Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NUKUMAJA (0)

1 Hindamata
Punktid

NUKUMAJA “ TÖÖLEHT 1. Iseloomusta Norat. Too väidete kinnitamiseks tekstist näiteid.   Nora  on  lõbus  ja elav. Kahjuks aga eluvõõras, ta sai alles pärast 8 aastat kestnud abielu aru, mida elu tegelikult tähendab. Ta on  sihikindel , seda näitab aastatepikkune salatöö, mille ta võlgade tasumiseks ette võttis. Ta on üsnagi julge, seda näitab asjaolu, et ta oli nõus Torvaldi tervise tagamiseks seadust rikkuma. Sihikindlust ja  julgust  näitab ka see, et teiste arvamusest hoolimata suudab ta kodunt lahkuda ning minna  otsima  oma „mina“. 2. Iseloomusta Torvaldit. Too väidete kinnitamiseks tekstist näiteid.   Torvald    Helmer  on mees,   kellele   meeldib   ettekirjutusi   teha.   Ta   on   omaks    võtnud    veendumuse,   et   mehe   roll abielus on kaitsta ja juhendada oma naist. Mees  koguaeg  juhendab ja õpetab Norat igasuguste tühiste asjadega ning suhtleb naisega nagu isa. Torvaldile on väga oluline tema maine, mida teised  arvavad . Näiteks ta ütleb, et Nora on tema õnne rikkunud ja ei tohi lapsi kasvatada, nõuab  ta  siiski, et   naine   jääks   majja,   sest  tema   peamine   mure  on hea  maine.  Torvaldile meeldib kujutada end Nora  päästjana , öeldes talle pärast pidu, et on sageli soovinud, et Norat ähvardaksid kohutavad ohud, et ta saaks  riskida  eluga teda päästes. Torvald rajab oma maine sellele, kuidas ta teistele paistab, kuid sageli on ta tundetu oma lähedaste oluliste murede suhtes. Näiteks Krogstadi tööle jätmise küsimus, mida teised tööl temast siis arvaksid. 3. Kirjelda   Nora   ja   Torvaldi   abielu.   Too   väidete   kinnitamiseks   tekstist   näiteid.  Nende abielu on väga  habras  ja  pealiskaudne , pole vastastikku toetust ega  ausust . Nad ei mõista üksteist. Nora abiellus Torvaldiga, sest ta pidi  abielluma  kellegi auväärsega, kes ütleks talle, mida teha, kuid ta ei mõelnud, kas talle päriselt see mees meeldib. Näib, et Nora ei tea, mis on armastus,   sest   ta   mõtleb   Torvaldist   samamoodi   kui   oma   isast.   See   fakt,   et   Nora   mõtleb kasutada oma saladust salarelvana, kui nooruslikud jooned on kadunud, näitab, et ta mõistab, kui habras ja pealiskaudne on nende abielu. Puudub päris  rääkimine , enamasti on see small talk . Räägivad rahast või tantsust, tavaliselt nii, et Torvald ütleb Norale, mida teha, ja ta nõustub. Pärast laenu ilmsiks tulekut saab Nora järsku aru, et tema ja Torvald pole kunagi varem südamest südamesse vestelnud.
4. Miks oli Linde kunagi abiellunud?  Selle asemel, et  abielluda  armastuse pärast, abiellus Linde raha pärast, et aidata oma haiget ema ja  hoolitseda  oma nooremate  vendade  eest ning seeläbi pakkuda neile mugavamat elu. 5. Nimeta   põhjused,   miks   Helmerile    Krogstad    ei   meeldinud.  Helmerile   ei   meeldinud Krogstad, sest ta oli kahtlane  mees, kellesuguste juures  tundis  ta  end füüsiliselt  halvasti. Lisaks ei meeldinud Torvaldile Krogstadi  pealetükkivalt sõbralik käitumine. 6. Milles seisnes Nora kuriteguNora võltsis laenu saamiseks oma isa allkirja. 7. Mida ootab Nora Torvaldilt, kui naise süü ilmsiks tuleb? Nora ootab, et kui Torvald saab laenust ja võltsimisest teada, siis ohverdab ta oma maine, et tema  mainet  päästa. Nora tõi Torvaldi   elu   päästmiseks   palju   ohvreid   ja   eeldab,   et   tema   abikaasa   näeb   tema   tegudes armastust ja pühendumust ning näitab  vastuarmastust . Seda aga ei juhtu, sest Torvald on oma mainesse rohkem armunud kui Norasse ega taha tema päästmiseks ülimat ohverdust tuua. 8. Miks läheb Nora Torvaldi juurest ära? Ta läheb Torvaldi juurest ära, et leida  iseennast  ja murda  välja manipuleerimisest ja kontrollist, mida ta on terve oma elu talunud. Nora leiab, et nende abielu toimib samamoodi nagu see toimis isaga. Nora mõistab, et tema abielu pole olnud muud kui etendus, kus Torvald tõmbab  niite . 9. Tõe otsimine „Nukumajas“. Kuidas on erinevate tegelaste suhe tõega, tõe otsimise ja tõe varjamisega.   Kasuta   vastuse   illustreerimisel   näiteid   Nora,   Linde,   Rangi,   Helmeri   ja Krogstadi   elust   (vastuse   oodatav   pikkus   on   50-100   sõna).  Näidendi   jooksul   on   kõik tegelased tõde  varjanud , eiranud või moonutanud, kuid see on alati välja tulnud, lihtsalt mitu korda suuremate tagajärgedega. Nora  varjas  tõde, kust raha pärit on.  Rang  varjas tõde selle kohta, kui sügavalt on ta armunud Norasse. Linde eiras tõde, et ta  armastab  Krogstadi ning alles pärast abikaasa surma ütles ta, et on teda tegelikult kogu oma elu armastanud. Ning Torvald   moonutas   endale   tõde,   et   Nora   ei   saa   tema   juurest   lahkuda   kuna   on   üks   osa majapidamisest ehk tema oma.
10. Kirjuta arutlus naise rollist 19. sajandil „Nukumaja“ põhjal. Too väidete kinnitamiseks tekstist   näiteid   (vastuse   oodatav   pikkus   on   50-100   sõna).  Elu   põhineb   väga    rangelt traditsioonilistel  soorollidel.  Naise roll on olla  ilus ja  alati  olemas olla oma mehe  jaoks, kasvatada lapsi, hoida  majapidamist  korras. Sõnaõigus on pea olematu. Torvaldi arvates ei ole naisel õigust oma arvamust avaldada, kuna mehel on õigus kontrollida kõike, mida naine teeb. Raha  teenimine  on välistatud, sellepärast ei saanud ka Nora seda põnevust abikaasaga jagada, kuna  töötamist  ja rahateenimist ei peeta heaks tooniks. 11. Kirjuta   arutlus   naisest   kui   ohverdajast.   Too   väidete   kinnitamiseks   tekstist   näiteid. Kasuta vastuse illustreerimisel erinevate naiste näiteid (vastuse oodatav pikkus on 100 sõna).  Ajaloo   jooksul   on   naised   ikka   olnud   teatud   mõttes   ohverdajad.   Ka   Nora   juhib tähelepanu sellele, kui sageli on naised ajaloo jooksul oma pere heaks ohverdanud. Näiteks Linde  ohverdas  oma suurima armastuse perekonna heaolu nimel. Abiellus rikka mehega, et tal oleks võimalik oma ema ja vendade eest hoolitseda. Nora ohverdas enda hea nime, selleks et saada vajalik raha Torvaldi ravi jaoks. Naised on ohverdanud oma välimust ja  riietust , et olla oma  mehele  meele järgi. On ohverdatud oma vabadus,  haridus , armastus, endale raha teenimise võimalus. Noral polnud ka haridust.
NORBERT  EHK NUKUMAJA

1. Iseloomusta Norbertit. Too väidete kinnitamiseks  näidendist  näiteid.

2. Iseloomusta Helmit. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid.

3. Analüüsi Norberti ja  Helmi  abielu. Too väidete kinnitamiseks näidendist näiteid.

4. Nimeta põhjused, miks Helmile  Linde ei meeldinud.

5. Miks oli Linde kunagi abiellunud? 6. Milles seisnes Norberti kuritegu?

7. Mida ootab Norbert Helmilt, kui mehe süü ilmsiks tuleb?

8. Miks läheb Norbert Helmi juurest ära?

9. Tõe otsimine näidendis. Kuidas on erinevate tegelaste suhe tõega, tõe otsimise ja tõe varjamisega. Kasuta vastuse illustreerimisel näiteid tegelaste elust.

10. Analüüsi soorolle näidendis.

NUKUMAJA #1 NUKUMAJA #2 NUKUMAJA #3 NUKUMAJA #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MartinVatku Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ibsen Nukumaja
4
docx

Ibsen Nukumaja

Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli nende suhtes ainult Helme

10. klass
Nukumaja lugemisaegsed märkmed
8
docx

Nukumaja lugemisaegsed märkmed

Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema - Rõõmustava

Kirjandus
H-IBSEN--Nora e NUKUMAJA-
10
doc

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“

H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine j

Kirjandus
Nukumaja analüüs
38
docx

Nukumaja analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen

Kirjandus
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning s?

Kirjandus
RAAMATU ANALÜÜS-Nukumaja
3
odt

RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hinge

Kirjandus
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

jätis naise maha, rändas ringi 27 aastat, elas itaalias ja saksamaal · naases vastuolulise kui tuntu näitekirjanikuna ,,brand" ja ,,peer gynt" olid eismesed näidendid, mis läksid peale ja tegid teda kuulsamaks. iga korraga muutusid näidendid vastuolulisemad ja ootamatud · suri 1906, elas üle mitu insulti, jäi halvatuks; viimased sõnad:"vastupidi!" · tuntumad teosed peer gynt(5 vaatust, põhineb norra vanal muinasjutul), nukumaja ehk nora, kummitused(vihane kommentaar ibseni ühiskonna moraalsusele), rahva vaenlane, metsik part teema ja probleemid · abieluprobleemid ­ lahutas naisest, vanemate abielu kehv, · rahalised probleemid ­ kasvas üles vaesuses, kui oli ülikooli pooleli jätnud oli ka vaesuses · moraalsed konfliktid- isa põdes depressiooni, kaalus enesetappu, naine kaalus ka enesetappu

Kirjandus
I Eduard Vilde- Mäeküla piimamees
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun