Lev Võgotski, Urie Bronfenbrenner, Jean Piaget (0)

Jean Piaget
Piaget lähtub seisukohast , et laps läbib oma arengus staadiume, milleks ta on eelnevalt ette valmistatud ja mis on vajalikud järgnevale tasemele jõudmiseks. Ta toob välja 3 põhistaadiumi, mis jagunevad omakorda alajaotustesse:
1. Sensomotoorse arengu staadium – toimub lapse sensoorsete ja motoorsete võimete areng. Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu:

Kaasasündinud reflekside staadium
Motoorsed harjumused
Tsirkulaarsed reaktsioonid
Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon
Uute vahendite avastamine
Uute vahendite leiutamine
2. Konkreetsete operatsioonide staadium

Operatsioonide- eelne tase
Konkreetsete situatsioonide esimene tasand
Konkreetsete operatsioonide teine tase
3. Formaalsete operatsioonide staadium – laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium.
Piaget´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades , kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale.
Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks. Kogu inimese teadmised keskkonnast ja viisidest , kuidas sellele reageerida kodeeritakse ning salvestatakse kogu arengu käigus, mis algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole. Arengu käigus ei moodustata ainult uusi skeeme vaid ka juba olemasolevate skeemide diferentseerumist ja integreerumist.
Piaget üks vastuolulisemaid väiteid oli see, et kognitiivne areng läbib teatud etapid. Piaget jaoks tähendas etapp ajavahemikku, mille käigus lapse muutumine ja käitumine peegeldab kindlat tüüpi selle aluseks olevat mentaalset struktuuri. Piaget leidis, et iga aste järgneb eelnenud astmele hõlmates endas eelmise astme elemente ja valmistudes järgmiseks astmeks. Astmetel tagasi liikumine ei ole võimalik ja kui laps omandab teatud oskused, siis tema roll ja organiseerimisvõimed on jäädavalt muutunud. Etappide eeldus on ka see, et ükski aste ei tohi vahele jääda ja igale estmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad võimalikuks keskkonnaga kohanemise ja sellega suhtlemise ning mõttetegevuse organiseerituse.
Lev Võgotski
Võgostki väitis, et keel on kommunikatiivne algusest peale. Ta viis oma teooria testimiseks läbi leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet lihtsalt monoloogina esitada.
Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult määratletud arengu ja teisalt indiviidist sõltumatusse kultuurilise keskkonna ja sellega toimuva interaktsiooni konteksti. Võgotski teooria rõhutab ajalooliselt väljakujunenud kultuuriliste tegevuste internaliseerimise mõju psüühilisele tegevusele.
Võgotski liigitas lapse mõtlemise arengu kolmeks astmeks:
1. Sünkreetne mõtlemine
2. Kompleskide moodustamine
3. Teadusmõisteline mõtlemine
Kompleksidelt teadusmõistete kasutamisele ülemineku etapina on Võgostki täiendavalt kirjeldanud ka "võimalike mõistete" kasutamise etappi. Alljärgnevalt on ära toodud erinevate mõtlemise aregutasemete ja nende alatüüpide kirjeldused.
Võgotski eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse. Madalamad on arenenud evolutsiooni käigus ning on inimestel kõrgemate loomadega ühised. Kõrgemad psüühilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise käigus, olles seega spetsiifiliselt inimlikud.
Tuginedes oma katsetele töötas Võgotski välja teooria lapse lähima arengu tsoonist. Ilmnes, et momendil ühesuguse võimekusega (IQ) õpilased võivad õpetaja juhtimisel saavutada väga erinevaid arenguastmeid. Mõni 8-aastane hakkab lahendama 12-aastaste ülesandeid, aga mõni vaid 9-aastaste ülesandeid. Just seda vahet nimetas ta lähema arengu tsooniks, mis iseloomustab lapse homset päeva. Kahe kooli andmetel leidis Võgotski, et suhteliselt kõrge IQ oli vähemalt 57%-l õpilastest seotud soodsate koduste arengutingimusteha – see n.ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d – edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas.
Võgotski kriisiteooria etapid:
0-2 kuud - Sünnikriis
2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine
1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega
1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne
3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre
3-6 (7) - Stabiliseerumine
6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis
7-12 - Noorem kooliiga . Stabiilne
9-13 - Murdeea kriis
13-17 - Stabiliseerumine
17. eluaasta - Noorukiea kriis
Urie Bronfenbrenner
Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist . Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel.
1. Mikrotasand – kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad.
2. Mesotasand – lasteaed /kool, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena tenim viibib.
3. Eksotasand – tasand, millega laps otseselt kokku ei puutu, kuid mis teda kaudselt mõjutab. Keskkond, mis mõjutab ema/isa, muudab ema/isa kodus lapsega tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal on olnud edukas päev tööl ning koju tulles on ta heatujuline ning mängualdis lapsega.
4. Makrotasand – ühiskkond, sh seadused, määrused, eeskirjad, õppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mõjutatud toetuste, riiklike palkade jms läbi. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on.