juba alates viiendast eluaastast ja saavutavad täiuslikkuse küpses eas. 5 Kiirusvõimed sõltuvad järgmistest põhiteguritest: 1. liigutuste tehnika täiuslikkusest (n-ö kiiruslikust tehnikast, heast lõdvestusoskusest) 2. liigutusi juhtivate närvikeskuste erutuvusest ja närviprotsesside liikuvusest ning koordinatsioonist. 3. tahtepingutusest, -konsentratsioonist 4. lihaskiudude tüübist (kiirete ja aeglaste lihaskiudude suhtes lihastes) 5. lihaste elastsusest ja viskoossusest 6. energiavarudest lihastes ja nende mobilisatsiooni kiirusest 7. maksimaalse ja kiirusjõu tasemest Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas)
1) Sangviinik 2) Flegmaatik 3) Koleerik 4) Melanhoolik Sangviinik Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud ning alati reipad. Õppetöös on iseseisvad ja sõltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma. Flegmaatik Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks õppetegevuse erinevates olukordades. Koleerik Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt
Üleminekueaga seonduvad meeleoluhäired Õnnelikkus psüühiline seisund Haigus psüühiline seisund Merehaigus psüühiline seisund (hirm) Psüühilised omadused Isiksuse psüühilisteks omadusteks on: temperament, iseloom ja võimed, harjumused, veendumused. Temperament Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses. Temperament Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, liikuvus või inertsus tegevuses, kontakteeruvus, endassesulguvus või seltsivus Erutus ja pidurdus Erutusprotsessi tugevuse tunnusteks on inimese võime pikemat aega vaimselt ja
suunamisele, arenemise kiirus ja kergus olenevad sünnipäraseist eeldustest. Iseloom kujuneb põhiliselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, temperament annab sellele isikupärase värvingu ISIKUISEÄRASUSED Indiviidi erinevus rühma keskmisest või rühmale tüüpilisest. On pärilikke ja ümbruse ning kasvatuse mõjul tekkinud isikuiseärasusi. Elu jooksul nad suurenevad ja on isikuti väga mitmesugused (vanemad inimesed erinevad rohkem kui lapsed). Olulised isikuiseärasused avalduvad närviprotsesside omadustes (tugevuses, inertsuses, erutuse või pidurduse ülekaalus), millest oleneb temperament. Ka üldises andekuses ilmneb suuri isikuiseärasusi (idiootsusest geniaalsuseni). Tähtsad on ka taju, tähelepanu, mälu ja teised psüühiliste protsesside erinevused. Isikuiseärasused nõuavad õpetuse ja kasvatuse individualiseerimist, eriti tuleb neid silmas pidada temperamendi, iseloomu, tundmuste, tahte, võimete, suunduse valdkonnas. Nende tundmine ja arvestamine on
Natuur ehk isiksuse laad on määrav valikutes. Natuur on isiksuse skelett ehk karkass, millele kõik toetub. Näiteks, kui andekas inimene on liiga meelelise natuuriga, siis võib ta minna selles osas liialdustesse ja anded lähevad kaduma. Kui inimene on liiga pidurdamatu või agressiivne, siis nullib ta ära oma võimalused annete realiseerimiseks. Jne. jne. Samuti on teada, et natuuri ei olevõimalik ise valida ega ka oluliselt muuta. Natuur on geneetiliselt ette antud reaktsioonide ja närviprotsesside omadus. Seega, kes on süüdi? Kas kergemeelne on süüdi et on kergemeelne? Kas agressivne on süüdi, et ründab sõnadega? Mina arvan, et on ja ei ole ka. Endaga peaks ikka proovima hakkama saada. Vähemalt osaliselt. See on sotsialiseerumine. Kokkuvõttes on tohutu hulk tegureid, mis meid igal hetkel mõjutavad, seejuures ka saatusel ja juhusel on siin suur rollmängida. Sirjelind
Püsimälu põhineb spetsiifiliste valgu sünteesi protsessidel peaajukoore närvirakkudes. 31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses. Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus blokeerida ehk pidurdada. Pidurdus närvirakkudes piirab erutuse laialivalgumist, suunab erutuse vajalikule teostuselundile. Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi. spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid mediaatorite kuhjumine sünapsites 33. Pidurdus närviprotsessides jaguneb: Tingimatu pidrdus: lihtne e induktiivne ülepiiriline Tingitud pidurdus: kustumispidurdus diferentseerimispidurdus tingimuslik pidurdus hilinemispidurdus 34. Lihtne e induktiivne pidurdus. Tugevam erutuskolle pidurdab induktsiooni teel nõrgema erutuskolde st juba kulgeva tegevuse. 35
2. Vanakreeka arst Hippokrates ja kreeka-rooma arst Galenos töötasid välja kehamahlade teooria,mille järgi määravad inimese temperamendi keha põhimahlad Veri(sanguis sangviinik)-tugev liikuv tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside liikuvusest,tasakaalustatusest ja jõust e tegevusest. 3. Närvisüsteemi stuff 1.- mõõdab närvisüsteemi erutuse jõudu, see on töövõimekuse,domineeruvuse ja tahte jõulisuse näitaja. 2. mõõdab närvisüsteemi tundlikkust,see on õrnahingelisuse näitaja 3.mõõdab närvisüsteemi pidurduse jõudu,see on enesevalitsemisvõime näitaja. Esimese ja kolmanda võrdlus näitab närvisüsteemi tasakaalustust ja määrab temperamendi tüübi näitaja 4
mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral.
Tingitud refkekside kujundamine on lihtsaim õpimise ja õpetamise vorm.Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad mootivatsioon.harjumused,hoiakud.Tingitud seoste kujumine sõltub ärritajate suhelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.Tugevus peab olema optimaalne ja enam vähem ühetaotline. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside.Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadela. 2.Erutuse kontsentratsioon
lühikese aja jooksul; 3) tsükliline on seotud kõrge (optimaalse) kiiruse säilitamisega distantsil; 4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile äärmiselt
korraga palju sisendeid, töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus, aritmeetika, sõnad ja numbrid, loogika, analüütiline mõtlemine, mõistus PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud vasaku kehapoolega, tegeleb iga sisendiga eraldi, töötleb infot üheaegselt, difuusselt, tegeleb ruumiga, näomiimika, kehakeel, suhted, matemaatika, kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. 6. Vajadused ja motivatsiooniseisundid. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadu paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste järele (vesi,õhk, toit, puhkus)
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja
ülekaal. 2.Koleeriline temperament on tingitud kollase sapi juhtivast osast organismis ning seda iseloomustab kuivus ja soojus. 3.Flegmaatilise temperamendi aluseks on lima ülekaal ja seda iseloomustab külmus ja niiskus. 4.Melanhoolik Ülekaalus must sapp ja iseloomustab kuivus organismis. Ta rõhutas et temperamendi iseärasused mõjutavad inimese käitumist, ühtlasi loovad eelduse teatud haiguste tekkimisele. Kaasaegne temperament Põhineb Pavlovilt. Ta jaotas närviprotsesside jõud jõu alused nõrkadeks ja tugevateks. Närviprotsesside tasakaalu alusel tasakaalustamatuteks ja tasakaalustatud tüüpideks. liikuvuse alusel inertseteks ja liikuvateks tüüpideks. Ekstraverdi tunnused: meeldib mitmekesisus, on aktiivne. Leiab stiimuleid, hangib tegevus energiat ümbritsevast asjade ja inimeste maailmast. Võib pikemalt mõtlemata tegutsema hakata, on pinnapealne. On avatud, ei varja oma mõtteid ja tundeid. Meeldib suhelda ja teistega koos olla
kasutati inimese ravimiseks inimese piimnamine eesmärgiga ajada saatan kehast välja. 1660. a. esimene vaimuhaigla (Prantsusmaa). 18. sajand - Philippe Pinel (1745 1826) vabastas hullud ahelatest. Oli Pariisi vaimuhaiglate Salpétriére´i (naistele) ja Bisétre´i (meestele) juhatajaks. Füsioloogilised uurimused. (19.sajand) Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundmaõppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J
