad otsustati jagada võrdselt ehk 5+5+5. (9) Jüri Ratase valitsus on 23. novembril 2016 ametisse astunud Eesti Vabariigi 49. Valitsus. Ministritest neli on naised ja üksteist mehed. (14)  Pilt 3. Jüri Ratase valitsus (15) Martin   Repinski   esitas   6.   detsembril   2016   peaminister   Jüri   Ratasele   avalduse   tagasi astumiseks maaeluministri ametist (põhjuseks nooruspõlve ja isikliku firma probleemid) 9. detsembril viis peaminister Jüri Ratas president Kersti Kaljulaidile Repinski tagasiastumise avalduse ning tegi ettepaneku nimetada uueks maaeluministriks Tarmo Tamme. (14) 2. PRAKTILINE OSA 2.1 Kes on Ivari Padar? Ivari Padar on sündinud  12. märtsil 1965 Navil. Ta on pika-aegne Eesti poliitik,  kes on 5


samuti  ka mitmekordne  minister.  Aastatel  1999–2002 oli  ta Eesti põllumajandusminister. Aastal 2002 sai temast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja pidas seda ametit kuni 2009. aastani. 2004. Aastal sai ta valituks   Euroopa Parlamendi liikmena, kuid loobus ja jätkas   kodumaal.   Ta   oli   2007.   aastal   ametisse   astunud   Andrus   Ansipi   teise   valitsuse rahandusminister.   2009. aastal seati Ivari Padar Euroopa Parlamendi valimistele üles SDE esinumbrina ja ta osutus valituks. Kandideerides 2011. aasta Riigikogu valimistele, sai ta 3227 häälega valituks, kuid ta jätkas Euroopa Parlamendi liikmena. 2015. aasta Riigikogu valimistel  kogus ta Võru, Valga ja Põlva valimisringkonnast  3992 häält ja sai mandaadi Riigikokku. (4) Alates märtsis 2015 oli ta Riigikogu liige ning maaelukomisjoni esimees. 5. detsembril   2016   astus   ta   maaelukomisjoni   esimehe   kohast   tagasi,   et   kandideerida põhiseaduskomisjoni. (3)  Pilt 4. Poliitik Ivari Padar (4) 2.2 Üks päev Ivari Padari töövarjuna Riigikogus Minu   loovtöö   praktiliseks   osaks   oli   olla   töövari   Ivari   Padarile.   Hetkel   on   I.   Padar põhiseaduskomisjoni liige. Lisaks kuulub ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusse, kuhu kuulub  kokku 21 liiget. Nii toimuski kogu tegevus Riigikogus.  Kolmapäeval, 18. jaanuaril kell 7.00 lahkus buss Võrust Tallinnasse. Ma olin päris ärevil ja 6


võib ka öelda, et veidi hirmul. Bussisõit kestis 4 tundi. Bussisõit oli üpriski igav. Sõit möödus rahulikult. Bussis olles kuulasin peamiselt muusikat. Tallinna bussijaama jõudsin kell 11.00. Bussijaamas ootas mind Ivari Padar. Sõitsime bussijaamast edasi Riigikokku. Seejärel algas Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni koosolek. Koosolekut juhtis SDE Fraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni  liige  Kalvi Kõiv. Seal räägiti  erinevatest  eesootavatest  sündmustest ja eelnõudest. Näiteks burkade kandmine. Samuti andsid erinevate komisjonide liikmed edasi infot seal arutatud otsustest.  Ma sain teada, et erakond lepib tähtsamate otsuste puhul eelnevalt oma seisukohad kokku. Nii tagatakse erakonna ühtus hääletamisel. Samuti märkasin, et need poliitikud, kes meedia vaheldusel tunduvad õelad, on tegelikult reaalsuses sõbralikud ja humoorikad.  Kell   13.00   algas   Riigikogu   infotund.   Infotundides   saavad   parlamendi   liikmed   küsida ministritelt erinevaid päevaküsimusi. Seekordses infotunnis vastasid küsimustele peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja keskkonnaminister Marko Pomerants. Sellepärast olidki   küsimuste   teemad   seotud   välispoliitika,   keskkonna   teemadega   ja   erinevate siseküsimustega.   Arutati   järgmistel   teemadel:   Eesti   eesistumisest,   laevakaitsjatest, metsamajandamise   suundadest,   Politsei-,   Piirivalve-,   Kodakondsus-   ja   Migratsiooniameti ühendamisest, Eesti riigi poliitika Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste puhul, elanikkonna   varustamisest   kvaliteetse   joogiveega   ühisveevärgist   ja   muutunud julgeolekuolukorrast.  Peale infotundi kell 14.00 algas Riigikogu täiskogu istung, kus arutati uut seadust. Arutati järgmistel teemadel:  1. Riigikogu   kodu-   ja   töökorra   seaduse   ja   kriminaalmenetluse   seadustiku   muutmise seadus, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli. Otsus lükati tagasi. 2. Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Otsus vastu võetud ja saadetud Vabariigi Presidendile, kes 20.01.2017 selle eelnõu ka välja kuulutas. 3. Isikut tõendavate dokumentide  seaduse muutmise seadus. Tehti ettepanek  esimene lugemine lõpetada ja teha muudatusettepanekud.  4. Maksukorralduse   seaduse   ja   elektroonilise   side   seaduse   muutmise   seadus.   Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha muudatusettepanekud.  5. Maksualase   teabevahetuse   seaduse   ja   maksukorralduse   seaduse   muutmise   seadus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha muudatusettepanekud.  7


6. Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha muudatusettepanekud.  7. Töölepingu   seaduse   ja   teiste   seaduste   muutmise   seadus.   Tehti   ettepanek   esimene lugemine lõpetada ja teha muudatusettepanekud.  Istung lõppes kell 15.00. Kell 16.00 lahkusin bussiga juba Võrru. Sain teada, et elu poliitikuna pole sugugi kerge. Enda arvamusele jäägitult kindlaks jäämine võib peale mõnda küsimust üpriski raske olla, Eriti, kui üritad teistele selgeks teha, et just sinu nägemus on õige. Samuti tekib tihti  pinge, kui istungisaalis tekivad lahkarvamused. Töövarjuks olemise kogemus oli väga õpetlik ja suurendas soovi saada tulevikus poliitikuks. Sain kinnitust, et minu isikuomadused sobivad väga hästi poliitiku omadega.  KOKKUVÕTE Koostasin   loovtöö   teemal   “Poliitika   läbi   minu   silmade”.   Teoreetilises   osas   uurisin   ja kirjeldasin tähtsamaid sündmusi Eesti poliitikas 2016. aastal. Selle käigus sain ma veelgi detailsemalt teada nii presidendi valimistest, umbusaldamisest kui ka uue valitsuse loomisest. Praktilises osas andsin ülevaate poliitiku ühest tööpäevast.  Loovtööd kirjutades sain teada, et: ● poliitiku tööpäevad on väga tihedalt sisustatud; ● poliitikuna pead oskama oma arvamust läbi suruda ja kuulata teisi; ● poliitiku   tööpäev   võib   mõnikord   olla   väga   pikk,   nt   ööistungid,   komandeeringud, eriolukorrad. Loovtööd oli väga põnev koostada, sest sain selle käigus palju uusi kogemusi ja teadmisi. Samuti sujus töö plaanipäraselt ning valitud teema pakkus mulle suurt huvi. 8


KASUTATUD KIRJANDUS 1) URL=https://www.google.ee/search? q=kersti+kaljulaid&rlz=1C1AVNC_enEE721EE721&espv=2&biw=917&bih=539&s ource=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiQ7KXi1MbRAhUHWSwKHSQhAas Q_AUIBigB#imgrc=_ (vaadatud 16.01.17) 2) URL= https://et.wikipedia.org/wiki/2016._aasta_Eesti_presidendivalimised (vaadatud 16.01.17) 3) URL=  https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/maaelukomisjon/  (vaadatud 12.12.16) 4) URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Ivari_Padar  (vaadatud 29.01.17) 5) URL=https://sputnik-news.ee/trend/president_20160518/  (vaadatud 30.01.17) 6) URL=http://www.postimees.ee/3903413/suur-uelevaade-mida-tegi-peaminister-taavi- roivas-961-ametis-oldud-paeevaga (vaadatud 06.02.17) 7) URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/opositsioon-annab-sisse- peaminister-taavi-roivase-umbusaldusavalduse?id=76183151 (vaadatud 06.02.17) 8) URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-blogi-riigikogu- avaldas-roivasele-umbusaldust-eesti-saab-uue-peaministri?id=76209593 (vaadatud  06.02.17) 9) URL=https://valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/valitsuse-koosseis (vaadatud  20.02.17) 10) URL=http://www.vvk.ee/arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi- valimise-kord-2/ (vaadatud 26.02.17) 11) URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_presidendivalimised (vaadatud 26.02.17) 12) URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Umbusaldusavaldus (vaadatud 26.02.17) 13) URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kehakeele-ekspert-peaministri- puhul-domineerivad-praegu-taielikult-peataolek-ja-siiras-solvumine?id=76206987 (vaadatud 26.02.17) 14) URL=https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Ratase_valitsus (vaadatud 26.02.17) 15) URL=https://www.google.ee/search? q=ratase+valitsus&biw=1366&bih=662&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved =0ahUKEwj2- 9


Zn7g67SAhVH8ywKHecuDkMQ_AUIBygC&dpr=1#imgrc=z9JUWGURN7DIKM: (vaadatud 26.02.2016) 10