Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada
Parima sõbranna kihlatu ja kõige rikkaim ning ilusaim naine armuvad, ning abielluvad ootamatult. Nad lähevad mesinädalatele Egiptusesse, kus on ka Hercule Poirot ja paljud teised inimesed. Kõik saavad omavahel tuttavateks ja kulgeb hästi, kuni tuleb välja, et värskelt abiellunud mehe endine kihlatu on ka reisil ja mitte kogemata, vaid jälitab neid. Lõpuks tapetakse ära kolm inimest. Ilusaim ja rikkaim naine, tema toatüdruk ja üks vanem naisterahvas. Tuleb välja, et värskelt abiellunud mees ja tema endine kihlatu valmistasid plaani, kus nad ei saanud ise süüdi jääda, kuid lõpuks avastab Poirot ikkagi, et nemad kahekesi planeerisid Inglismaa rikkaima ja ilusaima naise mõrva. Kuna toatüdruk nägi tema abikaasat sealt toast tulemas, kus naine tapeti sai ta aru ja hiljem tappis endine
Charlotte Bronte ,,Jane Eyre" Tegelased ja nende väike kirjeldus, kes nad raamatus olid: · Jane Eyre- peategelane · Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson
Nora mõtleb kelleltki raha laenata, mille peale mees ärritub. Ütleb, et mitte kunagi ei tohi ta raha laenata. Nora soovib mehelt raha, mis ta ka saab. Ta on ostnud lastele jõuludeks kingid. Helmer hellitab oma naist ,,raiskaja" nime all. Küsib, et mida ta jõuludeks tahab ning naine vastab jälle, et raha Mees uurib, et ega naine kuskil maiustamas pole käinud või mõnd mandlikooki mekkinud. Nora valetab, et ei ole. Esikus heliseb uksekell. (Helmer läheb oma kabinetti. Toatüdruk juhatab tuppa proua Linde, kes on reisiriietuses, ja ta suleb tema järel ukse.) Nora ja Linde on mõlemad taaskohtumise üle oskamatult rõõmsad. Linde on vahepeal oma mehe maha matnud. Nora pajatab, et tema mees on aga Aktsiapanga direktoriks määratud. Räägib, et ta päästis oma mehe surmast, et mees oli end tööga nii üle pingutanud, et pidi hinge heitma. Naine viis ta aga tervendavale reisile aastaks Itaaliasse. Nora isa tasus reisi kinni ning suri ise kohe
See ühiskondlik taust oli ka operetis aimatav. Rikas majaomanik Eisenstein peab minema mõneks päevaks vangimajja oma karistus kandma. Siis tuleb talle külla, teatridirektor Falke, kes kutsub ta peole oma varieteeteatrisse. Eisenstein lahkub ning Rosalindele tuleb külla Alfred. Siis saabub kohale ka vanglaülem, kes eksikombel peab Alfredi Eisensteiniks ning viib hoopis tema vanglasse. Pärast seda läheb Rosalinde samale peole kuhu Eisensteingi, samuti ka toatüdruk Adele, kes ennast parunipreiliks maskeeris. Peol ja vanglas toimus veel igasuguseid kentsakaid sündmusi. Lõpuks kohtuvad kõik tegelased vangimajas ning peale mõningaid arusaamatusi jõutakse õnneliku lõpuni. Lavastuse sisuline pool mulle meeldis. Süzee oli huvitav, selles oli piisavalt nalja ning tegevus oli vaheldusrikas ja sündmusterohke. Nagu ma juba eespool mainisin, oli opereti lavastajaks ning ka kunstnikuks Mare Tommingas
Ta oli tubli kuna võitles vähemalt kolme erineva haigusega ühe kuu jooksul katku, halltõve ning aitas ta ka Jaani, kes oli seepi söönud. Kahjuks surid ta kaks sõpra nõid Miina ja Hans. 3 Tegelaste süsteem · rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · sakste toatüdruk Luise · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar, naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg · vanapaar Imbi ja Ärni · kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie · Õuna-Endel · kilter Lembit elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine sõdur Timofei. Idee ning mõtteterad Humoorikas jutustus eestlaste elust ühel oktoorbrikuul sadu aastaid tagasi.