Ei teatud, millist mõju nõelad kehale avaldavad ja kuidas ravimeetod toimib. Korea arstil Toan Hi Toal õnnestus nähtuse olemus kindlaks teha. Ta jälgis tomograafi abil, millised muutused leiavad ajus aset nõelraviseansi ajal. Tehti kindlaks, et asetades nõel mingisse kehapiirkonda, aktiviseerub ajus ravitavale piirkonnale vastav punkt. Nõnda tehti kindlaks, et asetades nõelad näiteks vasakusse jalga ja randmesse, aktiviseerus ajus kuulmist reguleeriv punkt. 2. Närviprotsesside erutus ja pidurdus abil saab uurida näiteks loomi ja nende käitumist. Saates loomadele väliskesskonnast nende närvisüsteeme erutavaid laineid saab uurida, mis neil viga on, mis neile vaja on, mis meeldib jne. 3. Inimeste lihtsad eelistused, maitsed aitavad uurida aju poolkerade asümmeetriat. Nende uuringute abil saab analüüsida inimesi, kes on õnnetuste tagajärjel kaotanud näiteks kõnevõime. Samuti võib seda psühholoogilist meetodit kasutada kasvõi karjääri valimisel
von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting
spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas Euroopas (Wilhelm Wundt, Ameerikasse ümberasunud inglane Edward B. Titchener) Püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. · Funktsionalism- 11
Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kao Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel
vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle
mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle järgneb puhkus, sellele omakorda virgus jne
3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn
3) tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.tugevus peab olema optimaalne või enam-vähem ühetaoline 4) uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist 5) terviserikete korrad on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn
Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll mäluprotsessides) Refleks närvisüsteemi omavate organismide kohanemisrekatsioon, mis järgneb reeglipärase
Õpitakse reaktsioone ja aktsioone, mitte niivõrd väliste stiimulite omavahelist tähendust seoses tingimatult-reflektoorse käitumisega. Oõ kiiruse ja toimingute kinnistumise tugevuse määrab suures osas see, millise ,,graafiku" alusel toimingud seostuvad positiivsete v neg kinnitustega. KÕRGEM NÄRVITALITUS JA SELLE OMADUSED Kõrgeim NS on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldav elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumisvorme ning välismaailma sündmustega adekvaatselt kohaneda. Kõrgema NS puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Kõrgema NS seaduspärasuste mõjukaks esmauurijaks oli Ivan Pavlov. Erutus- ja pidurdusprotsesside seaduspärane kulgemine ajus: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus
Laubasagarad. Blokid töötavad koordinatsioonis ja tagavad nii vajaduste rahuldamise ja uue teabe loomise. Kui rida ärritajaid toimib korduvalt samas järjestuses, siis aja jooksul rakendub vastureaktsioon automaatselt juba peale esimese ärritaja mõjumist. Skript- mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades. Kõrgema närvisüsteemi eripärad on aluseks isikute tüpoloogiale- närviprotsesside kugemise dünaamika ja tase üksikindiviididel. Närviprotsesside põhitunnused: jõud (koormuse taluvus, närvirakkude töövõime, jõud ebapiisav-organismi kahjustus), tasakaalustatus (erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikkune suhe), liikuvus (üht tüüp protsessi teisega asendumise kiirus). Nende kolme omaduse kombinatsioonid on lubanud välja tuua närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel juhul kattuvad klassikalise tüpoloogiaga ja nendel
· Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö · Tugimotoorsete funktsioonide väljakujunemine toimub juba esimese eluaasta jooksul · Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste
6. Kaldutakse eelistama isikuid, kes on näotüüblikt nende või nende vanemate näoga sarnased. FÜÜSILISE KESKKONNA TAJUMINE – ruumi-, aja-, liikumis-, värvus- ja vormitaju. 2.3MNESTILISED TUNNETUSPROTSSESSID: MÄLUPSÜHHOLOOGIA Tingimatud refleksid ja instinktid on päritavad. Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad närvisüsteemis sünnijärgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused.
