Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millest räägib H.Ibsen näidendis „Nukumaja“ (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Millest räägib H. Ibsen näidendis „ Nukumaja
Kristiina Moosel 11.B
H.Ibseni näidend „Nukumaja“ räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma . Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas.
Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer , oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema „Nukk“, kellega ta mängib siis kui tuju on ja lõpetab mängimise kohe siis, kui tuju kaob. Nora on piisavalt sõnakuulelik, et mänguga kaasa minna, kuid piisavalt uljaspäine, et mitte aru saada, et see kõik on vaid mäng ja tema on vaid mänguasi. Naise elu võtab väikese pöörde, kui ta saab teate, et ta kunagi minevikus sooritatud ebaseaduslik heategu võib välja tulla, kui ei täideta mingeid kindlaid tingimusi. Noral on nüüd valida, kas ta laseb vaid oma abikaasal teada saada sellest hirmsast teost, mida ta kaheksa aastat tugevalt saladuses on hoidnud või saavad sellest teada kõik, kes vähegi silmad ja kõrvad lahti hoiavad. Vahet pole kumma ta valiks, oleks ta abikaasa väga pettunud ja vihane ning Nora ei taha mitte mingi hinna eest, et ta abikaasa sellest teada saaks. Nüüd aga, kus Helmer on vallandanud juriskonsult Krogstadi tema ametikohalt, ei jää Norale ka mingit lootust, sest Krogstad soovib oma koha taastamist ja lisaks ametikõrgendust. Kusjuures Krogstad ongi see, kellega Nora ebaseaduslikult lepingu oli vormistanud ja kes Norat nüüd ähvardabtõe paljastamisega Nora abikaasale või tervele maailmale, kui ta ei saa ametikõrgendust.Nora, vaeseke, on täiesti endast väljas ja ei tea mida teha. Vahepeal on tema kunagine sõbranna, Kristine, linna tulnud ja Nora on temale kogu loo ära rääkinud. Nad üritavad nüüd kahekesi varjata kogu lugu Helmeri eest ja takistada Krogstadil Helmeriga kohtumist . Lõpuks jõuab asi nii kaugele, et Krogstad jätab kirja Helmerile postkasti , milles on kirjas kogu tõde. Nüüd on kõik. Nora on paanikas ja tal käivad peast läbi enesetapumõtted. Kristine püüab veel aidata Norat, võrgutades Krogstadi, kuid tüdrukul avalduvad taas mehevastu allasurutud tunded ja Kristine ei taha enam kirja tagasi nõudmist. Ta arvab , et Helmer peab teada saama. Ja Helmer saabki. Pärast balli . Nora on jäänud veel lootma väikesele imele. Imele, et Helmer saab aru, ei pahanda ja võtab kogu süü endale. Kuid seda ei juhtu. Helmer läheb endast välja. Ta vihjab tugevalt, et ei suuda enam naisega koos elada ja et Nora on kõik ära rikkunud. Ja siis saab Nora aru, et see elu ei ole õige. Ei ole kunagi olnudki. Et temaga on käitutud nagu nukuga, kellest ei hoolita kui inimesest. Vähemalt mitte nii, nagu peaks ja nagu tema arust oleks õige. Kui nüüd Krogstad saab uue kirja, mis lahendab nende jaoks kõik probleemid, on tema tuju jälle hea ja ta on nõus andestama oma naisele kõik, mis ta eales teinud on. Kuid Nora sai teada, milline ta abikaasa tegelikult on. Ta sai teada, et oli need kaheksa aastat ja peale olnud koos täiesti võõra mehega. Norale see ei meeldi ja ta on nõus loovutama kõik, et uuesti otsast alustada ja õppida selgeks kõik, mille õppimist olid takistanud ta isa ja abikaasa temaga, kui nukuga mängides. Ta jätab selle maja, oma lapsed ja abikaasa, ning läheb tagasi koju. Koju, kus ta on sündinud. Nüüd jääb Helmer ootama imet . Imet, mis Nora tagasi tooks.
See näidend võtab ilusti kokku selle ajastu naiste ja meeste kohad peredes ja ühiskonnas. Näitab kui madalal olid naised, ning kui kõrgel olid mehed. Kuid on ju kõigile teada-tuntud tõde, et kõrgelt on palju valusam kukkuda kui madalalt.
Millest räägib H Ibsen näidendis-Nukumaja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiina moosel Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Nukumaja lugemisaegsed märkmed
8
docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

- Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas - Doktor Rank ja proua Kristine Linde jõuavad külla, Nora ei tunne algul naist äragi - Linde jäi 3 a tagasi leseks, kellele mees ei jätnud midagi, sest ärid olid ebakindlad, Nora tundis talle kaasa - Räägib oma õnnest, et mees sai aktsiapangas direktoriks, kiitleb kui hästi nad nüüd elama hakkavad, varem oli mehel väga palju tööd olnud ja Nora pidi töötama - Lindele meenub, et juba kooliajal oli Nora suur raiskaja - Sõitsid kunagi Helmeti heaolu nimel Itaaliasse (arst soovitas), maksis palju, taha Nora isalt - Linde kurdab, et pole enam kedagi, kellele elada (vennad suureks kasvanud, ema surnud)

Kirjandus
Ibsen Nukumaja
4
docx

Ibsen Nukumaja

vaene inimene - ainult peost suhu. Ma elasin sinule tembutamisest, Torvald. Aga sa ju tead seda. Sina ja papa olete suured süüdlased mu ees. Teie olete süüdi, et minust midagi ei ole saanud.” “Helmer: Ei ole, ei ole õnnelik olnud! Nora: Ei, ainult lõbus. Ja sina oled mu vastu alati nii hea olnud. Kuid meie kodu ei ole midagi muud kui mängutuba.” 7. Näidendis kasutatakse mitmeid sümboleid. Nimeta mõni ja selgita selle sümboolset tähendust. Jõulupuu ei olnud asi, mida paljud said endale tollal lubada, seega näitas jõulupuu ost näidendis seda, et Nora pere oli jõukas. Must rist Ranki kaardil näitas tema tulevast surma. Ruumid olid alati korras, mis näitas sellele, et nende (Torvaldi ja Nora) suhe tundus olevat korras. Teise vaatuse alguses kirjeldati ära põlenud küünaldega kuuske, mis võis näidata Nora nö

10. klass
Nukumaja analüüs
38
docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen

Kirjandus
Henrik Ibsen - Nukumaja
5
docx

Henrik Ibsen - Nukumaja

uurib, et ega naine kuskil maiustamas pole käinud või mõnd mandlikooki mekkinud. Nora valetab, et ei ole. Esikus heliseb uksekell. (Helmer läheb oma kabinetti. Toatüdruk juhatab tuppa proua Linde, kes on reisiriietuses, ja ta suleb tema järel ukse.) Nora ja Linde on mõlemad taaskohtumise üle oskamatult rõõmsad. Linde on vahepeal oma mehe maha matnud. Nora pajatab, et tema mees on aga Aktsiapanga direktoriks määratud. Räägib, et ta päästis oma mehe surmast, et mees oli end tööga nii üle pingutanud, et pidi hinge heitma. Naine viis ta aga tervendavale reisile aastaks Itaaliasse. Nora isa tasus reisi kinni ning suri ise kohe natukene aega pärast seda. Nora uurib,et miks proua Linde oma meest ei armastanud. Naine vastab, et tol ajal oli ta ema väga haige ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui mehele minna ,et oma vaest ema kuidagi toetada. Viimased kolm aastat on talle olnud kui üks puhkuseta tööpäev.

Teatriõpetus
H-IBSEN--Nora e NUKUMAJA-
10
doc

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“

Nora on naine, kelle areng täiskasvanuks saamisel jäi pooleli. Ta elas kuni abiellumiseni isa juures “nukumajas”, kus temaga mängiti ning kutsutigi nukukeseks. Nora abiellus Helmeriga. Nora on isepäine, elav, lõbus naine. Abielludes sai ta oma mehe hüpiknukuks, kes armastas seda, et ta oma naist armastab. Talle meeldis, et tal on kodus laululinnuke, kes teeb tema jaoks kõike ning on kogu aeg rõõmus ja ilus. Nora laenas raha selleks, et oma mees raskest haigusest päästa. Näidendis on välja toodud Linde ja Krogstadi armuafäär minevikus. Linde tegi mehele väga haiget, kui hülgas viimase rikka mehe pärast, kuid seda selleks, et toetada oma peret, kes vajas abi. 7. Konflikt? Nora allkirja võltsimise lugu tuleb välja ja Torvald Helmeri mainet ähvardab skandaal. Nora loodab, et mees võtab vastutuse enda peale( Nora oli ju isa allkirja vekslil võltsinud oma mehe – sellesama Torvaldi – elu päästmiseks( Torvald oli haige). Miks ta seda loodab

Kirjandus
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
odt

RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood

Kirjandus
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen

Kirjandus
NUKUMAJA
4
doc

NUKUMAJA

Näiteks Linde ohverdas oma suurima armastuse perekonna heaolu nimel. Abiellus rikka mehega, et tal oleks võimalik oma ema ja vendade eest hoolitseda. Nora ohverdas enda hea nime, selleks et saada vajalik raha Torvaldi ravi jaoks. Naised on ohverdanud oma välimust ja riietust, et olla oma mehele meele järgi. On ohverdatud oma vabadus, haridus, armastus, endale raha teenimise võimalus. Noral polnud ka haridust. NORBERT EHK NUKUMAJA 1. Iseloomusta Norbertit. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 2. Iseloomusta Helmit. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 3. Analüüsi Norberti ja Helmi abielu. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid. 4. Nimeta põhjused, miks Helmile Linde ei meeldinud. 5. Miks oli Linde kunagi abiellunud? 6. Milles seisnes Norberti kuritegu? 7. Mida ootab Norbert Helmilt, kui mehe süü ilmsiks tuleb? 8. Miks läheb Norbert Helmi juurest ära? 9

12. klass




Kommentaarid (1)

matu14 profiilipilt
matu14: väga hea
10:57 14-12-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun