Helgi Sallo (0)

AKADEEMIA NORD
Psühholoogiateaduskond
(humanitaarteaduse õppetool)
1. aasta statsionaarne I
Helgi Sallo
Isiksuse analüüs
Koostajad: Annely Uukkivi , Maris Uusmaa, Gerri Leht
Õppeaine: Isiksusepsühholoogia
Õppejõud: prof . Voldemar Kolga
Tallinn 2009
Erik Erikson sündis 1902 . aastal Saksamaal Frankfurti lähedal. Kahjuks läksid tema vanemad lahku juba enne Eriku sündimist. Lõpetanud humanitaargümnaasiumi, õppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society’’ tegi ta laias maailmas tuntuks . Tundes huvi inimese elukaare vastu, uuris ta paljude kuulsate inimeste biograafiaid. Eriksoni raamat Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994.
Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus -ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse autoriteetseks nii hästi arengupsühholoogias kui ka sotsioloogias jt. sotsiaalteadustes. Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel.
Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga , varane lapseiga , mänguiga, noorem kooliiga , noorukiiga , noor täiskasvanu, täiskasvanu ja vanadus .
Imikuiga: usaldus ja usaldamatus .
Imikueas on laps sedavõrd abitu ja nõrk, et tema elu oleneb täiesti vanemate hoolest ja tähelepanust. Helgi Sallo ema Erika oli 24 aastane, kui sünnitas, isa oli aga 10 aastat vanem e. 34 aastane. Isa saadeti enne Helgi Sallo sündi Vene armee all sõtta ning ta ei tulnud sealt kunagi tagasi.
Olenevalt enda kohtlemisest hakkab vastsel ilmakodanikul õige varsti välja kujunema positiivne või negatiivne suhtumine maailma. Kui Helgi sündis, siis sõda juba käis kuid tema seda ei mäleta. Helgi jaoks on huvitav see, et temast tehtud esimestel piltidel pole sõjast aimugi, vastu vaatab kena puhas laps, kes on ilusasti riides. Tema ema laskis teda lõputult palju pildistada, umbes iga paari kuu tagant. See näitas seda, et teda koheldi hästi ning tal tekkis positiivne suhtumine maailma ning negatiivne tegelikkus jäi temast kaugele.
Kui lapse põhivajadused ei leia rahuldust ja tema eest ei hoolitseta siis võib siit alguse saada ebakindlus ja usaldamatus teiste suhtes, olulisim pole mitte niivõrd hällilapse regulaarne toitmine, kui vanemlik hoolitsus kõige laiemas mõttes. Helgi Sallo mäletab, et tema ema hoolitses tema eest väga hästi ning tegi kõik endast oleneva, et lapsel oleks hea ja turvaline.
Varane lapseiga: autonoomia vs. häbi ja kahtlused.
Lapsed õpivad nüüd ka esemeid haarama ja nendega mängima, käima ning teistega suhtlema . Helgi jaoks oli mängimine raskendatud kuna tol ajal käis kõva pommitamine ning tal tuli oma emaga ühest varjendist teise joosta . Siiani on tal silme eest ema kastkised sukad ja jalad, sest kukkumisi tuli tihti ette. Ta mäletab ka veel pommitamisega kaasnenud õudsat häält.
Mänguiga: initsiatiiv vs. süütunne.
Laps hakkab üha enam ümbrust uudistama ja muutub aina liikuvamaks. Tema lemmiksõnaks kujuneb nüüd ,,miks’’. Sellel etapil pannakse proovile nii lapse iseseisvuspüüdlused kui ka ümbrusega toimetulek . Helgil ja ta emal polnud elada kuskil (pomm hävitas nende kodu). Nad läksid elama ema õe juurde. Elutingimused olid kaunikesti kitsad , samas lastel oli õues tegutsemiseks ruumi ja vabadust. Neile sobis see paik suurepäraselt, sest hommikul sai kohe õue mängima minna ning kui nälg näpistas, käidi toast läbi, söödi midagi, kas suhkruleiba või ainult vett ja leiba ning jälle õue tagasi. See oli nagu pidev õues kasvamine, omapäi ning täiesti rahulikult mürgeldamine. Tema lapsepõlve agulis oli ümbrus nagu üks suur aed, kõik tundsid kõiki ja lapsed kasvasid vabalt õues.
Eriksoni järgi oli mängueas võimalus püstitada oma eesmärk ning katsetada nende elluviimist, ilma karistuse hirmuta arendab sihikindlust. Laps õpib oma tegevusi kavandama ning omandab esmaselt teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvusega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. Kujuneb välja südametunnistus, arusaamine heast -halvast ja kui ta toimis valesti, süütunne. Helgil oli võimalus kõike seda arendada kuna tal olid selleks olemas kõik võimalused.
Helgil oli kasvades ka palju kohustusi. Üheks kohustuseks oli näiteks vee toomine. Kevadeti suure pesupäeva ajal pidi ta 40 liitrise piimanõuga väga palju kordi käima vee järgi, et saada pesukatel täis ning pärast pidit ta ka loputusvett tassima. Lisaks oli tema ülesanne talvel hoida pliidi all koguaeg tuld, et soemüür soojana püsiks.
Mänguiga on tähtis loova kujutlusvõime arendamise etapina. Helgi Sallo kartis lapseeas välikemmergut kohutavalt. Ta kartis, et kemmerguaugust ronivad välja ussid , maod või mingid muud niisugused elajad. Alati kui ta sinna läks, hoidis ta ust lahti. Tihtipeale juhtus nii, et seal istudes ning lauldes kuulis ta kuidas hüüti ,,Jõudu neiukene!’’.
Noorem kooliiga: töökus vs. alaväärsus.
Periood, kus hakatakse oma vohaval fantaasial tiibu kärpima ja kuuletutakse ühe rohkem täiskasvanute seatud koolielu distsipliinile. Helgi hakkas käima oma elukohast kaugemal koolis. Selle põhjuseks oli ta ema töökoht, mis asus Helgi koolitee peal ja ema tahtis ilmtingimata teda kord päevas näha. Helgi pidi kooliteel ema töökoha akna alt mööda minema, et ema saaks igakord näha kas laps on ikka korralikult riides.
Eriksoni järgi asendub lustakas mäng aegamööda peaaegu täielikult visa ja mõtestatud õppetööga. Last ei hinnata enam mitte üksnes selle alusel, et ta ei teeks üleannetusi, vaid üha enam selle järgi milliseid tulemusi ta saavutab. Helgi kooliteele jäi aga väga tihti väga palju üleannetusi. Oma koolikaaslastega tehti ikka kiireid peatusi ning kitkuti nt. porgandeid, mis söödi loomulikult kohe kiiruga ära ning pühiti end puhtaks riiete külge. Helgi jaoks oli hirmus põnev näpata mõnelt võõralt põllult.
Eriksoni järgi vanemate, ühe enam aga õpetajate ja kaaslaste suhtumine endasse ja oma tegevuste tulemustesse kujundab lapse ausaama oma kompetentsusest ja alaväärsusest. Enese pidev võrdlemine teistega võib kujuneda alaväärsuse tekkepinnaks. Helgi oli väga õnnetu ja tige sellepärast, et tema koolikaaslased kuulusid oktoobrilaste või pioneeride ridadesse kuid tema mitte. Küsimus ei olnud selles, et olla paaniliselt pioneer vaid pigem ikka selles, et korraldati igat sorti üritusi kuhu Helgi kui mittepioneer ei saanud minna. Komsomoliks astumisega oli juba teine suhtumine. Nimelt hakati koolis seda vägisi peale suruma. Ent selle peale tekkis Helgis trots . Kui vägisi sunnitakse siis tema ei astu kuhugi Üleliidulisse Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Helgil juhtus nii, et enne komsomoliks astumist teda koolist ära ei lastud. Selle peale saabus Helgi ema kooli ja pidas tulise kõne teemal, kuidas kiusatakse Suures Isamaasõjas langenu last. Tänu sellele, ei pidanud Helgi Sallo komsomoliks astuma.
Noorukiiga: identiteet vs. identiteedipuudus.
Isiksusliku arengu viiendal astmel integreerivad lapsed oma varase kogemuse üheks tervikuks. Neid ei rahulda enam senised lapseea rollid ja nad valmistuvad uute sotsiaalsete rollide omandamiseks. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskelt läbi talle seatavaid piiranguid. Näiteks Hegi mäletab hästi koduseid vaidlusi kasuisaga ajaloo pärast. Ta tugines õpikus esitatud ajaloole, aga kasuisa ütles, et kõik pole päris nii nagu raamatus kirjas. Nad läksid tuliselt vaidlema kuid kasuisa oli hämmastavalt kannatlik, Helgi tulipäisusega harjunud . Talle omasele, rahulikul moel suutis ta loogikaga punkt punkti haaval Helgile selgeks teha mõned vaidlusküsimused. Laps sai aru, et raamatus oli nö. valetatud ning tõmbas suure vihaga õpikust ,,valetava’’ lehekülje välja.
Eriksoni järgi tekib kesksele kohale küsimus ,,kes ma olen?’’. Helgi arust ei olnud õige see, et ta pidi kujunemisjärgus lapsena elama justkui kaht elu. Üks oli nii-öelda väljanäitamiseks ja teine oli tõeline.
Murdeeas seisab noore inimese ees dilemma : kas omandada vanema generatsiooni kultuurilised, eetilised , religioossed jt. väärtused või lükata need tagasi ja luua iseenda väärtussüsteem. See valik kujundab ühed inimesed lojaalseks oma kultuurile , teistest saavad uuendusmeelsed teisitimõtlejad, kolmandaist aga võibolla isegi iagasuguseid konventsioone eitavad antisotsiaalid. Helgi mäletab Stalini surmapäeva kui kõik aeti saali ja lastekoor pidi laulma. Millegipärast ajas kogu see üritus teda õudsalt naerma . Järelikult oli Helgi Sallo lojaalne oma kultuurile e. eestlusele.
Noorukieas arenevad välja ka huvid. Koolivälisest teevusest mäletab Helgi laulukoore. Üksinda ta nii väga lauda ei tahtnud, aga pidi seda siiski tegema. Sellega seoses meenub Helgile, et ta on väga noorelt laulnud Pirita kõrtsus. Seda vanemate teadmata muidugi, aga kui see ilmsiks tuli pidit ta sellest loobuma .
Noor täiskasvanu: lähedus vs. isolatsioon .
Noore täiskasvanu eas otsitakse romatilisi suhteid ja vajatakse seotust teistega. Vabanetakse vanemliku hoole vajadustest ja asutakse rajama oma kodu ja perekonda. Helgi sõnul on ta palju armunud olnud. ,,Olen sellega õnnistatud. Mul käib see kergesti ja kummaliselt.’’ Samas on ta öelnud, et see kaob täpselt sama kiiresti kui tuleb.
Täiskasvanu: loov tegutsemine vs. arenguseisak.
Täiskasvanuna viibitakse elujärgus, mille põhisisuks on kas oma võimete ja võimaluste realiseerimine või paigaltammumine ja stagnatsioon . Isiksuse arengut toetab vajadus luua, sünnitada midagi, mis püsiks endast kauem. Helgi õppis kokaks üle kahe aasta ning peale seda läks õppima näitlejaks. Kui Eesti NSV Teatriühing avas Draamateatris lavakunstistuudio, läks ta katsetele ning tänu heale näitlemisoskusele sai ta sinna sisse. Kuna koka amet segas näitlejaks õppimist, vahetas ta selle töö tikkimise vastu. Lõputöid etendas ta Draamateatris täismajale. Helgi mäletab uhkuse tunnet , kui pärisnäitlejad käisid õnnitlemas ja rääkimas kui huvitav neil oli Helgi Sallot vaadata. Helgi on oma elu jooksul etendanud väga palju tähtsaid rolle. Rollidest tõstab lauljatar-näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina - Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi . See roll "kulutas" teda palju, kuid talle oli lausa eluliselt tähtis koostöö Georg Otsaga; Irina Nikitina/ Veera Šatrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad. Algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine 'i "Savoy ballis" ja Ilonat " Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana.
Eriksoni järgi on loov tegutsemine meile eluliselt vajalik, hoides meid noorusliku, värske ning tervena . Selle puudusest tekib vaimse vaesumise, varase vananemise ja igavuse oht. Võib öelda, et Helgi Sallo oli väga aktiivne ja loov isiksus.
Vanadus: terviklikus vs. ahastus.
Isiksuslik küpsus saabub kuuekümne viieselt ja väljendub meelerahus. Kui inimene saab küll vanaks , aga mitte isiklikult küpseks, valdab teda lootusetus, tulevik tundub trööstitu, kogu elatud elu mõttetu. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada nii, et vabaneb oma ego külge klammerdumisest ja saavutab enne surma mõistvuse, selguse ja meelerahu või ei suuda ta enesekesksusest välja murda ning sureb lootusetuse tundega. Vanemat inimest hoiavad ärksana huvi nooremate inimeste ettevõtmiste vastu ja sotsiaalsete probleemidega kursis olek, aga ka omaealistega suhtlemine ja üksteise toetamine. Helgi ei paista kellelegi trööstitu. Oma näitlejakarjääri jätkab ta populaarses telesarjas Õnne13. Lisaks on Helgi Sallol tütar ning tütretütar, kellega tal on head suhted ning selleläbi saab ta hoida end värske ning nooruslikuna. Vahepeal oli Helgi ning tema tütre vahel pingeid kuna Helgi oli pidevalt teatriga hõivatud ning samuti ei olnud talle meeltmööda, et ka tütar tahab näitlejaks saada. Tänaseks on need erimeelsused seljataha jäänud ning nende omavaheline läbisaamine on soe ning sõbralik.