Tookeskkonnas esinevad ohutegurid (1)

Marju Peärnberg
10.1.13
Ohutegurid
Füüsikalised
Keemilised
Bioloogilised
Füsioloogilised
Psühholoogilised
Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast
Muud samalaadsed tegurid
Füüsikalised ohutegurid
Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv
kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane
kiirgus), elektromagnetväli
Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline
õhuniiskus,
Kõrge ja madal õhurõhk
Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad,
valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht,
muud samalaadsed tegurid
Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid
"Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja
ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002
Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007)
"Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud
töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra
mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108
Õigusaktid 2
"Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist
mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni
piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord" Vvm
12.04.2007 nr 109
"Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded" VVm 14.06.2007 nr 176
Müra
Inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli-
müra
Müra mõju kuulmisele:
Tunnetuslik aspekt- akustiline trauma
Püsiv kuulmisläve kaotus
Ajutine kuulmise kaotus, mis aja jooksul taastub
Inimese reaktsioon mürale alates 70 dB
Püsiv kuulmisläve muutus(kontroll
4000Hz)
Tundub, et müriseb, kuigi müra ei ole
Kõrvade undamine
Raskused vestlemisel ja telefoniga rääkimisel
Kõik helid vaiksed ja ebaselged
Müra tekitab
Häireid kesknärvisüsteemis- stress, väsimus, mõju
konsentreerumisvõimele, hajameelsus
Kuulmise langust
Häireid kapillaarvereringes- südame- veresoonkonna häired,
RR tõus
Häireid mao- seedetraktis
Ainevahetushäireid
Sotsiaalset isolatsiooni
Müra tekitab
Lihaspinget
Kõnest arusaamise vähenemist
Töö kvaliteedi langust
Magamise häirumist
Impotentsust/menstruatsiooni häireid
Müra tekitab
Pikemat reaktsiooniaega
Õnnetusjuhtumite sagenemist
Töövõime langust
Ohutuse probleeme- ei kuule hoiatussignaale, ei reageeri
Müratekkene
kuulmiskahjustus
Professionaalne nürikuulmus
Vaegkuulmine
Mida intensiivsem on müra, seda intensiivsem on
kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja
hapnikutarvidus, hapnikuvarustusest ei jätku
Domineerib anaeroobne glükolüüs, piimhappe
lagunemine ja kuhjumine- sellest närvirakkude
kahjustus
Mitme ohuteguri koosmõju
Kemikaalid+ müra- tolueen lahustites, trikloroetüleen,
ksüleen, stüreen- orgaanilised lahustid
Toksilised ained läbivad kiiremini aju vereringe barjääri
Müra+ vibratsioon
Kaebused
Peapööritus
Tasakaaluhäired
Kahjustuse tekkimine sõltub
Tööstaazist müras (4-5 a), müra intensiivsusest,
müraspektrist, toime iseloomust, kestvusest
Kuulmiskahjustus
Areneb kuulmisrakkude ainevahetuse häirete baasil
Kujuneb Cort´i organi piirkonnas närvirakkude
degeneratsioon
Pöörduv kuulmiskahjustus- taastumine 16 h
Vähene kuulmisläve langus- taastumine võimalik 2-3a
Pöördumatu
kuulmiskahjustus
I faas- aeglane, 4-12 aastat
II faas kiire- kuulmisläve nõrgenemine 1 aasta
Audiomeetria
Mürastress
Sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus
Ainevahetusprotsesside intensiivistumine
Kõrgvererõhutõbi
Insult
Infarkt
Mao- soole peptilised haavandid
Veresuhktu taseme tõus
Mürastress
Immuunsüsteemi pidurdus
Mineraalide ja veeainevahetuse muutused
Hematoentsefaalbarjääri läbitavuse tõus
Skeleti- lihassüsteemi probleemid
Hirm, ärevus, psühholoogilised probleemid
Vägivald
Stressihormoonide üleproduktsioon
Mürastress
Ajurakkude kahjustus