noodiga. Alfredo külaskäigu ajal tuleb vangidirektor Gabrielile järgi. Teadmata, võtab ta kaasa endaga hoopis Alfredo. Teine vaatlus toimub Orlofsky peol, kus tuleb jutuks väike naljavenp, mille oli Gabriel kunagi Dr Falkele teinud. Nimelt oli ta jätnud peale maskiballi purupurjus Falke tänavale pingile magama, kes järgneval keskpäeval pidi häbis enda nahkhiire kostüümis koju minema. Peole saabub veel ka vangiülem ning Gabrieli ja Rosalinde toatüdruk Adele, kes suudab enda näitlemisoskustega Gabrieli uskuma panna, et ta pole see, kes too arvab. Hiljem tuleb sinna ka Rosalinde ise, küll aga maskeeritult Ungari krahvinnaks. Peol jooksul, mehe arusaamata, võrgutab Rosalinde ta ära ning võtab temalt kalli kella, mida saab hiljem kasutada asitõenditeks süüdistamisel. Vaatlus lõpeb uhke polka ja tralliga. Kristian Kajak 10A
minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Maris Musting
väärikalt, see tähendab siis, et veeta päevad samu mustreid linikuile tikkides ning võtta vastu kõik isa poolt määratud kohustused, millel olevat üllas väärtus. Autor pole unustanud lisaks sakste lastele ka habemikele veidraid uskumusi ja kummalisi traditsioone lisamast. Näiteks peab üks kodus vaarisa skeletti. Nimelt usub ta, et kui see habe on kasvanud nii pikaks, et ulatub kolm korda ümber laua, siis tuleb ka võim. Aga seda ei tea ta mitte, et toatüdruk, kes ka end Eneks nimetab, regulaarselt habemekarvu kärpimas käib. Teine aga kinnitab vene arhitektidele, et teatrihoonesse on vaja ehitada ruum, kuhu hea õnne jaoks neitsi sisse müürida. Enam ei suuda Vassiljev ja Bubõr teha nägu, et kõik on korras. Kuna ohverdatavaks neiuks on Bocki oma tütar, siis tormab temale päästjaks salajane austaja Siegfreid, kes otsustaval hetkel oma hääle ikkagi üles leiab.
1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia#V.C 3.B5ttepaigad http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php? is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=foton aitused&gid=60
Eduard Vilde 4. märts 1865 Pudivere 26. detsember 1933 Tallinn Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena.
Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda
Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda
Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle näidendi ja Ott Aardam, kes mängis keisrit. Näitlejat Karol Kuntselit oli lihtsalt huvitav näha vahelduseks sellises näidendis, sest varem olen teda vaid televisioonis kohanud lastesaateid tegemas või lasteüritusi juhtimas.
Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Kirjutas neid palju. · "Haaremirööv" (1782)- oli esimene tuntuim singspiel. · ,,Figaro pulm" (1786) tähtsaim teos OB stiilis. Vaimukas lugu Sveilla habemeajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. · ,,Don Giovanni" (1787) selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks · ,,Cosi van tutte" (1790) oma olemuselt anekdootlik OB. Kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada. · ,,Võluflööt" (1791) 2 noore armastuse lugu. Vastandunud kaks sümboolset
Pisuhänd E.Vilde Selles komöödias on käsitletud ärija kutuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist. Sandril on kirjanikust koolivend Tiit Piibeleht, kes armub Matilde õesse Laurasse, kui ta tüdruku tänaval päästab. Kuna Sandri kirjatöö kuidagi ei edene, siis müüs Piibeleht oma käsikitja talle. Sander kohendab seda veidi ja saadab ,,Pisuhänna" oma nime all kirjandusvõistlusele, kus teos saavutabki esikoha. Piibeleht armastab Laurat ja tahab temaga abielluda, kuid Vestman ei taha perekonda veel üht kirjanikku, siis Piibeleht palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehitus...
