Käitumise bioloogilised alused (2)

Käitumise bioloogilised alused
Sissejuhatus
Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste , psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda.
Refleksid
Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele. Alles siis jõuab info ajju. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse.
Tingimatud refleksid – sünnipärase vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida ning nad on tahtmatud . Tingimatud refleksid on näiteks toitumisrefleks ja kaitserefleks. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Tingimatud refleksid aitavad reageerida hädaolukorras
Tingitud refleksid – niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. Need on teadmises, harjumused, oskused, kombed ja nii edasi. Tingitud refleksid on muutlikud ja võivad koguni kustuda. Tingitud reflekside kujunemine algab peale sündimist. Retseptoorne närv toob impulsi meeleelunditest ja motoorne närv viib käsu lihastele. Sellisel juhul liiguvad impulsid lisaks seljaajule ka peaaju kaudu. Peaaju jaotab impulsid just teatud kohtadesse . Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega.
Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega , tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega.
Närviprotsessid
Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon – pidurdus – peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti – kas see on üldine või osaline. Üldine pidurdus on näiteks une puhul – inimene ei reageeri tavaliselt ümbrusele. Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub.
Erutus ja pidurdus on vastandlikud, kuid omavahel seotud: üks võib, aga ei pruugi, teiseks üle minna.
Ajupoolkerade asümmeetria
Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded.
Vasaku ajupoolkera ülesanded: analüütiline infotöötlus, kõnelemine, arvutamine, kirjutamine, loogika , paremakäelisus, teadus. Lühidalt peetakse vasaku ajupoolkera ülesandeks lugemist, arvutamis ja sõnalise info töötlemist.
Parema ajupoolkera ülesanded: sünteetiline infotöötlus, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid , emotsioonid , vasakukäelisus, kunstimeel, musikaalsus. Parema ajupoolkera ülesandeks on siis kujunditega opereerimine , mitmesõnaliste helide eristamine, ruumis orienteerumine ja keerukate objektide äratundmine.
Kui mingi uue oskuse omandamise puhul domineerib parem ajupoolkera, siis omandatu säilitamise ja kasutamise puhul muutub juhtivaks vasak ajupoolkera. Ajupoolkerade infovahetus toimub mõhnkehade kaudu.
Arvatakse, et ajupoolkerade erinevused tulenevad peamiselt info töötlemise viisist. Aju vasakus poolkeras toimub analüütiline ja paremas sünteetiline töötlus.
Ajupoolkerade asümmeetriat on väga palju uuritud. Ühed varasemad uuringud tegi prantsuse antropoloog ja kirurg Paul Broca . Üks Broca patsiente oli ajukahjustuse tagajärjel kaotanud oma kõnevõime. Kuid pärast patsiendi surma uurisid teadlased tema aju ning avastasid, et vigastus oli vasakus ajupoolkeras. Sellest tegi Broca järelduse, et kõnevõime on peab olema seotud vasaku ajupoolkeraga ning selle kahjustuse korral ei saa inimene enam rääkida. Ühtlasi tõestas see avastus, et eri aju osadel on erinevad ülesanded.
Aju uurimine
Aju on uuritud juba sajandeid ning nüüdseks on välja arenenud väga mitmeid mooduseid, kuidas seda teha. Varem sai aju uurida vaid pärast inimese surma, kuid nüüdisaegne tehnoloogia on niivõrd arenenud, et nüüdseks saab uuringuid läbi viia väga detailselt.
Mõned nüüdisaja olulisemad aju uurimise meetodid:
Elektroentsefalograafia (EEG) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Tähelepanu! EEG ajal uuritakse vaid selliseid signaale, mis on peaajus loomupäraselt olemas, uuring on ohutu ja valutu , uuritavat inimest väliselt ei mõjutata.
Uurimise ajal inimene istub või lamab kinnisilmi vastavas toolis või voodis ; tavaliselt on ta ärkvel, aga mõnikord on vajalik uuringut teha ka magamise ajal. Kuna EEG signaal on väga nõrk (mõõdetakse mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust.
Kompuutertomograafia (CAT) rajaneb röntgenikiirtel. See meetod võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt, kiht kihi haaval. Meditsiinis on CAT kasutusel trombide, ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste diagnoosimiseks.
Positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevuses. PET-meetodiga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed.
Kuidas ta oskab?
Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid
Artikkel
Otsimis-, imemis- ja neelamisrefleksid on kaasasündinud ning looteeas harjutatud just selleks, et vastsündinu nälga ei jääks. Pärast sündi kõhule asetatud laps tunneb Sinu keha soojust, lõhna ja tuttavaid südamelööke. Mõne aja pärast hakkab ta rinda otsima ning näitab oma valmisolekut imemiseks.
Seda näeb sellest, et ta..
-avab silmad ja püüab sulle otsa vaadata;
-liigutab ja sirutab käsi ning jalgu ;
-avab ja liigutab suud ning keelt;
-üritab kätega haarata ja küünitab end rinna poole;
-lakub ja üritab suuga haarata kõike, mis ette jääb, kuni lõpuks leiab rinna.
Tundes rinna puudutust vastu põske, hakkab laps otsima, pöörates pead küljelt küljele, kuni leiab õige koha, avab suu ja haarab suure suutäie nibuvälja otsekui vaakumisse. Rinnanibul on seejuures üksnes teed juhatav roll. Laps hakkab imema tehes keelega lainelisi imemisliigutusi ja pigistab piima välja nii, et piimanire tabab tema suulae tagaosa . Seepeale käivitub neelamisrefleks ja imik neelab piima alla.
Lapsele tuleb anda aega suu korralikult pärani avada ning alles siis tõmmata teda kukla taguse käega endale veelgi lähemale, nii et laps saaks haarata suure suutäie rinda. Laps peab lisaks nibule haarama vähemalt sama palju või isegi kaks korda rohkem nibu ümber olevat pruuni nibuvälja. Ainult siis saab ta piima hästi kätte ning imetamine on ka Sulle mugav. Kui lased samal ajal imiku vabal käel hoida oma sõrme, stimuleerib see otsimisrefleksi.
Terve vastsündinu leiab enamasti rinna ise esimese elutunni lõpuks, kuid nähes otsimise märke, võid sa teda loomulikult aidata.
Ülle Lember
Ämmaemand
imetamise nõustaja
Sellest võime järeldada, et refleksid on eluks vajalikud ja alateadlikud. Refleksid arenevad loodetel välja koos aju arenguga. Need on eluliselt olulised nii vastsündinule kui ka täiskasvanule, sest nendega kaasneb ohu- tunnetus.
Näiteks, kui kogemata puudutame midagi kuuma, siis tänu refleksidele tõmbame ennast ohust eemale.
Vanusega kaasnevad mitmesugused muutused. Vastsündinute refleksid on enamasti toitumisalased, mida suuremaks organism kasvab, seda rohkem tekib reflekse. Kuid vanusega kaasneb naha tundlikkuse vähenemine ja sellega reflekside vähenemine.
Näiteks, minu vanaema, kes võtab tulise söetüki kätte teist nägu tegematagi – põhjus selles, et tema käenaha tundlikkus on niivõrd vähenenud, et reflektoorset käitumist peaaegu ei olegi enam.
Mida, kus, kuidas antud psühholoogiaalast teavet oleks võimalik rakendada?
Mida, kus ja kuidas antud psühholoogiaalast teavet oleks võimalik rakendada?

Reflekside uurimine võimaldab hinnata närvisüsteemi seisundeid ning reflekside abil saab ka ravida. Parimateks näideteks on punktmassaž ja nõelravi. Nõelravi ravimeetod oli teada Hiinas juba 5000. aastat tagasi. Väga populaarne oli see idamaades , kuid läänepool oldi alguses väga skeptilised. Ei teatud, millist mõju nõelad kehale avaldavad ja kuidas ravimeetod toimib. Korea arstil Toan Hi Toal õnnestus nähtuse olemus kindlaks teha. Ta jälgis tomograafi abil, millised muutused leiavad ajus aset nõelraviseansi ajal. Tehti kindlaks, et asetades nõel mingisse kehapiirkonda, aktiviseerub ajus ravitavale piirkonnale vastav punkt. Nõnda tehti kindlaks, et asetades nõelad näiteks vasakusse jalga ja randmesse, aktiviseerus ajus kuulmist reguleeriv punkt.

Närviprotsesside erutus ja pidurdus abil saab uurida näiteks loomi ja nende käitumist. Saates loomadele väliskesskonnast nende närvisüsteeme erutavaid laineid saab uurida, mis neil viga on, mis neile vaja on, mis meeldib jne.
3. Inimeste lihtsad eelistused , maitsed aitavad uurida aju poolkerade asümmeetriat. Nende uuringute abil saab analüüsida inimesi, kes on õnnetuste tagajärjel kaotanud näiteks kõnevõime. Samuti võib seda psühholoogilist meetodit kasutada kasvõi karjääri valimisel. Kui on teada, et inimene on vasakukäeline ja tal on tugev kujutlusvõime, võime uuringute põhjal eeldada, et ta on tugev ka kolmemõõtmeliste ja ruumiliste kujundite kujutamises. Selle järgi saab inimene orienteeruda enda oskuste ja eelduste põhjal laias ameti valikus .
Kasutatud kirjandus

Interneti lehekülg http://www.hot.ee/thk13meh/ps.html (Refleksid)

Interneti lehekülg http://www.esal.ee/TEM/02/reflex1.pdf (Refleksid)

Interneti lehekülg http://www.kliinikum.ee/nk/?1,6,2 (Aju uurimine- EEG)

Interneti lehekülg http://www.perekool.ee/art_fulltext.php3?id=176 (Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid. Artikkel)

Interneti lehekülg http://www.terviseleht.ee/200007/7_akupunktuur.php ( Rakendused )

Kiin, Aili . 2000. „Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend”. Viljandi.

Uljas, Jüri. Rumberg , Thea. 2002. „Psühholoogia” gümnaasiumiõpik (lk 19, 27, 29, 30) Tallinn: Koolibri. Toimetaja Maret Kangur .