5-6 aastase lapse füüsiline areng (0)

Füüsiline areng

Oluline on teada

Inimese areng on erinev ja sõltub east , soost, individuaalsetest iseärasustest, tingimustest jne. Arengu võib jagada vanuseastmeteks, mida iseloomustavad kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed muutused. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elunditesuurenemine. Küpsemine seostub väljakujunemisega, täiuslikkuse saavutamisega. Küpsemine võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne.
Liikumine on lapsele üks meeldivamaid tegevusi. Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. ( Luuri , 2013)
Väga oluline on lapse motoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab ka lapse vaimset arengut. Et kindlustada kasvu- ja arengutingimusi lapse vanusele vastavalt, on vaja tunda arengu seaduspärasusi ja vanuselisi iseärasusi. (Varava & Hermlin)
Sõrmede peenlihaste ja silma ning käe koostöö areneb siis, kui laps saab mängida erinevate väikeste esemetega: kivikeste, okste, käbide, tõrude ja muu sellisega, voolida savist , maalida sõrme ja pintsliga, lõigata ja liimida, joonistada puuoksaga mullapinnale, rasvakriidiga paberile, meisterdada ja punuda ning seejärel proovida ka tähti ja sõnu kirja panna kas lihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. (Kivi, 2005)
Oluline on teada, et kõik lapsed ei arene ühesuguse kiirusega. See, mis on ühes vanuses normaalne, ei pruugi olla arenguliselt normaalne teises vanuses.

Viieaastane laps

Selles vanuses on lapsed üldiselt jätkuvalt liikumises, kuid ka nende mõtlemine areneb. Võite näiteks märgata, kuidas laps keskendub paarikümneks minutiks oma mõtetesse ja tegevusse. Käte osavus areneb. Laps oskab õigesti pliiatsit hoida.
Peenmotoorika tegevused arendavad last mitmekülgselt ja palju enam kui valmis mänguasjad: nii mõtlemist – ta sorteerib, otsustab, leiab erinevusi ja paigutab, kui ka meeli – kuulmist nägemist , haistmist, kompimist. Tähelepanu ja keskendumisele aitavad kaasa täpsust nõudvad tegevused, näiteks puistamine ja pulgaga porile kirjutamine. Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti. (Karvonen, 2007)
5-aastaselt on välja arenenud täielikult küps kõnnimuster . Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1.–5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil aga väheneb. Viieaastaselt on laps suuteline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine . Laps ronib meelsasti mööda redelit ja puu otsa, liigub rütmikalt muusika saatel, hüppab vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal juba kindlalt 10 sek. Seistes saab ta põlvi kõverdamata ette painutada, et katsuda varbaid (see näitab reie tagakülje lihaste head elastsust ). Välja on arenenud vaagnavöötme stabiilsus.
Viieaastane laps:

• kasutab töövahendeid: pintsel , pliiats , käärid ;
  
• lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi .
  
• paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid;
  
• valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste täitmisel,
  
• kõnnib kikivarvul ja pingil ,
  
• hüppab kohapeal, edasi liikudes ja üle madala nööri,
  
• seisab ja hüppab ühel jalal;
  
• põrgatab ja püüab palli;
  
• kõnnib iseseisvalt trepist alla,
  
• oskab sooritada muusika saatel tantsuliigutusi: rõhksamm, keerutus, hüplemine ;
  
• oskab väljendada end loovalt ja fantaasiarikkalt muusikalistes mängudes;
  
• oskab muusika järgi rütmiliselt kõndida ning joosta ja kasutada erinevaid vahendeid: lipud, rätid, lindid jne.
  

Kuueaastane laps

6–aastaselt on lapsed suutelised õppima ja omandama juba koordinatsioonilt küllalt keerukaid võimlemisharjutusi ja tantsulisi liikumisi . (Varava & Hermlin)
On vale arvata, et liikumine arendab last ainult kehaliselt ning käelised oskused arenevad vaid joonistades, voolides ja lõigates. Lapse arengus ei saa tõmmata joont üld-ja peenmotoorika vahel. Näiteks kui käemotoorika on halb, võib selle põhjuseks sageli olla just kehalise liikumise vähesus. Liikumine mõjub hästi lapse kasvamisele ja tema kehaproportsioonidele, närvisüsteemi ja lihaste koostööle, tugi-ja liikumisaparaadile ning südamele, vereringele ja hingamiselunditele. (Niiberg, 2007)
Kuueaastane laps suudab juba hüpata ühel jalal ja harjutab sõitmist kaherattalisel jalgrattal, suusatab ning ujub. Käed ja silmad on endisest paremas koostöös. Tähtede kirjutamine ja erinevad toimetused hakkavad paremini edenema. (Soopõld)
Kõigil lapse arenguetappidel on olulisim õppida ja õpetada tegevuse kaudu. Ega asjata öelda, et lapse töö on mäng. Lapse arengut takistab pidev müra , mille loob televiisor või raadio, mis pidevalt taustal mängib. Samuti ei tohiks liialdada arvuti kasutamisega. Tähtis on keskenduda tegevusele, mis last arendab.
Kuueaastane laps:

• lõikab välja lihtsamaid kujundeid;
  
• oskab joonise järgi joonistada kolmnurka jt kujundeid;
  
• kirjutab loetavalt oma nime;
  
• värvib piirjoonte seest;
  
• hoiab pliiatsit õigesti käes;
  
• suudab harali asetsevaid sõrmi puudutada pöidlaga;
  
• oskab kasutada pliiatsiteritajat;
  
• rebib paberist välja lihtsamaid kujundeid;
  
• murrab paberi kokku diagonaali mööda;
  
• kõnnib ja jookseb erineva tempoga;
  
• ronib varbseinal vahelduva sammuga üleminekuga teisele redelile;
  
• püüab, viskab ja põrgatab palli;
  
• hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt;
  
• oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm, galopp, keerutus
  
• oskab välja mõelda uusi liigutusi laulumängude juurde
  

Õhtused ja öised jalavalud.

Tekib see tavaliselt siis, kui laps õhtul rahulikumaks jääb ja hakkab voodisse minema või on just uinunud. Tüüpiliselt kaebab laps valu sääre või ka põlveliigese ja hüppeliigese piirkonnas, sageli on valu kord ühes, kord teises jalas , mõnikord ka mõlemas jalas korraga ning tavaliselt möödub valu spontaanselt. Lapse läbivaatusel tavaliselt mingisuguseid probleeme ei leita. Tegemist on nn kasvuvaluga. Kui selline valu muutub aga igapäevaseks, esineb ka päevasel ajal või on kogu aeg ühes ja samas jalas, siis on tõenäoliselt tegemist millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid . (Soopõld)

Rühihäired või selgrookõverdused.

Väikelapseeas on tõeline selgroodeformatsioon küllaltki haruldane ja enamasti on siis tegemist kaasasündinud deformatsiooniga. Lapse halba rühti põhjustab sageli hoopis nõrk lihaskond või sage sundasend. Sellistel lastel on suurenenud nõgusus ehk lordoos selgroo alumises osas ( nimmeosas ) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine. Väike laps ei suuda ise veel teadlikult oma kehaasendit jälgida ning seetõttu vajab ta vanema abi. (Soopõld)

Kasutatud kirjandus

Karvonen, P. (2007). Liikumisrõõm. Ilo.
Kivi, l. S. (2005). Laps ja lasteaed . Tartu: Atlex .
Luuri, J. (31. jaanuar 2013. a.). Lapse kehalise minapildi kujunemine. Allikas: teatoimeta: http://www.teatoimeta.ee/Lapse_kehalise_minapildi_kujunemin_763.ht m
Niiberg, T. L. (2007). Laps läheb lasteaeda. Tartu: AS Atlex.
Soopõld, T. L. (kuupäev puudub). Lapse füüsiline areng. Lapse Areng.
Varava, L., & Hermlin, K. (kuupäev puudub). Lapse motoorne areng. rmt: L. Varava, & K. Hermlin, Lapse rühi kujundamine.Tervise Arengu Instituut (lk 7). Ecoprint AS.