Psühholoogia - Isiksus (referaat) (0)

Gümnaasium
ISIKSUS
referaat
Nimi
Tartumaa 2010
SISUKORD
Sisukord…………………………………………………..….....2
Isiksus………………………..…………………………..…..…3
Enesekasvatus…………………………………………………..3
Isiksuse omadused……………………………………………...3
Isikuiseärasused………………………………………………...4
Kasutatud kirjandus...………………………………….……….5
ISIKSUS
Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena , kellele on omased teadvus, eneseteadvus , püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt. imikul ega nõdrameelsel pole eneseteadvust ja ta ei suuda ennast ega ümbrust objektiivselt tunnetada. Kitsamas tähenduses on isikut käsitatud isikuiseärasuste kogumina.
ENESEKASVATUS
Sihipärane enese isiksuse arendamine. Enesekasvatuse välised eeldused on ühiskonna nõuded ja enesekasvatusele suunav kasvatus, sisemised eeldused on eneseanalüüsioskus (areneb kasvatuse mõjul alates murdeeast), eesmärkide olemasolu ja teadmised enesekasvatuse olemusest ning võimalustest. Enese kasvatuse põhilülid oneneseanalüüs, arendav praktiline tugevus ja enesekontroll . Kasvatuse edu sõltub suuresti sellest, mil määral temaga liitub enesekasvatus.
ISIKSUSE OMADUSED
Inimeste kui ühiskonna olendite omavahelist eripära näitavad kõrgema integratsioonitasemega tunnused. Eristatakse suundust (nt. huvid, suhtumused, hoiakud, väärtusorientatsioon), iseloomu (egoism, laiskus , rõõmsameelsus, püsivus), võimeid ( intelligentsus , loovus, organisatoorsed võimed, musikaalsus) ja temperamenti (liikuvus, tasakaalukus). Kõiki isiksuse omadusi on vähem või rohkem mõjutanud bioloogilised ja ühiskondlikud tegurid. Suundus moodustub peamiselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, bioloogilise teguri osa on väike. Temperament on sünnipärane ja muutub elu jooksul suhteliselt vähe. Võimed avalduvad ja arenevad tegesuses ning alluvad juhtimisele ja suunamisele, arenemise kiirus ja kergus olenevad sünnipäraseist eeldustest. Iseloom kujuneb põhiliselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, temperament annab sellele isikupärase värvingu
ISIKUISEÄRASUSED
Indiviidi erinevus rühma keskmisest või rühmale tüüpilisest. On pärilikke ja ümbruse ning kasvatuse mõjul tekkinud isikuiseärasusi. Elu jooksul nad suurenevad ja on isikuti väga mitmesugused (vanemad inimesed erinevad rohkem kui lapsed). Olulised isikuiseärasused avalduvad närviprotsesside omadustes (tugevuses, inertsuses, erutuse või pidurduse ülekaalus), millest oleneb temperament. Ka üldises andekuses ilmneb suuri isikuiseärasusi (idiootsusest geniaalsuseni). Tähtsad on ka taju, tähelepanu, mälu ja teised psüühiliste protsesside erinevused. Isikuiseärasused nõuavad õpetuse ja kasvatuse individualiseerimist, eriti tuleb neid silmas pidada temperamendi, iseloomu, tundmuste, tahte, võimete, suunduse valdkonnas. Nende tundmine ja arvestamine on oluline haridustee ja elukutse valikul . Isikuiseärasused mõjutavad suuresti kogu inimese tegevust.
KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3, Tallinn: Kirjastus „Valgus“, 1988

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, Tallinn: Kirjastus „Valgus“, 1987
5