Õppimise ja mälu halvenemine
Mõjutab limbilist süsteemi
Eesajukoore väljlülitumine, tagaajukoore
aktiviseerumine- käitumuslikud muutused
Tulemuseks psühhiaatrilised haigused- sh. Parkinsoni tõbi
Mürastress
Naistel on madalam mürastressi lävi kui meestel
Müratase (helirõhutase)
Mõõdetakse dB
Piirnorm- töötaja ekspositsioon töökeskkonnas tööpäeva
(8h) ja töönädala (40h) jooksul, mis ei kahjusta tervist
kogu tööstaazi (40aastat)kestel, kuid ei välista terviseriski,
sest faktori toime oleneb organismi individuaalsest
eripärast
Müra piirnorm
Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-
tunnise tööpäeva jooksul) ei tohi ületada 85(A) dB
Müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi
ületada 137(C)dB
Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80dB(A)
või tipphelirõhk 135dB(C), tuleb rakendada müra
mõju vähendavaid abinõusid
Piirnormid
Kui päevane müraga kokkupuute tase erineb
tööpäeviti oluliselt, võib kasutada nädalast müraga
kokkupuute taset- nädalase müraga kokkupuute tase ei
tohi ületada 85 dB(A), abinõusid on kasutatud
terviseriskide vähendamiseks
Töötajale mõjuva müra päevase kokkupuutetaseme
määramisel tuleb arvestada IKV kandmisest tingitud
müra sumbumist
Kuulmiskaitsevahendite kandmise
kontroll
Kontrolli kuulmiskaitsevahendite kandmist, dokumenteeri
sisekontrolli käigus, arhiveeri
Reegel
Müratseme suurenemisel 3 dB võrra müras viibimise
kestus väheneb poole võrra(tööstuses)
85 dB(A)- 8 tundi
88dB(A)- 4 tundi
91dB(A)- 2 tundi
Müratase kontoris
Mõtlemistöö korral alla 55 dB(A), tavabüroos alla
70dB(A)
Müraallikad kontoris, meetmed vähendamiseks
KONTORIMÜRA
Alalävine müra nn kõigile avatud teenindusruumides
põhjustab stressitaseme tõusu ja töömotivatsiooni langust.
Eksperiment:
40 kogenud naiskontoritöötajat (keskm vanus 37) töötasid
4 tundi suhtelises vaikuses. Teine grupp töötas tavalises
teenindusreziimis nn suhteliselt kõrge müra tingimustes.
Teenindusmürale eksponeeritud grupil mõõdeti kõrgem
stressitase (adrenaliini tase uriinis). Nad tegid 40% vähem
katseid lahendada rasket puzzlet ja ligi 50% vähem tehti
töökoha ergonoomilisi mugandusi võrreldes kontrolliga.
Gary Evans
LIIKLUSMÜRA & STRESS
Krooniline liiklusmüra (>60 dB)
- langetab füüsilist töövõimet
- halvendab ~2x terviseseisundit
- põhjustab lastel suurenenud stressihormoonide
sekretsiooni, vererõhu- ja südamerütmihäireid.
Ka pidev nõrk müra ( füsioloogilisi muutusi, sh ärevust ja närvilisust lastel.
Tüdrukud, kes olid eksponeeritud liiklusmürale, olid
vähem motiveeritud ja õpitud abituse sündroomi ei saanud
nad kontrollida.
Gary Evans, Cornell University
Dr.Andrew Steptoe, University College London
Müra vähendamine
tööstuses
Hoone projekteerimisel arvestada mürarikaste seadmete
olemasolu
Mürarikkad tööoperatsioonid eraldada vaiksematest,
piirata ligipääs, töögraafikud
Suurendada inimeste ja müra- allikate vahelist kaugust
Kasutada heli neelavaid lahesid, akustilisi ekraane,
kardinaid, perforeeritud pinnad
Müra vähendamine
tööstuses
Hooldada regulaarselt seadmeid
Müra vähendamine torustike resonantsi vähendamisega
Ventilatsiooni müra vähendamine
IKV kui muud võimalust pole
Märgistus töökeskkonnas
Tööandja on kohustatud märgistama müraallikad ja
ohualad hoiatusmärkidega, kui müratase on 80dB(A) või
ületab selle.
Kohustusmärk "Kanna kuulmiskaitsevahendit" kui
müratase 85dB(A) või ületab selle
Kuulmiskaitsevahendid
Kõrvaklapid
Kõrvatropid
Kui müraga kokkupuute tase ületab 80dB(A) ja seda ei
ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, võimaldab
tööandja töötajale IKV
Kui 85dB(A), siis tööandja nõuab kandmist
Erand IKV kasutamisel
Kui töö laadist tulenev IKV nõuetekohane kasutamine
põhjustaks töötaja tervisele või ohutusele suuremat ohtu
kui nende kasutamata jätmine, võib tööandja teha erandi.
Seda võib teha äärmisel juhul, konsulteerides
töötervishoiuspetsialistiga
Mürataseme hindamine
Riskianalüüs
Mõõtmine- hindamine ekspressmeetodil, akrediteeritud labor.
Müra mõõdetakse, kui müratase indikaatorseadmega määrates
ületab rakendusväärtusi või kui tööinspektor seda nõuab.
Mõõteprotokollid säilitada koos riskianalüüsiga 55 aastat
Meetmed
Isikukaitsevahendid
Tervisekontroll, kui müra tase ületab normi, audiomeetria
Puhkeruum
Müra peab olema vähendatud miinimumini, mis on
kooskõlas nende ruumide kasutusotstarbe ja- tingimustega
Puhkeruumis saab IKV ära võtta ja nende koormusest
puhata
Riskianalüüs
Müra tase, impulssmüra, kestus, andmed töövahendi müra
kohta
Mürataseme määramine indikaatorseadmetega, müra
mõõtmise tulemused
Müra piirnormid
Müra mõju riskitundlikele töötajatele- rasedad, rinnaga
toitvad naised, alaealised
Riskianalüüs
Müra + kemikaalid, müra+ vibratsioon,
müra+mikrokliima
Müra+ hoiatussignaalid
Alternatiivsed töövahendid väiksema müraga,
kuulmiskaitsevahendid
Müraga kokkupuude väljaspool tööaega
Tervisekontrolli, audiomeetria andmed
Terviseriski vähendamine
Tegevuskava vastavalt riskianalüüsile
Kui selgub, et müratase on 80dB(A) või ületab selle, tuleb
tarvitusele võtta meetmed
Kilbid, sirmid, kardinad, helikindlad katted,
konstruktsioonide kaudu leviva müra vähendamine
Töökorraldus
Töötajate juhendamine
Müra kahjulik toime tervisele, müraga seotud
kuulmiskahjustuse avastamine, teatamine
Tervisekontroll, audiomeetria, müra piirnormid
Ühiskaitsemeetmed, IKV, kasutamine
INFRAHELI
Madalsageduslik infraheli ( 2 Hz, 170 m =130 dB), inimkõrvale mittekuuldav, kuid
kahjustab närvisüsteemi ja ka kuulmisorganit.
Nt. vaalad, elevandid, ninasarvikud, tiigrid; vulkaan, äike,
veelangemine, mootorimüra, ventilatsioon ja tümpsmuusika
Madalsageduslik infraheli levib pikkade distantside taha ­
läbides ehitisi, tihedaid metsi, isegi mägesid.
Mõju tervisele:
- kohleaarvedeliku muutused, sisekõrva balanss on häiritud
- ebakindlus, peapööritus, seletamatu hirm
- ebmäärane raskustunne, väsimus, ärrituvus
- valu kõrvades, nürikuulmus; pingeköha (10 Hz)
Infraheli piirnormid
Infraheli- heli sagedusega alla 20 Hz
Hz 2 4 10 20
dB 130 118 102 90
Ultraheli
Elastses keskkonnas leviv mehhaaniline võnkumine
sagedusega >20000 Hz
Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20-25 kHz on 105
dB ja sagedustel üle 25kHz on 115 dB
ULTRAHELI
Kasutatakse detailide puhastamisel, ainete struktuuranalüüsil,
defektoskoopias, kajaloodides, jootmisel, keevitamisel , raviks,
diagnostikas, operatsioonidel, elektolüüs,
keemiliste reaktsioonide kiirendamine
Tervisekaebused UH seadmetega töötamisel:
- püsiv peavalu otsmiku piirkonnas
- unehäired
- tähelepanu, mälu nõrgenemine
- kuulmisteravuse langus
- rõhu- ja kipitustunne silmades, nägemisteravuse langus
- närviregulatsiooni aeglustumine, apaatsus
- südame löögisageduse kiirenemine
- kehatemperatuuri tõus
Ultraheli toime organismile
Kuulmise- ja tasakaalu organ
Südame-veresoonkond
Veresooned, närvid
Neuroendokriinsüsteem
ÄKKSURM MÜRAST
Südame närviimpulsside ülekandemehhanismi häire on teada kui
pika QT-sündroom (LQTS) ­ eluohtlik seisund, millest tingituna
on äkksurma põhjuseks tugev müra.
LQTS sündroomiga inimestel elektriimpulsi taastumine võtab
peale igat südamelööki rohkem aega kui tavaliselt. Seetõttu on
neil patsientidel eeldus kiiremini rütmihäirete tekkeks.
Häirub vere väljutusmehhanism. Süda täitub verega ja aju ei saa
enam piisavalt verd. Kiire teadvusekadu ja surm on vältimatu.
Tugev müra (äratuskell, sireen, telefonihelin) võib põhjustada
episoodi. Samuti võib käivitada episoodi füüsiline pingutus,
vihastamine ja hirm.
LQTS-äkksurma juhtumeid on USAs registreeritud 3,000 aastas,
peamiselt lapsed ja noored täiskasvanud (www.sads.org)
Dr. G. Michael Vincent
JÄRELDUSED
1. Ka alalävistes doosides müra on kuulmiskahjustuse
põhjustaja, mida võimendab ekspositsioon toksiliste ainetele.
2. Müra on stressi allikas, mis mõjutab ajutegevust,
soodustab vananemist, põhjustab kõiki stressihaigusi ja
suurendab enneaegset suremust.
3. Müratekkest kuulmiskahjustust, mürastressi ja sellest
tulenevaid tervisekahjustusi on võimalik vältida.
4. Õigeaegne ennetustegevus, teadlik sekkumine ja
efektiivsed taastusravi võtted võimaldavad mürastressist
kujunenud (aju)kahjustustest taastuda
Vibratsioon
On tahke keha võnkumine
Üldvibratsioon- mehaaniline võnkumine, mis kandub
üle töötaja kehale
Kohtvibratsioon- mehaaniline võnkumine, mis
kandub üle töötaja kätele
Parameetrid- võnkesagedus, amplituud,
kiirus(valulävi 1 m/s), kiirendus
Vibratsiooni levik organismis sõltub kudede
tihedusest, tööriista hoidmise oskusest,
resonantsnähtudest kogu kehal
Vibratsiooni klassifikatsioon
Sageduse järgi
Madalsageduslik kuni 35 Hz
Kesksageduslik 35-125 Hz
Kõrgsageduslik üle 125Hz
Vibratsiooni piirnormid
Üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on
1,15 m s²
Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga ületab
0,5m/s² (üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb
rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid
Kohtvibratsiooni piirnorm
Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8)
piirnorm on 5.0 m/s²
Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab
2,5 m/s² (rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni
mõju vähendavaid abinõusid
reegel
3dB reegel
130dB korral võib töötada 4 tundi, 133 dB korral 2 tundi
Üldvibratsioon
Kogu keha mehaaniline võnkumine sagedusega 1- 80 Hz,
mis kandub üle seisvale, istuvale, lamavale töötajale.
Oluline omavõnke sagedus
4-8Hz- kõige enam tekitab resonantsi vertikaalne
sagedus- ohtlik inimesele
2,5- 5 Hz- resonants kaela- ja nimmeosas
20- 30Hz- resonants peas, õlgades
Üldvibratsioon tekitab
Stressi
Organite kahjustusi, näiteks mao
Häireid närvisüsteemis
Lihastes
Lülisambas
Koordinatsioonihäireid
Eriti tundlik võnkumistele 4- 8 Hz
Vibratsiooni mõju sõltub
Vibratsiooni tasemest, kestusest, tööstaazist, vibratsiooni
liigist, individuaalsetest iseärasustest, mikrokliimast
Kohtvibratsioon
Mehaaniline võnkumine sagedusega 6,3- 1250Hz
Kätele, jalgadele
Mõjub veresoontele, närvisüsteemile- lihas- luukonnale,
sidekoele(hapniku tase madal), liigestele (ranne)
Immuunsüsteemile
Valgete näppude sündroom- tundetus
Kohtvibratsiooni toimet suurendavad
Vibratsiooni kõrge tase
Vibratsiooni kestus
Tööriistast kinnihoidmise viis, jõu rakendamine,
kliimategurid- külm, märg, suitsetamine(mõju
vereringele)
Kohtvibratsiooni iseloomustavad
Ruutkeskmine kiirendus, korrigeeritud kiirendus
Riskianalüüs
Kokkupuute suurus, tüüp, kestvus
Piirnormid, rakendusväärtused
Riskitundlikud töötajad
Andmed töövahendi vibratsioonitaseme kohta tootjalt
Töövahendi seisukord, kulumine
Vibratsiooni vähendavad meetmed
Kokkupuude väljaspool tööaega
Kaasnevad müra, halb mikrokliima
Tervisekontroll
Terviseriski vähendamine
Kui rakendusväärtusi ületatakse- tegevuskava
Väiksema vibratsiooniga töövahendid
Kestuse ja intensiivsuse piiramine
Vaheajad, töögraafik vibratsioonivabade ülesannetega
Üldvibratsiooni vähendavad istmed, kohtvibratsiooni
vähendavad käepidemed
Terviseriski vähendamine
Vibratsiooni vähendavad kindad, jalatsid, matid
Külma ja niiskuse eest kaitsvad tööriided
Töövahendite hooldus
Töökohtade paigutuse, kujunduse muutmine
Tervisekontrolli otsuses soovituste elluviimine
Töötajate juhendamine
Vibratsiooni kahjulik mõju tervisele
Tervisekahjustuse avastamine ja sellest teatamine
Tervisekontrolli vajalikkus- kõik vibratsiooniga
kokkupuutuvad töötajad peavad läbima.