Erialase vastupidavuse treeninguna on mõeldud: · Kordus- ja intervalljooksud, kus vsatav distantsilõik läbitakse võistlustempoga või sellest kiiremini · Jooksud, kus pulsisagedus tõuseb minutis 180 löögini või kõrgemale. Erialase vastupidavuse treening on seotud ja piiritletud konkreetse võistlusdistansiga.(800-1500m jooks) Vastava treeninguga arendatakse peamiselt lihaste ainevahetust, närviprotsesside kulgu, energiavarusid, leelisreservide hulka ja hapnikuvõla talumisvõimet. MEETOD I Meetod I koosneb põhiliselt kahest komponendist(Karikosk 1965: 119). 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Kiirjooksu treening Osa autoreid asub seisukohal, et noorte keskmaajooksjate treening tuleb rajada eelkõige kiiruse baasile. Nende arvates on alles hiljem õige üle minna üldise erialase vastupidavuse treeningule.
puhkepauside juures stardikiirendus- väljendub kiiruse kiires tõstmises mingist lähteasendist võimalikult lühikese aja jooksul tsükliline- on seotud kõrge kiiruse säilitamisega distantsil vahelduv- sisaldab endas kolme eespool mainitud režiimi Kiiruse liigid Reaktsioonikiirus Stardikiirendus Maksimaalne kiirus Kiiruslik vastupidavus Millest sõltub kiirus kui kehaline võime? Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist Lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases Maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest Energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost Lihaste elastsusest ja viskoossusest Tahtepingutusest Tehnika täiuslikkusest Reaktsioonikiiruse arendamine Lihtreaktsiooni harjutused reageerimine ühele ärritajale harjutusi korratakse eesmärgiga lühendada reageerimise aega
· Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö · Tugimotoorsete funktsioonide väljakujunemine toimub juba esimese eluaasta jooksul · Sihtmotoorika (tahtelise liigutustegevuse) väljaarenemine ja täiustumine kestab kogu lapse- ja osaliselt ka noorukiea jooksul · KNS-I funktsionaalne areng ja küpsuse saavutamine lõpeb murdeeas (13-15 a.) · Lapseeas on närviprotsesside jõud veel suhteliselt tagasihoidlik · Lastel ilmneb kiire ülepiirilise pidurduse teke eriti monotoonsete ja kestvate ärritajate suhtes, mis võib liigutuskoordinatsiooni häireid põhjustada · Pidurdusprotsesside suhteline nõrkus ja tähelepanu ebapüsivus lastel on liigutuskoordinatsiooni häirumise üheks olulisemaks põhjuseks · Tahteline tähelepanu tekib umbes 4,5-a. Lapsel · Keskmise lapseea lõpuks (10.-11. eluaastat) on tekkinud närviseosed püsivamad ka keeruliste
J. Müller – spetsiifiliste närvienergiate doktriin; 5 eri tüüpi närve, mis sisaldasid neile iseloomulikku energiat Fr. J. Gall – kelle ideed olid frenoloogia aluseks. Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht. H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust. P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle põhjal oli vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsioonikeskuse motoorsete keskuste kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. W
Füüsilise keskkonna tajumisosad: ruum, aeg, liikumine, värvus, vorm 2.3 Mnestilised tunnetusprotessid: mälupsühhologia MÄLU: Mälu – Psüühikanähtus, mis seisneb oskuste, teadmiste, muljete ja nende söeste meelde jätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamine). Mälus talletatud teave täieneb pidevalt. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist (sekundid, minutid) Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena (tunnid, päevad, aastad) Ajukoore vasak poolkera otsimuksagara tähtsus on eluepisoodide mälestuste reprodutseerimine ja parema poolkere ülesanne on eluseikade kogemuste salvestamine mällu. Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lühi- ning töömälu vahendaja
17. Stardieelsed reaktsioonid Stardieelsete reaktsioonide aluseks on tingitud refleksid: - spetsiifilised: sõltuvad eelseisva töö iseloomust (ülekaalus) - mittespetsiifilised: ei sõltu eelseisva töö iseloomust; üldine ainevahetuse taseme tõus; närvisüsteemi aktiivsus; sotsiaalsed faktorid. Stardieelne seisund: tekib palju tunde või mitu ööpäeva enne starti Stardiseisund: tekib vahetult enne starti 1) Võistlusvalmidus • Aju erutuvus on optimaalsel tasemel • Närviprotsesside liikuvus tõuseb • Muutused KNS-is tagavad vajalike muutuste tekkimise siseelundite ja liigutusaparaadi funktsionaalses seisundis 2) Stardipalavik • Ülemääraselt tugev erutusprotsess KNS-s • Diferentseerimisvõime häirumine • Vegetatiivsed nihked liialt ulatuslikud • Väheneb töövõime 3) Stardiapaatia • Pidurdusprotsesside valitsemine KNS-s • Vegetatiivsed nihked ei ulatu vajaliku tasemeni • Mittespetsiifilised tingitud refleksid ülekaalus
koordinatsioon liigutustegevste vahel oleks võimalikult “värske”. Protsesse Kesknärvisüsteemis iseloomustavad selle erutus ja pidurdus, lk 253-278 Kordamisküsimused 1. Püüdke sisuliselt põhjendada tegureid, millest sõltub kiirus kui kehaline võime. Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist; lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases; maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest; energiavarudest lihases ja nende mobiliseerimise tempost; lihaste elastsusest ja viskoossusest; tahtepingutusest; tehnika täiuslikkusest. 2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See
- normaalset e. füsioloogilist - haiguslikku e. Pataloogilist vananemist. Inimese bioloogiline vananemine : 1. Rakkude vananemine. 2. Naha vananemine. 3. Vereringesüsteemi vananemine. 4. Hingamiselundite vananemine. 5. Seedeelundite vananemine. 6. Liikumiselundite vananemine. 7. Sisesekretsiooni vananemine Psüühiline vananemine: 1. Meeleelundite vananemine (kuulmine, nägemine). 2. Kesknärvisüsteemi vananemine: närviprotsesside liikuvus väheneb, reaktsiooni kirus langeb, väsimus. 3. Psüühiliste protsesside nõrgenemine: mälu, mõtlemise aeglustumine, kõne takerdumine jne. 4. Iseloomujoonte teravdumine: inertsus vs suhtlemisvajadus, iseloomujooni raske maskeerida ( pahurus, pretensioonikus, leebus, härdameelsus). Antiik-Rooma filossof Cicero märkis vanaduse kohta : "....on ju olemas
seljaajju. Samuti luuakse ühendusi, et info jõuaks reageerimisvõimeliste sihtorganiteni (nt lihased). Sensoorne info integreeritakse kesknärvisüsteemi suunas kulgevate juhteteede mitmetel lõikudel. Tunnetus on integratiivne protsess, st iga üksik kesknärvisüsteemi jõudnud närviimpulss ei kutsu esile reaktsiooni. Taju on aistingute teadvusesse jõudnud koondnähtus, mis sisaldab nende interpretatsiooni, arvestades sealjuures ka varasemaid kogemusi. Aisting on närviprotsesside vahendatud teave muutusest organismi sise- või väliskeskkonnas. Sensoorsed impulsid võivad käivitada spinaalrefleksi või ajutüve alaossa välja jõudes komplekssema kraniaalrefleksi. Kui sensoorne impulss jõuab ajukoorde, saab võimalikuks teadlik aisting stiimulist, selle lokalisatioonist ja spetsiifikast ning tähendusest tajukogemusena. Aistingu tüüp on sensoorne modaalsus, iga üksik sensoorne närvirakk (meelerakk) kodeerib vaid üht sensoorset modaalsust. Meeled jagatakse: 1
1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust. Parem ajupoolkera on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks. Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud
1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati jõudu, tasakaalukust, liikuvust. Parem ajupoolkera on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks. Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud
· Lihaste lõõgastumine 11 max pingutust määratlevad tegurid: *KrP mehhanismi võimsus *Närvi-lihasaparaadi labiilsus *KNS labiilsus *Lihaskontraktsioonide võimsus ja arendatud jõudude biomehhaanilise rakenduse otstarbekus (ehk õige tehnika). Kiirus, kui liigutusvõime sõltub: · Lihaskiudude tüübist ja nende % lihastes · Närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist · Tahtepingutusest · Max ja kiiruslikujõu tasemest · Tehnika täiuslikkusest · Lihaste elastsusest ja viskoossusest · Energiavarudest lihastes ning nende mobilisatsiooni tempost Jõudu ja võimsust mõjutavad järgmised füsioloogilised tegurid. · Lihaste ristlõike pindala suurus · Erinevate lihaskiudude osa · Skeleti tasakaalustatus · Energiaallikad · KNS mõju ja liigutussüsteemi kaasamise mudel
vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanism: - närvitegevus (kõige oluline) - hormonaalsete tasemete muutused - boloogilised rütmid - kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine - õppimine - sühtlemine teiste organismidega Ilma närvisüsteemita pole psüühika, teadvus ja eneseteadvus võimalik. Erutus (возбудимость) - ainsale rakule iseloomulik närviprotsesside evolutsiooni põhiline eeltingimus (esimene evolutsiooni etapp). Närvikoe (нервная ткань) - erutuvus arenes erinevates rakkudes erineval määral, kuni info vastuvõtmise, töötlemise ja vahendamisega hakkasid tegelema eriliste omadustega rakud ja rakurühmad, mis omavahelise ühendusete baasil moodustasid närvikoe. Närrivõrk (нервная сеть) - ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid selles levivad takistamatult igas suunas.
närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Erutus närviprotsess Pidudrus närviprotsess Refleks kõigi ns-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid pärilikud Tingitud kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsioon keskonnatingimustele Funktsionaalne süsteem Närviprotsesside jõud,tasakaalustatus,liikuvus: Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini,
· mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes · märkasid, et looma motiveeritus ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis · töötasid välja universaalse motivatsiooniteooria Tänapäeva etoloogid · on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga kompleksne nähtus, mida ei saa seletada algse kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga · kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid 13. Näide käitumise vallandumise uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Emane hakkab ka munele, kui talle süstida serotiini. 14. Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Probleem selles vallas, peamised
Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub teatud konsolideerumisaeg, mis on tavaliselt 10-15 min. Kui konsolidatsiooni perioodil aju talitust häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoor (ajukoore suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega), mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine
eraldatud. Ärritaja toimel erutus avaldub rakul aktsioonipotentsiaalina, kui raku välispind omandab negatiivse, raku sisemus aga positiivse laengu. Mööda närvikiudusid leviv aktsioonipotentsiaal on närviimpulss. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis. Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised. Keemiline sünaps Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest
Laubasagarad. Blokid töötavad koordinatsioonis ja tagavad nii vajaduste rahuldamise ja uue teabe loomise. Kui rida ärritajaid toimib korduvalt samas järjestuses, siis aja jooksul rakendub vastureaktsioon automaatselt juba peale esimese ärritaja mõjumist. Skript- mälus esindatud tervikliku ja olukorrapärase mõtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tüüpolukordades ja kogemuse ülekande puhul ka uutes olukordades. Kõrgema närvisüsteemi eripärad on aluseks isikute tüpoloogiale- närviprotsesside kugemise dünaamika ja tase üksikindiviididel. Närviprotsesside põhitunnused: jõud (koormuse taluvus, närvirakkude töövõime, jõud ebapiisav-organismi kahjustus), tasakaalustatus (erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikkune suhe), liikuvus (üht tüüp protsessi teisega asendumise kiirus). Nende kolme omaduse kombinatsioonid on lubanud välja tuua närvitegevuse individuaalseid tüüpe, mis ühel juhul kattuvad klassikalise tüpoloogiaga ja nendel alustel saab
säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ammutamises). Milliste meelte kaudu jõuab info mällu? • Kuulmismälu • Nägemismälu • Lõhnamälu • Maitsmismälu • Liigutusmälu Jaotus mälu kestvuse alusel • Sensoorne mälu – Ikooniline – Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25 • Pikaajaline mälu- Suur mäluvaramu, mis sisaldab kõik isiku teadmised ja uskumused- kaasa arvatud need, mida ei kasutata Operatiivmälu e töömälu A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Materjali aktualiseerimine teatud ülesande täitmiseks – Visandtahvel
Teooria koostisosad: A. Spetsiifilisuse teooria erinevus modaalsuses tuleneb erinevaist neuroneist B. Närvierutuse mustri teooria sensoorse modaalsuse erinevus tuleneb närvierutuse erinevaist mustreist Klassikaline psühhofüüsika Psühhofüüsiline probleem: Kuidas mõista seost stiimuli ja tema poolt tekitatud aistingu intensiivsuse ja modaalsuse vahel. Psühhofüsioloogiline probleem: Kuidas mõista seost stiimuli ja tema poolt tekitatud närviprotsesside vahel. Aistingu (alumine) absoluutne lävi on stiimulenergia minimaalne intensiivsus, mis on suuteline stiimulit teadvustama. Siin on vaja mõõta ainult stiimuli füüsikalist intensiivsust ning tuvastada, milline stiimul teadvustub, milline mitte. Palju raskem on mõõta aistingu psühholoogilist intensiivsust. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 19
Ei tohi olla ületoidetud. 3. Näituse konditsioon-pisut ületoidetud. 4. Nuumakonditsioon-nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon- a)liigne rasvumine; b) näljakonditsioon ehk kurtumus. 14) TEMPERAMENT EHK NÄRVISÜSTEEMI TÜÜP Närvisüsteem on organismi keskne süsteem, mis reguleerib ja koordineerib kõiki protsesse- Närvisüsteemi tüüp e temperament ja konstitutsioon on vastastikuses toimes. Närviprotsesside tugevus e jõud, erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal ja ertutus- ja pidurdusprotsesside liikuvus määravad ära looma käitumislaadi, mis omakorda sõltub kehaehituse tüübist. 15.PRAKTILINE VALIK teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga. Esimene valik toimub juba vasikaeas. Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu
On ka individuaalne ontogeneetiline mälu. Elukestvalt aju muutub, talletades vilumusi ning see kõik on indiviidist lähtuvalt erinev. Nende kahe mälu aluseks ongi esmalt neurofüsioloogilised alused kui geenid (RNA, DNA). Teiseks ka ruumimustrite ja seoste kujunemine ning struktuurimuutused, kindlasti on oluline ka protsessi edasi kestmine. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritusele järgneva peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 2. Mälu pole mitte terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega. 3. Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides. Ilmneb mälu kasutamisel, kas teadvustatuna või mitte, siis alles kasutamisel saame teada mälust. (pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4
mõistsid, et käitumist mõjutavad nii välised kui ka sisemised stiimulid omavahelises koostoimes märkasid, et looma motivatsioon ühe või teise käitumise sooritamiseks varieerub ajas ja ruumis töötasid välja kõikehõlmava motivatsiooniteooria. Tänapäeva etoloogid on leidnud, et käitumise põhjuslikkus on väga keeruline nähtus, mida ei saa seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Tänapäeval on see kujunenud etoloogia kõige mahukamaks uurimissuunaks, mida kutsutakse käitumisökoloogiaks. Selle eriharud on sotsiobioloogia (uurib sotsiaalse käitumise ehk kooselu evolutsioonilis-bioloogilisi aluseid) ja
annaabi.ee 
