Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millest räägib H.Ibsen näidendis „Nukumaja“ (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Millest räägib H Ibsen näidendis-Nukumaja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiina moosel Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

- Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas - Doktor Rank ja proua Kristine Linde jõuavad külla, Nora ei tunne algul naist äragi - Linde jäi 3 a tagasi leseks, kellele mees ei jätnud midagi, sest ärid olid ebakindlad, Nora tundis talle kaasa - Räägib oma õnnest, et mees sai aktsiapangas direktoriks, kiitleb kui hästi nad nüüd elama hakkavad, varem oli mehel väga palju tööd olnud ja Nora pidi töötama - Lindele meenub, et juba kooliajal oli Nora suur raiskaja - Sõitsid kunagi Helmeti heaolu nimel Itaaliasse (arst soovitas), maksis palju, taha Nora isalt - Linde kurdab, et pole enam kedagi, kellele elada (vennad suureks kasvanud, ema surnud)

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Ibsen Nukumaja

vaene inimene - ainult peost suhu. Ma elasin sinule tembutamisest, Torvald. Aga sa ju tead seda. Sina ja papa olete suured süüdlased mu ees. Teie olete süüdi, et minust midagi ei ole saanud.” “Helmer: Ei ole, ei ole õnnelik olnud! Nora: Ei, ainult lõbus. Ja sina oled mu vastu alati nii hea olnud. Kuid meie kodu ei ole midagi muud kui mängutuba.” 7. Näidendis kasutatakse mitmeid sümboleid. Nimeta mõni ja selgita selle sümboolset tähendust. Jõulupuu ei olnud asi, mida paljud said endale tollal lubada, seega näitas jõulupuu ost näidendis seda, et Nora pere oli jõukas. Must rist Ranki kaardil näitas tema tulevast surma. Ruumid olid alati korras, mis näitas sellele, et nende (Torvaldi ja Nora) suhe tundus olevat korras. Teise vaatuse alguses kirjeldati ära põlenud küünaldega kuuske, mis võis näidata Nora nö

10. klass
thumbnail
38
docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Henrik Ibsen - Nukumaja

uurib, et ega naine kuskil maiustamas pole käinud või mõnd mandlikooki mekkinud. Nora valetab, et ei ole. Esikus heliseb uksekell. (Helmer läheb oma kabinetti. Toatüdruk juhatab tuppa proua Linde, kes on reisiriietuses, ja ta suleb tema järel ukse.) Nora ja Linde on mõlemad taaskohtumise üle oskamatult rõõmsad. Linde on vahepeal oma mehe maha matnud. Nora pajatab, et tema mees on aga Aktsiapanga direktoriks määratud. Räägib, et ta päästis oma mehe surmast, et mees oli end tööga nii üle pingutanud, et pidi hinge heitma. Naine viis ta aga tervendavale reisile aastaks Itaaliasse. Nora isa tasus reisi kinni ning suri ise kohe natukene aega pärast seda. Nora uurib,et miks proua Linde oma meest ei armastanud. Naine vastab, et tol ajal oli ta ema väga haige ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui mehele minna ,et oma vaest ema kuidagi toetada. Viimased kolm aastat on talle olnud kui üks puhkuseta tööpäev.

Teatriõpetus
thumbnail
10
doc

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“

Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamisel jäi pooleli. Ta elas kuni abiellumiseni isa juures “nukumajas”, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Nora abiellus Helmeriga. Nora on isepäine, elav, lõbus naine. Abielludes sai ta oma mehe hüpiknukuks, kes armastas seda, et ta oma naist armastab. Talle meeldis, et tal on kodus laululinnuke, kes teeb tema jaoks kõike ning on kogu aeg rõõmus ja ilus. Nora laenas raha selleks, et oma mees raskest haigusest päästa. Näidendis on välja toodud Linde ja Krogstadi armuafäär minevikus. Linde tegi mehele väga haiget, kui hülgas viimase rikka mehe pärast, kuid seda selleks, et toetada oma peret, kes vajas abi. 7. Konflikt? Nora allkirja võltsimise lugu tuleb välja ja Torvald Helmeri mainet ähvardab skandaal. Nora loodab, et mees võtab vastutuse enda peale( Nora oli ju isa allkirja vekslil võltsinud oma mehe – sellesama Torvaldi – elu päästmiseks( Torvald oli haige). Miks ta seda loodab

Kirjandus
thumbnail
3
odt

RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood

Kirjandus
thumbnail
3
docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen

Kirjandus
thumbnail
4
doc

NUKUMAJA

Näiteks Linde ohverdas oma suurima armastuse perekonna heaolu nimel. Abiellus rikka mehega, et tal oleks võimalik oma ema ja vendade eest hoolitseda. Nora ohverdas enda hea nime, selleks et saada vajalik raha Torvaldi ravi jaoks. Naised on ohverdanud oma välimust ja riietust, et olla oma mehele meele järgi. On ohverdatud oma vabadus, haridus, armastus, endale raha teenimise võimalus. Noral polnud ka haridust. NORBERT EHK NUKUMAJA 1. Iseloomusta Norbertit. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 2. Iseloomusta Helmit. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 3. Analüüsi Norberti ja Helmi abielu. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 4. Nimeta põhjused, miks Helmile Linde ei meeldinud. 5. Miks oli Linde kunagi abiellunud? 6. Milles seisnes Norberti kuritegu? 7. Mida ootab Norbert Helmilt, kui mehe süü ilmsiks tuleb? 8. Miks läheb Norbert Helmi juurest ära? 9

12. klass




Kommentaarid (1)

matu14 profiilipilt
matu14: väga hea
10:57 14-12-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun