kohustuslikud adressaadile. Soovitused ja arvamused  väljendavad ELi institutsioonidemseisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaadile nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga dokumendid ja nende juriidiline mõju on kaudne. Nende mittejärgimine võib kaasa tuua karmimate regulatsioonivahendite väljatöötamise. 4.5. NORMATIIVAKTI MÕISTE JA LIIGID. EESTI ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM. Lk 63  68 Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahenudsel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust ja isikute ringist, keda need õigused ja kohutused hõlmavad, võivad õigusaktid olla normatiivsed või mittenormatiivsed.
a) grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b) loogiline c) süstemaatiline d) ajalooline 2) Tõlgendamise ulatuse järgi: a) sõnasõnaline e. adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27. Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi: Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Leksikaalne tõlgendamine - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatiline kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Loogiline tõlgendus on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel käsutatakse loogikareegleid.
institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, s.t ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Teise õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. 30. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem Iga normatiivakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajaline kehtivus – määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega; seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega; kohaliku omavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeva peale nende
viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel 21. Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine? Selgita! Selle eeldus on keele reeglite hea tundmine, milles õigusnormid on väljendatud. Grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade
Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. Normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. 26. Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
- väljendub erinevate riigiorganite mitmesugune organist. tegevus Akt annab vastused järg. küsimustele (annab võimalust infot saada: juurid. jõu, kehtivus, määrata isikut, tema õigused ja kohustused jne): 1. milline organ on akti väljaandud 2. millal akt on välja antud 3. kus akt on välja antud 4. millise konkreetsete isiku kohta see akt on antud 5. millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (fakt. alus) 6. millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (juriid. alus) 7. milles seisneb asja lahendamise olemus Õiguse rak. akti struktuur: 1. Sissejuhatav osa  rekvisiitid 2. Kirjeldav (konstateeriv) osa  esitatakse õ. rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa  esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon)  sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi:
tarbetu ja kohmakas ära jääda, ilma et see ohustaks tõlgendamise põhjalikkust. "Savigny kvart" ehk klassikalised tõlgendamise kaanonid ehk viisid ehk võtted: grammatiline. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda või omandada hoopis uue tähenduse. Sellist nähtust nimetatakse mõistete killunemiseks. Normatiivaktide grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. See hõlmab leksikaalse ja süntaktilise tõlgendamise. Piiritleda tuleb keele üldmõisted ja juriidilised erimõisted, tunda õigusnormide erilisi lausekonstruktsioone. Grammatilise tõlgendamise all peetakse silmas eelkõige orienteerumist "seaduse tähele". Iga seaduse tõlgendamine algab sõnade mõtte, tähenduse selgekstegemisest
Elulised asjaolud ütlusena saavad õigusliku tähenduse tänu sellele õigusnormile, mille abil toimub otsustamine. Õigusnorm valitakse välja, arvestades ütlusi. Subsumeerimine lõpeb rakendusakti vastuvõtmisega. 4.3. Tõlgendamise klassikalised viisid 4.3.1. Grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine Selle eeldus on keele reeglite hea tundmine, milles õigusnormid on väljendatud. Grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 4.3.2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist iskutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 5) Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1. Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Rekvisiidid ja struktuur peab vastama järgmistele nõuetele  sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed(akti välja andnud organ, akti nimetus, aeg ja koht, adressaat jms.)  kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustavad õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu
3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk ükskikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades
2) eriosa 3) peatükk 4) jagu 5) jaotis 6) paragrahv 7) lõige 8) punkt ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE Tõlgendmaise mõiste Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise viisid ja võtted Tõlgendamine liigitatakse: 1) tõlgendusvõtete järgi: - grammatiline - loogiline - süstemaatiline - ajalooline 2) tõlgendamise ulatuse järgi: - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Grammatiline tõlgendamine Selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Loogiline tõlgendamine Kasutatakse normatiivakti sisu kindlaksmääramisel formalloogika reegleid. Nimetatakse ka: ¤ õigusteaduslikuks ja ¤ teleoloogiliseks. Loogilise tõlgendamise eesmärk on välja selgitada õigusakti või -normi mõistlik eesmärk. Süllogism: S on P M on S ----------- M on P Teleoloogiline tõlgendamine
lähendamisel, neid loetakse ka liidu sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Otsused on Euroopa Liidu üksikaktid, need on suunatud konkreetsetele subjektidele ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Soovitused ja arvamused väljendavad Euroopa Liidu institutsioonide seisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaadtidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osatvõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi
Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 42 Seadusandliku protsessi staadiumid – 1. Seaduse algatamine - 2. Seaduseelnõu arutamine 3. Seaduse vastuvõtmine 4. Seaduse väljakuulutamine 5. Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni – (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir – on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei
Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 42 Seadusandliku protsessi staadiumid  1. Seaduse algatamine - 2. Seaduseelnõu arutamine 3. Seaduse vastuvõtmine 4. Seaduse väljakuulutamine 5. Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni  (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir  on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei
Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus. 3) Esmase õiguse aktid on Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustavad 4) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnoemide sialdumine õiguaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esimene kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nim. ka õiguse üldaktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikat on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile
Ilma selliste aktideta ei ole võimalik ka sanktsioonide kohaldamine õiguserikkuja suhtes. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tun...... Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1. Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised
eristatakse esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) õigust. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib riigi territooriumil rakendada otseselt. Kollisiooni korral kohaldatakse EL õigust. EL teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, liidu enda õigusloome. Teisese õigus moodustavad määrused (kõige mõjuvõimsamad), direktiivid (sotsiaalpoliitika allikas), otsused (üksikaktid), soovitused ja arvamused (seisukohad). 3. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kahtivuse lõppemisega. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele, kahe või
seoste nägemine, sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga, näiteks täielikud ja mittetäielikud normid. Normi koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, harus. Edasi normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Kasutatakse loogikavõtteid – loogiline analüüs. 3) Ajalooline – ehk subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine, mida normilooja öelda tahtis. Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega. Elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede normide sisu. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja akti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisisd selle akti väljaandmise. Uuritakse : - Miks võeti vastu - Vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu - Millistes ajaloolistes tingimustes see vastu võeti
fraaside tähendust puht grammatilise tõlgenduse, mis uurib süntaktilisi seoseid sõnade ning fraaside vahel Tõlgendamise puhul on väga tähtis tunda juriidilisi termineid. Väga sageli kasutatakse juriidilises kirjanduses ja normatiivaktides muude elualade termineid, kuid mõneti teises tähenduses. Seega tuleb eristada: keele üldmõisteid ja, juriidilisi erimõisteid Loogilise tõlgendamise puhul kasutatakse normatiivakti sisu kindlaksmääramisel formaalloogika reegleid. Teleoloogiline Loogilise tõlgendamise eesmärk on välja selgitada õigusakti või õigusnormi mõistlik eesmärk. Kui kahest võimalikust käsu tõlgendamise variandist on esimene eesmärgitu, teine aga ühiskonnale kasulik, tuleb eelistada viimast lahendust  juhtumi nimetus argumentum a contrario. Õigusnorme ning Âakte on võimalik loogiliselt tõlgendada sellepärast, et õigusnormid rajanevad süllogismidel: S on P M on S
osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt (ehk üldakt või õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormermide olemasolu anab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetakse ka õiguse üldaktiks. Normatiivakt õigusnormina tekkis koos riigiga ning tema osa õiguse arenguprotsessis on pidevalt kasvanud. Mittenormatiivne õigusakt (ehk üksikakt)
Grammatiline: Kohus - otsus (kohtuotsus, kuritegu vs kuri tegu kohtumäärus) Süstemaatiline võtab ühe õigusnormi sisu kindlaks tegemisel Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi. võetud üld- ja üksikaktid. Seadused otsused. Täidesaatva Ajalooline ehk geneetiline – uuritakse seadused eesmärke selle riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, vastuvõtmise ajal. Teleoloogiline ehk eesmärgipärane – lähtub riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. õigusakti eesmärgist või ülesandest kehtivas õiguskorras. Määrused, korraldused
4. Tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendamise akti struktuur. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tunnuseid. Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1. Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende
õigused ja kohustused hõlmavad. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate organite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele; sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.  Õigusnormide sisaldumine õigusaktis on normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Nende olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks  Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse ka õigustloovaks aktiks  Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks
haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad). Kohaliku omavalitsuse õigusaktid on samuti haldusaktid (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad).Õigustloova akti mõistet Euroopa riikide kehtivas õiguskorras üldjuhul ei kasutata. Põhiliselt on käibel õigusaktid nende konkreetsete nimetuste järgi, mis on sageli määratletud legaaldefinitsioonidega. Kasutatakse mõistet normatiivakt. On kasutusel ka meie positiivses õiguses. Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti  dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Seega sätestab normatiivakt üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on adresseeritud abstraktsetele hulgale subjektidele.Õigustloova akti õigusteoreetiline määratlemine. Kas õigustloov akt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust? Esimesel juhul oleksid õigustloovad aktid nii üld- kui ka üksikaktid, teisel puhul ainult üldaktid
4) Tehtud otsuse täitmise tagamine. 14. Õiguse rakendamise akti struktuur Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tunnuseid. Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1) Milline organ on välja andnud 2) Millal on välja antud 3) Millise konkreetse isiku kohta 4) Milles seisneb asja lahendamise olemus 5) Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6) Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7) Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemist õigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe
- grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline; - loogiline (sh teleoloogiline ehk eesmärgipärane tõlgendamine); - süstemaatiline; - ajalooline. 2) tõlgendamise ulatuse järgi: - sõnasõnaline ehk adekvaatne, - kitsendav või laiendav; P.1. Grammatiline tõlgendamine Normatiivaktide grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid). Grammatiline tõlgendamine hõlmab:
Kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja kohustavad adressaadile. Soovitused ja arvamused väljendavad EL-u institutsioonide seisukohti käsitlevates küsimustes ja annavad adressaadile nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga dokumendid ja nende juriidiline mõju on vaid kaudse iseloomuga, mistõttu vahel neid ei loeta õigusaktideks. 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist (ehk õiguslikku) jõudu, ta on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud
ühendusega, ehkki täies ulatuses muutus ta Eesti õiguse allikaks Eesti vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks. Euroopa Liidu liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud ühenduse arengu käigus. Määrab kindlaks liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused. Lisaks ka nõudeid ja tingimusi, millele peab vastama ühenduse liikmeks pürgiv riik. 30. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus. Eesti õigusaktide süsteem Normatiivakt kehtib määratlemata isikutele, Eesti riigi piires ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Eestis eristatakse kahte tüüpi õigusakte: 1) õigustloovad aktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldine, üldkohustuslik ja formaalselt
Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub raknedmaisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks. // Mittenormatiivne ehk üksikakt  Akt, mis annab
See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub raknedmaisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks. // Mittenormatiivne ehk üksikakt – Akt, mis annab subjektiivsed
kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm  kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm  kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi  õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme  õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks
viidi vastavusse EL õiguslike põhimõtete ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust(liikmetele siduv ja kohustav – vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus) – moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane – koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 28. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Normatiivne
jõudu. Seadlus ehk dekreet  riigipea normatiivne õigusakt. Selle seadluse ehk dekreedi juriidiline jõud sõltub sellest, milline on põhiseadusega kindlaks määratud presidendi õiguslik seisund riigis. Riigipea dekreedi õigus on tavaliselt ulatuslik presidentaalsetes riikides. Parlamentaarsetes riikides puudub presidendil õigus dekreete anda või see dekreetide andmine on äärmiselt piiratud. Meie põhiseaduse §109 annab presidendile õiguse anda välja normatiivakti (dekreeti), kuid seda omapäraste piirangutega kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Peale dekreetide annab president välja ka otsuseid ja käskkirju. Kõik need on individuaalsed faktid ja oma olemuselt mittenormatiivsed. Otsustega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid, nimetab ametisse ka kõik kohtunikud. Otsustega kuulutab president välja seadused, annab armu. President otsused, dekreedid, käskkirjad
muutust. Õigusaktide sisu ei muudeta. Tekstide kaante vahele panemine. o Ametlik  pädevad organid annavad välja kehtivate normatiivaktide ehk üldaktid süstematiseeritud kogusid (riigiteatajat annab välja riigikantselei) o Mitteametlik  füüsilised ja juriidilised isikud võivad sellega tegeleda omal initsiatiivil (kodus õigusaktide süstematiseerimine) Kodifitseerimine  mudetakse normatiivakti sisu kodifitseerimises. Seisneb mitme eriseaduse koondamises üheks seaduseks (mitu erinevat üheks kokku). Tulemuseks on uus õigusakt. (võib ise koostada, kuid see ei ole kehtiv) Õigusnormid esitatakse seadustes paragrahvide lõigete ja punktidena. Kusjuures paragrahv numereeritakse rangelt kasvavas järjekorras. Paragrahvid jagunevad lõigeteks (lg). Lõiked on seaduses kirjutatud nt (1) või (2). Lõiked jagunevad punktideks (p 1), mis seaduses on nt 1). Lõiked algavad taandrealt
pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kehtivuse lõppemine. Normatiivakt lõpeb kas: 1) tema kehtivusaja lõppemisega - kindlaks määratud tähtajaga ehk ajutise õigusakti korral 2) selleks pädeva riigiorgani poolt vastu võetud aktiga, millega tunnistatakse seni jõusolnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas: a) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult senikehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine b) uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega tunnistades ühtlasi seni kehtinud akti kehtetuks SEADUSTE KOLLISIOON  olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt.
