Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"noorem kooliiga" - 47 õppematerjali

thumbnail
8
docx

Ht eksamiküsimused lastehaigustes

Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga : 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu ­ võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu ­ on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri....

Lastehaigused
199 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega

Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga , keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi. Kindlasti ei tohiks...

Perekonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

1968 ,, Tera siit ja tera sealt" valikogu, paremik 1978 ,, Vikerkaar" valikogu paremik Tegutses kriitikuna sõjajärgsetel aastatel. Ellen Niit 1963 ,,Pille-Riini lood" 1967 ,, Jutt jänesepojast , kes ei tahtnud magama jääda" muinasjutt 1970 ,, Triinu ja Taavi jutud" 1977 ,, Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" 1982 ,,Jänesepoja õhtu koos isaga" Heljo Mänd 1962 ,, Uues majas" koolieelikud ja noorem kooliiga 1963 ,,Aadu läheb lasteaeda" 1965 ,,Edev elevandipoeg" 1966 ,,Väike Laisk ja Suur Laisk" 1967 ,, Koer taskus" fantaasiarikkus ja sisukad probleemid 1969 ,,Nurrmootor" jutud Pruunitäpiline mutter; Nurrmootor;Ühe osutiga kell 1976 ,,Päkapikk Pikapäkk" kogu 1977 ,, Kissellikad" seeria perekonnapilte 1982 ,, Kõik räägivad" luule-proosa segakogu Lasteproosa tegelasteks fantastilised olendid, lapsed või loomad. Huumor....

Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Temperament, karakter, isiksuse omadused, võimekus

Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...

Psühholoogia
87 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Stress

Optimaalne periood ­ periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. ­ eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis ­ perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad ­ toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek...

Psüholoogia
136 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Loengu konspekt psühholoogias

Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...

Psüholoogia
175 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eelkoolipedagoogika mõisted

Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...

Haridus
133 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arenguülesanded

Ta kogub endale teadmisi ning saab sõpru väljaspool perekonda. Ajapikku saab ta aru, mis on hea, mis halb, mis lubatud, mis mitte. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Kui koolieelikuiga pakub lapsele võimaluse ise tegutseda, oma jõudu proovida ja initsiatiivi ilmutada, siis ootab ta põnevusega kooli ning on õpihimuline. Hästiarenenud laps tunneb kooliteed alustades, et maailm on üks tore koht elamiseks ja uurimiseks. Kainikuiga (6/7-11/12). Kainikuiga ehk noorem kooliiga . Kainik alustab oma kooliteed, süstemaatilist õppimist koos kõigi sellest kaasnevate kohustustega. Ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. Esimesel kooliaastal omandab tavaliselt erilise autoriteedi õpetaja, seejärel liitutakse kaaslastega juba püsivama koosseisuga rühmadeks ehk kampadeks. Laps, kellel ei õnnestu endale kampa leida, on üldjuhul väga õnnetu...

Inimeseõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Õiguse sotsioloogia

Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetode...

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Helgi Sallo

Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel. Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga, varane lapseiga, mänguiga, noorem kooliiga , noorukiiga, noor täiskasvanu, täiskasvanu ja vanadus. Imikuiga: usaldus ja usaldamatus. Imikueas on laps sedavõrd abitu ja nõrk, et tema elu oleneb täiesti vanemate hoolest ja tähelepanust. Helgi Sallo ema Erika oli 24 aastane, kui sünnitas, isa oli aga 10 aastat vanem e. 34 aastane. Isa saadeti enne Helgi Sallo sündi Vene armee all sõtta ning ta ei tulnud sealt kunagi tagasi. Olenevalt enda kohtlemisest hakkab vastsel ilmakodanikul õige varsti välja kujunema...

Õigusteadus
34 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

Kriisietapid inimese arengus- 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta ­ kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega. Põhiline, mida näeb Võgotski. Hinnang: Lähima arengu tsooni mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta...

Arengupsühholoogia
840 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Kas lapsed arenevad erinevalt?- arengupsühholoogia referaat

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesi...

Arengupsühholoogia
257 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arenguspsühholoogia konspekt

a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused...

Arengupsühholoogia
364 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eaperioodide iseloomustus

See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordi...

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Filmi "Remember Me" põhjalik analüüs

Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame...

Sotsioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani 2.faas esimene täiskasvanuiga ja kahekümnendad aastad 3.faas 28-42 4.faas 42-56 5.faas vanadus 6.faas- vanadus R.Steiner. 3 korda 7 aastat kehalis-hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat tegeliku hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat vaimu arenguks Enamlevinud periodiseerimine: imik väikelaps koolieelik 7-11(12) noorem kooliiga 11(12)-15(16) keskmine kooliiga 15(16)-22 vanem kooliiga 20(22)-35 varajane küpsusiga 35-55(60) hiline küpsusiga 55(60)-70 elatunud 70-90 vana >90 pikaealine. 6. Ülevaade arenguperioodidest. Sünnieelne areng. Viljastumine. Inimese areng algab munaraku viljastamisega spermatosoidi poolt. Munajuhas ühineb munarakk spermatosoidirakuga. Mõlema raku eluvõime max 3 ööpäeva. o Iga 100 tüdruku kohta eostatakse 160 poissi, sünnimomendiks jääb suhe 105...

Üldaine Arengupsühholoogia
327 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Arengupsühholoogia

oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...

Arengupsühholoogia
508 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun