Fibromüalgia (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Karin Raamets
Fibromüalgia
Referaat
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2014

Sisukord

Fibromüalgia mõiste 3
Fibromüalgia tekkemehhanismid 3
Sümptomid ja avaldumine 3-4
Fibromüalgia diagnoosimine 4
Fibromüalgia ravi 5
Patsiendi õpetamine ja nõustamine 6
Kasutatud kirjandus...............................................................................................................................7
Fibromüalgia mõiste
Fibromüalgia on pehmete kudede (lihased, sidekude) krooniline valulik haiguslik seisund. (wikipedia.org)
Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu . Fibromüalgia on olukord, kus haigel on teadmata põhjusel valu lihastes, kõõlustes ja mujal sidekoes. Sagedamini esineb fibromüalgia keskealistel naistel, kellest põeb seda 5%. Vanuritel on fibromüalgia levimus palju väiksem ning lastel ja noortel on see haruldane . ( Peets 2004)
Fibromüalgia tekkemehhanismid
Fibromüalgia põhjust ei teata. Ilmsesti võivad sellel haigusel olla erinevad põhjused. Häire algust on seostatud trauma või nakkusega. Mõnel on üliliikuvad liigesed (hüpermobiilsuse sündroom ), teisel sotsiaalsed või psühholoogilised põhjused. Siiski on oluline rõhutada, et fibromüalgia põdejatel ei ole leitud psüühilisi häireid sagedamini kui elanikkonnal keskmiselt.
Märkimisväärsel osal haigetest on fibromüalgia põhjuseks ilmselt valutaju häire, nii et tavalisest nõrgemat ärritajat tuntakse valuna. See võib olla tingitud halvast unest. Sügava une vältel eritab ajuripats kasvuhormooni, millel on anaboolne ehk kudesid tugevdav toime. Kui sügava une faas puudub, kasvuhormooni ei eritata. Fibromüalgia haigetel on täheldatud kasvuhormooni väiksemat sisaldust. On leitud ka teisi kesknärvisüsteemi mõjutavaid hormoonierituse häireid ja needki võivad olla valutaju muutumise põhjuseks. (Peets 2004)
Sümptomid ja avaldumine
Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. Valu on igal pool, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas , küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel . Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia).
Valulikes piirkondades võib vajutamisel leida sümmeetrilisi terava valu punkte.
Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel , psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste -lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi.
Fibromüalgiat põdevatel inimestel on uni pinnapealne. Sageli kurdetakse unehäirete ja ärkamisjärgsete valude ja väsimuse üle. Viirusinfektsioonid ja stress võivad kiirendada ja raskendada haiguse kulgu . Haigus esineb peamiselt naistel ning seda võivad tingida füüsiline ja vaimne stress, unepuudus , trauma, pidev külmetamine ning harvadel juhtudel ka mõni reumatoloogiline haigus.
Vahel on probleemiks halb meeleolu, mäluhäired, sage urineerimine , kõhuvalu, ärritatud soole sündroom ja Raynaud sündroom. (inimene.ee )
Haiged kirjeldavad valu erinevalt: tuikav, näriv, põletav, kipitav, lõikav. Saunas valud vähenevad, kuid halvenevad jälle pärast sauna (n-ö saunapohmelus).
Lisaks valule on tavalised ka väsimus , jõuetus , tursumise ja jäikuse tunne. Valutaju häire märgiks esineb ka teistsuguseid valusid, nagu peavalu, kuupuhastus-, mao- ja kuseelundite valud. (Peets 2004)
Diagnoosimine
Diagnoos pannakse haigustunnuste ja arsti läbiviidud kliinilise uuringu alusel, lülitades välja
suure rühma teisi valu põhjustavaid haigusi. Läbivaatusel uurib arst valupunkte. Need on punktid teatud kindlates kohtades kehal, mis sõrmega vajutades on eriti valusad. Vereanalüüsid on normaalsed.
Fibromüalgiat meenutavat pehmete kudede valulikkust turja ja õla piirkonnas esineb sageli
neil, kes teevad üksluist ja keha ühekülgselt koormavat tööd. Mõned teised haigused
(reumatoidartriit, süsteemne erütematoosluupus, Sjögreni tõbi, nakkushaigused, vähk ) võivad
põhjustada fibromüalgiasarnaseid valusid.(Peets 2004)
Diagnoosimisel lähtutakse laialdase valu olemasolust ning katsudes ilmestuvatest iseloomulikest valupunktidest. Kuna fibromüalgia puhul orgaanilisi muutusi lihastes, kõõlustes ega luudes ei esine, põhineb diagnoosimine teiste haiguste väljalülitamisel röntgenpiltide, ultraheliuuringu või teiste lisauuringute alusel.(inimene.ee)
Ravi
Fibromüalgiat võib olla raske ravida. Tuleb vältida igasuguseid stressolukordi, hoiduda alkoholi ja kohvi joomisest. Soovitav on positiivne ellusuhtumine , füüsiline treening .
Ravimitest võib kasutada põletikuvastaseid ravimeid (valuvaigistava toime tõttu) ja lihaste relaksante (lõõgasteid) .Mõnikord on vajalik psühholoogi või psühhiaatri konsultatsioon. (inimene.ee)
Arst võib soovitada pehmetoimelist und ja meeleolu parandavat ravimit, kuid ravimitelt ei tasu suurt abi oodata. Tavalised valuvaigistid pakuvad vähe leevendust. Parimad ravitulemused on saadud külmakarastuse (jääsuplus, külmkamber) ja koormust aeglaselt tõstva liikumisraviga. Võid kasutada ka omi äraproovitud eneseabivõtteid. Mõnigi saab abi lümfimassaažist ja soojaveebasseinist. (Peets 2004)
Ravis on sageli vaja meeskonna lähenemist. Meeskonda võivad kuuluda arst, füsioterapeut, ning võimaluse korral teised tervishoiuteenuste osutajad. Fibromüalgia ravi võimalused võivad olla järgmised:
* Valuravi. Usa on heaks kiitnud 3 ravimit. Need on pregabaliin, duloksetiin ja milnatsipraani. Arst võib ka soovitada mitte-narkootilisi valuvaigisteid, väikeses annuses antidepressante, või muud liiki ravimeid, mis võivad aidata parandada teatud sümptomeid.
* Õige kogus und öösel võib aidata parandada patsiendi sümptomeid.
* Psühholoogiline abi. Elu koos kroonilise haigusega võib olla raske. Võib leida endale tugirühma.
* Muud ravivõimalused. Täiendav ravi võib aidata patsienti , selleks tuleks rääkida arstiga, enne kui proovida mõnda muud ravi. Nendeks võivad olla :
o Massaaž
o aeroobika
o jooga
o lõõgastusharjutused
o hingamistehnikad
o Aroomiteraapia
o Toidulisandid
(maskaran.com)

Patsiendi õpetamine ja nõustamine

Õe ülesanne fibromüalgiaga patsientide abistamiseks on edastada teadmisi ja haigestumisriski vähendavaid ja ennetavaid õpetusi.
Õde peaks suunama patsienti hoiduma kohvi ja alkoholi tarvitamisest, vähendama stressi situatsioone, korralikult magada ja tegeleda mõõdukalt tervisespordiga. Mõnikord on vajalik ka psühholoogia konsultatsioon. Sümptomeid saab leevendada rahuliku võimlemisega ja elustiili muutusega.
Ravimitest kasutatakse valuvaigisteid, antidepressante ja lihaste lõõgastajaid.
Fibromüalgiaga oskab kõige paremini tegeleda reumatoloog, soovitatav on patsient suunata tema juurde edasi. ( kliinik .ee)

Kasutatud kirjandus:

http://reumaliit.ee/sites/default/files/reumaabc.pdf (09.02.2014)
http://et.wikipedia.org/wiki/Fibrom%C3%BCalgia (04.02.2014)
http://inimene.ee/f/fibromualgia (11.02.2014)
http://www.maskaran.com/et/1532.html (15.02.2014)
http://www.kliinik.ee/nahahaigused/id-13/noustamine?question=67677 (15.02.2014)