Tervisekontroll ka pärast kokkupuute lõppu.
Vibratsiooni piirnormid
Vibratsiooni mõõtmine, mõõteprotokoll säilitatakse
koos riskianalüüsiga 55 aastat.
Töökorraldus, IKV, ohutud töövõtted
Tööandja võimalused vibratsiooni toime
vähendamiseks
Väikese vibratsioonitasemega töövahendid
Ergonoomilise käepidemega tööriistad vähendamaks jõu
rakendamist
Töövahendite korrashoid
Töötamine soojas
Sagedase puhkepausid, lõdvestusharjutused
Soolavannid
Võimalused vibratsiooni toime
vähendamiseks
Vibratsiooni vähendavad kindad
Vibratsiooni vähendavad matid
Tervisekontroll
Sisekontroll nõuete täitmise üle
Kaasnevad tegurid
Füüsiline koormus, sundasend, tööriista tagasitõuge,
müra, kroonilised haigused
Vibratsioontõbi
I staadium
Paresteesia nähud kätes- "sipelgate jooksmine"
Käte ja õlavöötme väsimine- töövõime langus
Kapillaaride ahenemine
Vibratsioontõbi
II staadium
Valud õlavöötmes, käte sinakus, higistamine, jahtumine
KNS nähud
Südame- veresoonkonna häired
Vegetatiivse närvisüsteemi häired
Vibratsioonitõbi
III staadium
Tugev valu kätes
Veresoonte spasm
Lihaste krambid kätel
Südame- veresoonkonna kahjustus
Kilpnääre
Ainevahetuse häired
Heli ja vibratsiooni kasulik toime
organismile
Muusikateraapia
Soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni ja
ainevahetuse kiirenemist
Muusikavoodi- heli+ vibratsioon
Madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku
tarbimist, intensiivistab hingamist
Vibromassaaz- bioloogiliste funktsioonide stimulaator
Kasulik toime organismile
Kohalik vibratsioon- soodustab haavade paranemist
Tõstab lihaskoe fermentatiivset aktiivsust
Tõstab valgusünteesi luuüdis
Elektromagnetväli
Väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda
mõjutab elektrilaenguid
Elektromagnetväli koosneb elektriväljast ja
magnetväljast, mis moodustavad terviku
Iga seadet, kaablit ümbritseb elektromagnetväli
Elektromagnetväli
Raadiosagedused- raadiolevis kasutatav sagedusvahemik
0- 3000Hz
Piirnormid toodud määruses
Mõju
Võib tekitada ülitudlikkust, ebamugavust
Väli väheneb võrdeliselt kauguse ruuduga
Tervisehäired
Tundlikkus
Naha ja silmade ärritus, silmade punetus
Limaskestasid ärritab elektrostaatilisse välja kogunev
tolm
Kasvajad?ajukasvajad
Leukeemia
Elektromagnetlainete skaala
lainepikkuse või sageduse järgi
mitteioniseeriv kiirgus
Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud
lained
Raadiolained, ka mikrolained
Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus
Nähtav valgus- optiline kiirgus
Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus
Röntgenikiirgus
Gammakiirgus
Elektomagnetlained
Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus,
raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus,
staatilised elektri- ja magnetväljad
Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus
Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele,
bioloogilistele tõekspidamistele
Tekitavad soojusefekti, põletust, südamerütmihäireid,
südameseiskust, hingamisseiskust
Lähi ja kaugväli
Lähiväli- ruumi osa, mis asub kiirgusallika lähedal
Kaugväli- ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet
loetakse tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja
hemogeenseks
Ioniseeriv kiirgus
- kiirgus
- kiirgus
- kiirgus, röntgenkiirgus
Aktiivsus on radioaktiivsuse kiirguse mõõduks
Ühik bekerell Bq
1Bq- radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis
Ioniseeriv kiirgus
Kiiritusdoos- selle abil väljendatakse kiirguse kahjulikku
mõju inimesele
Kohu kehale mõjub ekvivalentdoos
Doosi ühik siivert Sv
Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv
Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud
ajaühikus- mSv/h
Ioniseeriv kiirgus
Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist,
elundist , koest
Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast
keskkonnast
Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest,
toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest
Sissehingatav õhk- radoon (Rn)
Ioniseeriv kiirgus
Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop,
värvuseta, äärmiselt mürgine gaas
Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h
Ägeda kiiritustõve kulg
I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu,
iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või
vähesus
II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne
paraneb
III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS
häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev
paranemine
IV- pikk paranemine
Krooniline kiiritustõbi
Korduvad väikesed kiirgusdoosid
Sigimatus
Geenide kahjustus
Üldhaigestumus
Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus
Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel
Kutsekiiritus
Looduskiiritus
Elanikukiiritus
Meditsiinikiiritus
Kosmiline kiiritus
Kutsekiirituse piirnormid
Aastane efektiivdoos ei tohi ületada:
Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv
50mSv- mitte ühelgi viiest aastast
6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta
vanustele isikutele
1mSv- rasedatele
Aastadoosid
Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati
kuni 50mSv.
Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse
aastadoos ei tohi ületada 50 mSv
Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100
Gy
10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000
elaniku kohta
Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas
Seadus
Kiirgusseadus
24.03.2004, täiendatud 2006
Kiirgustöötajate tervisekontroll
Isikudooside seire
Kiirgusohutus meditsiinikiirituse kasutamisel
Kiirguskeskus
Mitteioniseeriv kiirgus
Laserkiirgus
Laserkiirgus- kudedes neeldunud laserkiire energia
pöördub soojuseks- termiline kahjustus
Silmad- nägemise kaotus
Nahk- pigmentatsioonihäired
Põletus
Laserkiirgus
Kasutamine
Kirurgias- lõikab, koaguleerib kudesid verejooksu
sulgemiseks
Endoskoopias
Teaduslikes uuringutes
Mitte vaadata laserkiirt, aparatuuril kaitsekilp,
küljeklappidega kaitseprillid, juhendamine
Mitteioniseeriv kiirgus
UV- kiirgus
Elektromagenetkiirgus, mitteioniseeriv
Keevitamisel keevituskaar("keevitaja silm"kae),
välitöödel, meditsiinis(hamba plastikplommide
tugevdamine, psoriaasi ravi, vastsündinute
hüperbilirubineemia), elavhõbedalambid bakteritsiidse
toimega, metall- haliid lambid, halogeenlambid, katteta
luminestsentslambid, mittepurustav kontroll, UV- laserid
mäluseadmetena, "musta kiirguse "allikad reklaamis,
Päike
UV piirkonnad
UVA 320-400nm- päevitustoime, nahaaluskude,
kantserogeenne+
UVB 280-320nm- põletustoime, pärisnahk, lääts,
klaaskeha, kantserogeenne ++, toime kõige kiirem
UVC 100-280nm- bakteritsiidne toime(ei läbi atmosfääri),
marrasnahk, sarvkest silmas, kantserogeenne +++
UV toime nahale
Nahapinnale jõudes UV kiirgus neeldub, peegeldub,
hajub
Ohutuid UV- doose pole olemas
UV toime organismile
Nahk- pigment melaniini tumenemine, epidermise
rakulise kasvu muutused, melanoom
Suu limaskest- erüteem- stomotoloogias
Silmad- fotokeratiit, konjuktiviit, fotofoobia
Naha degeneratsioon
Naha elastsuse langus
keratoos
UV toime organismile
Sarvrakuline Ca!
UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi-
sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid
UV- kaitse
IKV
Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided
Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15,
neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm,
kaitseriided
Infrapunakiirgus
Mikro- ja raadiosageduslained
Mitteioniseeriv kiirgus
µ-lained 300 MHz-300GHz
Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz
RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab
kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine
Mikro- ja raadiosageduslained
Toime organismile
Südame löögisagedus suureneb
Arütmia
Närvirakkude kurnatus
Mutgeenne toime
Leukeemia, ajukasvaja
Tööruumide mikrokliima
Reguleerib "Tööruumide mikrokliima
tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995"
Rahvatervise seaduse alusel
Tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate
optimaalsed ja lubatavad väärtused
Aastaaeg
Töö raskus- kerge, keskmine, raske
Ajutised ja alalised töökohad
Eeskiri
Ei laiene allmaa- ja mäetöödele, liikuvatele
transpordivahenditele, külmhoonetele, ilma kütteta
ehitatud ruumidele
Mikrokliima
Lubatav mikrokliima on näitajate kombinatsioon, mis
pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib
esile kutsuda mööduvaid ja kiiresti normaliseeruvaid
nihkeid organismi soojusregulatsioonis, mis ei välju
kohanemisvõime piirest
Mõisted
Soe aastaaeg- välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on
üle +10°C
Külm aastaaeg- välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur
on +10° ja alla selle
Kerge füüsiline töö- energiakulu kuni 500kJ/h kategooria
Ia(töö istudes ja ei nõua füüsilist pingutust) ning 500 kuni
630kJ/h kategooria Ib(istudes või seistes, käies+
mõningane füüsiline pingutus)
Mõisted
Keskmise raskusega füüsiline töö- energiakulu 630-840
kJ/h(IIa- käimine, kuni 1 kg esemete teisaldamine istudes
või seistes + nõuavad teatud füüsilist pingutust);
energiakulu 840 kuni1050kJ/h(IIb- seistes, käimine, kuni
10 kg raskuste teisaldamine+ mõõdukas füüsiline pingutus
Mõisted
Raske füüsiline töö- energiakulu ületab 1050 kJ/h
kategooria III- pidev liikumine, üle 10 kg raskuste
teisaldamine+ suur füüsiline pingutus
Kinnise tööruumi mikrokliima
näitajad
Õhutemperatuur
Suhteline õhuniiskus
Õhu liikumise kiirus
Soojuskiirguse intensiivsus
Eeskirjades tabel näitajate kohta
Kui optimaalseid väärtusi ei saa rakendada, tuleb
rakendada lubatavaid väärtusi
Mikrokliima
Õhutemperatuur mõjutab töövõimet
Siseõhu kliimat mõjutavad veel õhurõhk, õhu
hapnikusisaldus, õhu ionisatsiooni aste
Termoregulatsiooni juhib hüpotalaamus, mis omakorda
juhib verevarustust, keha soojatoodangut, higistamist
Ülekuumenemine 6°C võrra on eluohtlik(joogivesi)
Mikrokliima
Õhu hapnikusisaldus 23.1%
Hingamine muutub raskeks, kui õhu hapnikusisaldus
langeb alla 12%
Sobiv riietus (clo)
clo kirjeldab soojusisolatsiooni väärtusi
Aluspesu 0,3 clo, sokid 0,05clo
Termoregulatsiooni juhib hüpotalaamus
Mikrokliima
Soojusliku mugavuse indeks-sisekliima
projekteerimisnormid
Optimaalne temperatuur rahuldab enamiku 95% inimesi
antud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures
Õhu liikumise kiirus põranda tasapinnal 0,1m ja õlgade
kõrgusel 1,1/1,7
Optimaalne 0,1-0,4 m/s
Mikrokliima
Optimaalsed näitajad kehtivad kogu tööruumis nii alalistel
kui ka mittealalistel töökohtadel
Optimaalsete väärtuste asemel võib rakendada lubatavaid
mikrokliima näitajaid
Mõisted
Tehnoloogiliste protsesside juhtimiskabiinides, -pultides
ja ­ postides, arvutisaalides ning ruumides, kus tehakse
vaimse- ja närvipingega operaatoritööd, peab temperatuur
olema 22-24°C, suhteline niiskus 40-60% ja õhu liikumise
kiirus mitte üle 0,1 m/s
Töökoormuse hindamise
standard
ISO 8996/EN28996(metabolic rate)
Iseloomustatakse W/m ²(inimese keha pind 1,8 m²)
Kandmine 350-400W, magamine 55W/m², seismine
130W/m ², istumine 65W/m ²
Õhu ionisatsioon
Värske õhk- palju kergeid negatiivseid ioone
Erineva polaarsusega õhuioonide toime inimesele on
erinev
Negatiivsed ioonid ­ ergutav toime(grupeerunud
hapnikumolekuli ümber)
Kerged ioonid soodustavad vaimset tööd, nende sisaldus
õhus väheneb
Õhu ionisatsioon
Kerged positiivsed ioonid intensiivistavad ainevahetust,
vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu,
ärritavad limaskestasid, nahka
Kergete positiivsete ioonide allikad- lahtised
küttespiraalid, kuumad radiaatorid
Rasked ioonid ei avalda füsioloogilist toimet
Ventilatsioon
Loomulik
Mehaaniline
Loomulik- saavutatakse sise- ja välisõhu temperatuuride
ja rõhkude erinevusega, tuule mõjul
Puuduseks- sisenev õhk tuleb ruumi puhastamata
Tööruumide tuulutamine
Ventilatsioon
Tööruumis peab toimuma küllaldane õhuvahetus. Taseme
määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, füüsilist
koormust, tööruumi suurust, seadmete hulka ja eripära
Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt
10m³- õhuruumi arvestamisel võetakse arvesse ruumi
kõrgusest kuni 3,5 m
Ventilatsioon
Ruumis ohtliku ained, tolm- väljatõmbeventilatsioon
Ventileerimisseadmed ei tohi suurendada töökeskkonna
mürataset, põhjustada tõmbetuult, tuleb hoida töökorras,
puhtana ja reguleerimise võimalus
Ventilatsioon
Mehaaniline ventilatsioon- üld- ja kohtventilatsioon
Puuduseks müra, energiakulu
Eelis- õhku saab eelnevalt puhastada, soojendada,
niisutada, kuivatada
Sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon
Kohtäratõmme, õhkdusid, õhkkardinad
Kohtventilatsioon
Tõmbekapp, õhkduss
Teisaldatav, statsionaarne
Ventilatsioon ehitatakse nii, et puhas õhk juhitakse
töötamiskohale võimalikult lähedale ja saaste eraldatakse
võimalikult kiiresti tekkekohalt, kuid mitte läbi
hingamistsooni
Õhuvahetuskordsus
N=L/V, L- õhuhulk, V- ruumi maht
Haige hoone sündroom
Niiskuse ja hallituskahjustus- ehitusvead,
niiskuskoormus, õhuvahetuse puudulikkus,
remomttööde ja hooldamise mittepiisavus, vihma ja
sulavete toime, roiskvesi, pinnavesi, lekked,
diffusioon, liitekohtade läbijooks, tuulutuse
puudulikkus, vale materjal
Kuiv õhk
Ventilatsioon
Polümeersed kunstkiud
Arvutid
Elektrooniline aparatuur
Koopiamasinad- õhusaaste CO, CO2, anorgaanilised
gaasid NH3, O3, orgaaniline saaste- alkaanid,
ketoonid, aldehüüdid, aromaatsed süsivesikud,
halogeensüsivesikud, tolmud, suitsetamine
Kuuma toime vältimine
Ventilatsioon
Tuulutamine
Ventilaatorid
Kaitseekraanid
Vaheseinad
Puhkepausid
Joogivesi
Sobiv riietus
Väldi
Suurt kuumust
Suurt külma
Tuuletõmbust
Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi
Limiteeri aega külmas, kuumas
Kanna sobivat riietust
Ruumiõhust põhjustatud
tervisehäired
Keratokonjunktiviit
Pneumoonia
Bronhiaalastma
Infektsioonid
Nahasümptomid
Peavalu, iiveldus
Konsentreerumishäired
Seletamatu väsimus
Tervisehäired
Ülitundlikkus lõhnadele
Toksilised rektsioonid
Kasvajad
Vaimne stress
Massihüsteeria
Ruumiõhu sündroom
Limaskestade ärritusnähud
Enesetunde häired
Töövõime langus
Õhu liikumine
Soodustab õhu temperatuuri taju
Soodustab auramist
Tagab õhuvahetuse
Põhjustab tõmbetuult
Optimaalne 0,1-0,4m/s, istuva töö puhul 0,1- 0,15 m/s
külmal aastaajal
Kuni 0,25 m/s soojal aastaajal