KIRSIAED KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: LJUBOV ANDREJEVNA RANEVSKAJA mõisaproua ANJA tema tütar, 17 aastane VARJA tema kasutütar, 24 aastane LEONID ANDREJEVIT GAJEV Ranevskaja vend JERMOLAI ALEKSEJEVIT LOPAHHIN kaupmees PJOTR SERGEJEVIT TROFIMOV üliõpilane BORISS BORISSOVIT SIMEONOV PITIK mõisnik ARLOTTA IVANOVNA guvernant SEMJON PANTELEJEVIT JEPOHHODOV kontorist DUNJAA toatüdruk FIRSS toapoiss, 87 aastane vanamees JAA noor poiss TEEKÄIA JAAMAÜLEM POSTIAMETNIK KÜLALILI, TEENIJAID Tegevus toimub L. A. Ranevskaja mõisas. Lugu siis sellest, kuidas mõisaproua tuli pikalt reisilt tagasi oma armsasse kirsiaeda. Prantsusmaale läks ta sest, et tema poeg oli seal samas kohas uppunud jõkke ning meesgi oli sampanjasurma ära surnud. Teose kogu draama seisnes selles, et mõisaproua oli omadega niivõrd
Lugemiskontroll E.Vilde Pisuhänd Välja antud Eesti riiklikus kirjastuses, Tallinn 1959 Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada.Sander teeskles kaks aastat, et ta kirjutab seda raamatut, kuigi tegelikult polnud ta ridagi veel paberile kirja saanud
Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Peale kooli hakkas
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide
salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. 6)Kuidas kirjeldaksite muusika ja luule suhet? · Luule on kuulekas muusika tütar. 7)Kirjeldage enda ooperit `'Figaro pulm'' · See on kahevaatuseline ooperi libreto.Ma kirjutasin selle ühe kuulsa prantsuse kirnaiku Beaumarchais' komöödia järgi.Figaro pulm on sädelev,lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja ,krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'I võitlusest õiguse eest teineteist narmastada ja abielluda.Selles on rohkesti lüürikat,mille väljendusrikkaim number on krahvinna aaria. 8)Kirjeldage ooperit `'Don Juan''? · See on mu kõige novaatorlikum ooper.See on lõbus ja dramaatiline ooper,milles segunevad tõsise ja koomilise ooperi jooned.
aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust siis keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Aastate moodudes on Rosinast saanud krahvinna Almaviva. Endine Sevilla habemeajaja Figaro on krahvi teenistusse astunud ja valmistub pulmadeks Rosina kammerneitsi Susannaga. Doktor Bartolo uritab katte maksta Figarole, kes tombas omal ajal kriipsu peale tema plaanile ise Rosinaga abielluda. Kunagine romantiline nooruk krahv Almaviva on aga degenereerunud pahuraks ja armukadedaks
hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
Teel nägid nad maas veedlemas asju mida oleks võinud üles võtta aga seda nad ei teinud. Aida-Oskar teeskeles poodut mitmel korral. Vanainimestel läks poodute loendus sassi ja läksid tülli, nad otsustasid tagasi kõnida ja uuesti üle lugeda, enne minekut aga sidusid lehma puu külge kinni. Kui Imbi ja Ärni olid ära läinud võttis Aida-Oska merilehma ja viis koju. Kõige haledam koht oli minu arust raamatu lõpuosa, kus sulane Jaan toatüdruk Luiset seksuaalselt ära kasutas. Jaan lasi kirikust saadud leiva kuuliga vastu Jeesust ja sai endale tohutu jõu ja väe, ning tegi kõike mida oli tahtnud teha. Peksis oma peremeha läbi, vägistas Luise ja sõi ohtralt seepi. Kõige tervameelsemad olid minu arust Õuna-Endli sõnavõtud. Nt:"Sellel mehelt tuleks küll munad pihku võtta." Õuna-Endel oli lihtsameelne ja ropu suuvärgiga mees. Ta oli läinud Räägu-Reinu tütrele kosja
jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Pärast kuritööd satub Raskolnikov vaimuhaiguse küüsi ning on mitmeid päevi meelemärkuse piiril
Eduar Vilde Eduard Vilde sündis 1865.ndal aastal Pudiveres. Ta ise Jüri Vilde oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning
vahelt välja ulatuks...`` lk.68 Laura- kaastudlik, helde südamega, kohmetu, lonkab jalga ja ei räägi oma käikudest suurt midagi. Laura::,,Sinu põli ei ole just kuldne, Ludvig.`` lk.13 Ludvig Sander(Matilde mees)- tahab ,,akadeemiale`` meeldida, on silmakirjalik ja kaval. Sander::,,Vestmani- papa materjalismile ei pea ükski muu filosoofia vastu- nii paksu nahka ei olegi!`` lk.10 Liina- Sandri vaene ja tagasihoidlik toatüdruk. Tiit Piibeleht- kannab vormist läinud mustjat ülikonda, mille taskutes ajalehed. Üks sokk on tal must, teine punane. Ise on ta kohmetu, kõne murdesegune ja lakooniline. Venemaal töötanud lapsehoidjana. Ta armasta vabakirjaniku põlve. Tiit Piibeleht(keritab säärtest pükse)::,,Ah nuu?-ei,nood om nimme nii. Tu pole hädä päräst- tu om toreduse peräst.- Miks pevad siis mõlemad jalad ikka ühte karva olema- kas tead seda õelda?`` lk.18 6
Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Koreograaf: Marina Kesler Johann Staruss Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka,
siis maeti ta vaikselt vaestehauda, millel polnud isegi risti. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Mozarti kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt" ja "Don Juan" . "Figaro Pulm" - 2 vaatuseline ooper. See on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Võluflööt" - 2 vaatuseline ooper.Avamäng on sonaadivormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Võluflööt on laulumäng. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv,
· Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud.
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud
Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi.
Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla.
põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
soovijatele. · Nõid Miina- Tema juurde mindi siis, kui Rehepapilt abi ei saadud. Segas kõiksugu imerohtusid kokku. · Muna Ott- Samuti kaval mees nagu Sandergi. Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena. · Vanapaar Imbi ja Ärni- Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike, mis kätte juhtus. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · ·Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Joosep- Rehepapi kratt, kes oli väga vana. Probleemid · Üheks oluliseks teemaks ja probleemiks oli armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). · Teiseks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid).
Läheb sellest Scotland Yardi rääkima, aga tapetakse enne, sest mõrvar teadis, et vanamemm teab temast. John Ward Humbleby- veremürgitusse surnud Bridget Conway- Lord Easterfieldi kihlatu, kes kavatseb lordiga abielluda, et sissetulek oleks suurem, aga jätab ta maha ja armub Luke Fitzwilliami. Viimane, keda üritatakse tappa, aga edutult. Lord Easterfield- ajalehemagnaat, Luke kahtlustab teda mõrvades, aga ta on vale inimene. Amy Gibbs- mürgitatud, toatüdruk, kes ei osanud oma tööd teha ja vahetas seetõttu töökohti. Tommy Pierce- aknalt alla lükatud, ulakas poiss, keda keegi ei sallinud. Harry Carter- sillalt alla tõugatud, kõrtsi peremees, kes jõi palju. Alfred Wake- kirikuõpetaja, keda mainitakse raamatus korra. On väga abivalmis Luke aitama. Mr. Abbot- kohalik advokaat, kes on kahtlase iseloonuga ja Luke isegi kahtlustab teda, aga langeb kahtlusaluste nimekirjast välja, sest Fullertoni mõrva ajal ei olnud ta Londonis. Mr
(varastab kõikide peremeeste tagant), Vanapagana katlas istujatel vahet ei tee (tal ei ole seal tuttavaid või on korruptsiooni suhtes immuune), Õuna Endel kakleb kõigiga ja unustab kähku oma põhimõtted, kui kõrgema posti otsa pääseb (väga inimlik, parteikaaslaseks muidugi ei sobiks). Koera Kaarel vahetab ühe halva teise halva vastu, hakates halltõvest lahtisaamiseks jooma (vihma käest räästa alla?), toatüdruk Luise, kes on ,,kõige kaunimalt riietatud kogu külas", siis tuleb mõisapreili ja mäng on läbi. Hea, et veel pärast lehes ei näägutata, naised kiriku juures kindlasti klatsisid. Liina käib vähemalt lohutuseks libahunti jooksmas ja võõra vara võtmine (kui oled kogemata mõnest enda asjast ilma jäänud) kergendab kõigil hinge ja kosutab südant. ,,Meie juures muutuvad kõik krattideks" kurdab kupja-Hans. Aasta 1880? Aasta 2013? Ja jalad saavad jälle märjaks...
Ta ostis pileti laevale mis sõidab Newcastlest Oslosse, kuid 3 nädalat enne suvevaheaja algust juhtus jäi vanaema kopsupõletiku ja reis pidi ära jääma. Ta sai küll terveks, kuid arst keelas tal nii pikka reisi ette võtta ja nad läksid hoopis Inglismaa lõunaranniku hotelli ,,Vapustav". Teel sinna kinkis vanaema poisile kaks väikest valget hiirt, kes talle seltsi pakuksid. Poiss pani neile nimeks William ja Mary ning hakkas neile trikke õpetama. Järgmisel hommikul leidis üks toatüdruk poisi toast hiired ja rääkis sellest hotelli juhatajale. Nad said kokkuleppele, et poiss võib hiiri õpetada, kuid ta peab seda tegema puuris. Kuid hiiri ei saa õpetada puuris, pidi poiss otsima hotellis mõne koha, kust teda ei leitaks. Ta leidis hotellis suure tühja saali, mille taganurgas oli üks sirm. Ta hakkas selle taga hiirtele trikke õpetama. Natukese aja pärast täitus saal naistest, kes kogunesid koosolekule.Poiss ei lasknud neist ennast segada ja jätkas oma tegevusega
Huntaugu Miina: Selge sihiga(teadis kindlalt et tahab minna Päärnale meheks), iseteadlik, oli valmis kannatama. Tahtis minna Päärnale meheks. Lükkas ühe korra Pritsu abielu ettepaneku tagasi. Läks opmann Vinterile teenijaks. Vinter oli naistemees, ta oli ennegi öösel teenija tuppa sisse murdnud ja nad rasedaks teinud. Üritas Miina tuppa (Miina magas köögis) sisse murda siis kui ta oli liigselt napsu võtnud. Päärn nägi seda ja peksis vinteri vaeseomaks. Miina käis koos toatüdruk Mai´ga(Päärna õde) Herbert heideggi palumas et ta päästaks Päärna ja Jüri hilisemast kohtumõistmisest. Käis Päärna ja Jüri Otse sõjast ära toomas. Ants Tertsius: Mahtra sõja eestvedaja. Ta tegi peamiselt plaane. Kutsus inimesi kõrtsi kokku. Käis preestri juures seaduse asjus nõu küsimas. Eiras käsku minna Habajale haakenrihtri juurde. Käis sõja päeval vene preestri käest (Kärus) küsimas mis vene keelses seaduste raamatus kirjas on. Ta oli
iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või
oma probleemist lahti kas vaid ss kui ta raudnõgestega kolmel neljapäeva õhtul kuuvalgel end vihtlemas käib või ss kui ta endale meheküpse naise leiab, kes mehest ei tea. Noorteener teatab suure rõõmuga, et ta teab ühte sellist naist. Narr teeb noormehega diili, et see üritus jääb nende vahele, ta saab kuningalt pitseri ning mehed ja toob ise isiklikult selle naise kuningale ning vastutasuks annab narr oma koha noorteenerile. Tuleb toatüdruk. (Narr lahkub, toatüdruk tahab temale järgneda.) Noorteener palub tüdrukult suudlust. Naine on sellele vastu, kuna kardab, et kui annab poisile näpu, võtab tema terve käe. Mees meelitab naist, lubades, et temast saab peagi kojanarr, mille peale langeb neiu andumusega mehe käte vahele. Mees viib naise oma plaaniga kurssi. Naisele ei meeldi see plaan, kuna jutu all oleva naisega on noorteenril endalgi sahkerdamist olnud, kuid mees lubab, et armastab nüüd vaid teda (Klaarat). Naine on ekstaasis.
Ühel õhtul said Natalja ja Rudin salaja kokku ja Rudin avaldas talle armastust, küsides kas neiu tunneb tema vastu sama? Natalja vastas jaatavalt. Ja pidi tagasi mõisa minema. Rudin oli väga õnnelik, kuid seda juttu kuulis pealt Darja nuhk Pandalevski. Pärast kuuldut kandis ta kogu informatsiooni Darjale ette ja Natalja sai peapesu. Darja ütles Nataljale, et kas sa tõesti arvad, et ta abiellub sinuga....Rudin hakkas õhtul magama minema, kui talle pisteti peopessa, seda tegi Natalja toatüdruk, kiri. Seal olis elgelt kirjas, et nede vahel ei saa midagi olema ja palus hommikul tiigi juurde tulla. Nad said seal kokku ja Rudin kuulis toimuvast. Ta ehmatas ja ütles Nataljale et nende vahel ei saa enam midagi olla, kuna peab mõisast lahkuma. Ta purustas sellega tüdruku südame, kuna tüdruk oli valmis kodust juba põgenema. Natalja solvus ja ta hing oli haavata saanud, jooksis tagasi mõisa, kukkudes toatüdruku kätel kokku. Ta süda oli tükkideks rebitud
." Pjotr istus ikka vaikselt kamina juures ja ei öelnud midagi ."Ma" nägin tema silmist et tal oli minust kahju aga ta oli siiski vait ning ma tundsin pahameelt sellise käitumise kohta ( nimetas teda veel hädavareseks). Saatis Natalja Pjotri minema tema käitumise pärast. Ukselävel Pjotr suudles ,,minu" käsi ja see oli kõik. Ta lahkus ja ,,mulle" tuli kurvastusega kõik see meelde mis oli kunagi minevikus maal olnud, läksin oma kabinetti tagasi , olles seal mõnda aega astus toatüdruk tuppa ja hõikas mind... ( see oli viimane sõna, lõppes segaselt) ( Kes veel ei tea Anton Tsehhovi novellid on kõik väga segased ja üle paisatud ja lõputa )
Ta otsib meistrit igalt poolt, kuid tal jääb märkamata hullumaja, kus Meister viibib. Kevadel, kui sellest juhtumist on möödas peaaegu pool aastat, vaatab Margarita kurvastusega esemeid, mis talle Meistriga seostuvad: tükike käsikirjast, osa Meistri lotoga võidetud rahast, mille viimane Margarita kätte hoiule oli andnud. Need on asjad, mis Margaritat tema elus veel rõõmustada suudavad ja Meistriga veedetud õnnelikku aega meenutavad. Kuid veel samal päeval räägib tema toatüdruk talle kummastavat lugu sellest, kuidas inimesed oli käinud vaatamas Musta Maagia etendust ning teatrist lahkudes paljalt mööda tänavaid ringi jooksnud. Muidugi Margarita seda ei usu ja ei pööra sellele tõsisemat tähelepanu, vaid otsustab sootuks sel päeval jalutama minna. Jalutuskäigul ühel pingil puhates kohtub ta ühe kummalise mehega, kellele on antud käsk öelda Margaritale edasi, et teda ootab õhtul üks "välismaalane"
olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad,
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset nin...
tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA Maitre de plaisir AARE KODASMA Balletisolistid ALEKSEI KOROLEV, NANAE MARUYAMA, MARIKA MUISTE, VITALI NIKOLAJEV
-aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu. Ooper on loodud koomilise ooperi traditsioone järgides, kuid mitte ainult - lõbus, kuid täis sügavaid eluprobleeme. M sulatab koomilise ja lüürilise, madala ja üleva. Avamäng Figaro aaria
Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk Ülemteener Jaan Vaidla Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann Transilvaania kuninganna Maie Somer Tema printsist abikaasa Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann Maris Liloson Kadri Karula Kairi Tammaru Kaarel Kolk Georg Gurjev Mehed tänaval Rene Alas
annaabi.ee 