Määrustega eraldatakse raha, nimetatakse ametisse jne. Määrused on seadusete järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemad. Valitsuse määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Korraldus on ühekordse iseloomuga. Käskkirjadel on mittenormatiivne iseloom. Normatiivaktide kehtivus. Iga normatiivakt omab õiguslikku ehk juriidilist jõudu teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti kehtivuse kolm aspekti: 1. Ajaline – kehtivuse piirid on määratletud akti enese kehtima hakkamisega ja kehtivuse lõppemisega. Üldprintsiibina pole jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu. Selles reeglis on kaks erandit: a. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. b
määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamus, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Määrused on kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktideks EL liikmesriikide seadusandluse lähendamisel, neid loetakse ka liidus sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Otsused on EL üksikaktid, need on suunatud konkreetsele subjektidele ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Normatiivakti mõiste ja liigid. Eesti õigusaktide süsteem Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sellised aktid ei sisalda õigusnorme ning seetõttu on nad õiguse rakendamise aktid. Iga riigi normatiivaktid
Kanoonilise normistiku kujunemise ning tavaõiguse positiivseks õiguseks transformeerimise vahel võib täheldada sarnaseid jooni: usudogmad ning Ânormid n-ö kirjutatakse hilisemal ajal üles ning koondatakse vastavatesse kanoonilistesse normatiivaktidesse. 5) Pretsedendi õigus- On Anglo-Ameerika õigusperekonna kõige tähtsam allikas. Avalikus õiguses ei ole, aga eraõiguses võib olla kasutusel. 6) Normatiivakt- Romaani-germaani õigusperekonnas põhiline õigusallikas. Normatiivakti all mõistetakse (õigustloova akti) riigiorganite poolt oma pädevuse piires väljaantud õiguslikke akte, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või tühistamisele. Normatiivakti põhitunnused: 1) Sisaldab õigustloovaid õigusnorme 2) Ãœldkohustuslikud 3) Laienevad kõikidele subjektidele 4) Loovad objektiivse õiguse Seadused, seadlus (dekreet), määrus- kuuluvad normatiivaktide juurde.
Oma sisulisele ja vormilisele mitmekesisusele vaatamata peab iga õiguse rakendamise akt andma vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Milline organ on akti väljastanud 2. Millal akt on väljastatud 3. Kus akt on väljastatud 4. Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud 5. Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud 7. Milles seisneb asja lahendamise olemus 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi 2. Akti välja andnud organite järgi Regulatiivsed aktid  määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme 10 Triinu Hansalu TTÜ 2008
2) süstemaatiline ehk loogiline tõlgendamine; 3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine – juriidiliste erialaterminite ja muude õiguskeeles käsutatavate tähistuste semantika selgitamine, milles on oma osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite käsutamisel. Normatiivaktide grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid). Grammatiline tõlgendamine hõlmab:
minister. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutava alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär, need peavad oleme valla või linna põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud. Normatiivaktide kehtivus. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Sama kord on rahvahääletuse seadusega kehtestatud ka rahvahääletusel vastuvõetud seaduste jõustumiseks
pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Normatiivakti nim ka õiguse üldaktiks, ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nim normatiivakti ka õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed (antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt
40. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus? Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks, kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised
te ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust(liikmetele siduv ja kohustav  vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus)  moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane  koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Ajaline kehtivus- piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid.  Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse
te ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust(liikmetele siduv ja kohustav  vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus)  moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane  koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 31. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Ajaline kehtivus- piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid.  Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse
Enamik eraõiguslikke norme) b. Kaitsvad õigusnormid (suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige karistusõiguse normid) 7) Vastavalt regulatsiooni viisile a. Kohustavad normid b. Keelavad normid c. Õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid) Õigusnormi väljendamine normatiivakti koosseis Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Seetõttu võib olla eri õigusharudes normide esitamine õigusaktides olla oluliselt erinev. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest
Ilma selliste aktideta ei ole võimalik ka sanktsioonide kohaldamine õiguserikkuja suhtes. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tun...... Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1. Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised
Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab 21 üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks, kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut
siseriiklikku seadusandlusesse kandmine. Taoline transponeerimiskohustus puudutab ka niisuguseid EL-i direktiivide sätteid, millel võib põhimõtteliselt olla otsene õigusmõju. Rooma lepingu 189. artikli kohaselt on direktiivide ellurakendamine rahvuslikus seadusandluses vahendite ja vormide osas põhimõtteliselt teostatav siseriikliku seaduslooja (rahvusparlamendi) äranägemisel. Siit tulenevalt võib siseriikliku normatiivakti koostamisel kasutada kas direktiivi valguskoopiat või lihtsalt viidata EL-i ametliku väljaande sellele numbrile, milles direktiiv on avaldatud. Juhul, kui EL-i direktiivi sisuga ei seondu liikmesriigis märkimisväärseid õiguslikke, ühiskondlikke või poliitilisi seisukohti, on arukas direktiiv lülitada muutmata kujul siseriiklikusse seadusandlusesse. Eriti puudutab see vana lähenemisviisiga tehnilisi direktiive. Viimaste puhul oleks
2) süstemaatiline ehk loogiline tõlgendamine; 3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine  juriidiliste erialaterminite ja muude õiguskeeles käsutatavate tähistuste semantika selgitamine, milles on oma osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite käsutamisel. Normatiivaktide grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid).
annaabi.ee 
