50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
2.Sotsioloogiline käsitlus.....................................................................................................7 3.3.Loomuõiguslik käsitlus.....................................................................................................7 4.Normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes.......10 5.Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korralduse erinevus riigivõimust..............................12 6.Ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine.......................................................................15 7.Sotsiaalne norm......................................................................................................................16 7.1.Tavanormid.....................................................................................................................16 7.2.Kõlblus- ehk moraalinormid...........................................................................................17 7.3
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3
Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganite süsteemiks nimetatakse kindlaksmääratud kujul korrastatud, juriidiliselt vormistatud ja alluvusliku astmestatusega korraldatud võimu struktuuride instituute, mille kaudu ja abil teostatakse ühiskonna riiklikku juhtimist. 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskonnaelu reguleerivateks organiteks on keskvõimude ministeeriumid ja ametkonnad, mis teostavad ühiskonna ja riigielu juhtimist kindlaks määratud valdkondades. 11. Riigi õiguskord. Riigi õigusnormide kogum, mis jaguneb süsteemideks ja õigusperekondadeks. 12. Õiguskorra funktsioonid. 1.sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab: a) konfliktide ennetamist ja b) konfliktide lahendamist; 2. vabaduse kindlustamine, mis hõlmab a) kaitset teiste sekkumise eest
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub
enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja); 3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil. 10 1
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes
suhetesse,tootmise tegevuses,tarbimises ja isiklikus elus. Selle tulemusena tekivad väga paljud sotsiaalsed suhted. Ühiskonna kooselu huvid nõuavad seda,et inimeste käitumine oleks allutatud teatud reeglitele(inimeste käitumine oleks reguleeritud). Sellel tingimusel tagatakse inimese käitumine organiseeritult ja korrastatuna. Määratakse kindlaks inimeste ja kollkektiivide teatud käitumine. Surutakse nende käitumine teatud raamidesse. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimese käitumise teatud piiride kehtestamist. Mida keerulisemaks muutub ühiskond,seda põhjalikumalt reguleeritakse inimeste käitumist. Ühiskonna arenedes ja muutudes arenevad ja muutuvad ka need sotsiaalsed normid. Inimeste suhete reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Indiviidi reguleermise korral määratakse inimese käitumine kindlaks,mingi ühekordse personaalse akti abil. Iga konkreetse isiku käitumine
tänapäeva tingimustes. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud terve rida põhimõtteliselt ühesuguseid arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille kujunemise lätted ulatuvad XII-XIII sajandisse. Seda nimetatakse prantsuse ehk kontinentaalseks ehk romaani-germaani või ka seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Eesti kuulub just sellesse õigussüsteemi. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleeritb inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed ojektiivses tähenduses, ning olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, mis korrastasid inimkäitumist. §1 Sotsiaalsed normid 1. Sotsiaalsete normide mõiste Norm on üldiste määratluste järgi - reegel, juhis või mall. Sotsiaalne norm väljendab ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlikke suhteid,s.t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid