Lülisamba-rindkere-õlavöötme ja ülajäseme luude kohta (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas?
33-34 lülist
2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas?
Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu)
3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas?
Seitse, C1-C7
4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas?
Kaksteist, T1-T12
5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas?
Viis, L1-L5
6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas?
Viis, S1-S5
7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas?
Neli-viis, Co1
8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud?
Ristluu ja õndraluu
9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli?
Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest
10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt?
Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt
11. Mis kulgeb läbi lülimulgu?
Seljaaju
12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu?
Seljaajunärvid
13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lülijätkeid?
Ogajätke, ristjätke, liigesejätke
14. Mille poolest kandelüli erineb ülejäänud kaelalülidest?
Liigestub kuklaluuga, on ilma kehata ja on vaid eesmine ja tagumine kaar
15. Milleks on telglülil hammas?
Sest see liigestub kandelüli eesmise kaare sisepinnaga.
16. Mis lohud jäävad rinnalüli kehadele?
Roidelohud, kus liigenduvad roidepead
17. Mis lohud jäävad rinnalüli ristijätketele?
Roidelohud, kus liigenduvad roidekõbrukesed
18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad?
Nimmelülid selja alaosas.
19. Kumb ristluu ots on laiem, kas ülemine või alumine?
Ülemine ehk põhimik
20. Kumb ristluu pind on nõgus, kas ventraalne või dorsaalne?
Ventraalne (eesmine) ristluu pind on nõgus
21. Mis kulgevad läbi ristluu mulkude?
Närvid
22. Millega on ühenduses ristluu aurikulaarpinnad?
Niudeluu aurikulaarpindadega
23. Milliste jätkete vahel on lülidevaheliigesed?
Liigesjätkete vahel
24. Mitmest liigesest koosneb kuklaliiges?
Kahest: Ülemine kuklaliiges ja alumine kuklaliiges
25. Mis tüüpi liiges jääb kuklapõntade ja kandelüli vahele?
Ülemine kuklaliiges e ellipsoidliiges
26. Kus asub peaga eitamist teostav liiges?
Telglüli ja kandelüli vahele
27. Mitme telje ümber võivad toimuda liigutused lülisambas?
Ümber kolme telje
28. Mis suunas on lülisammas kumer rinnaosas?
Kumerus taha
29. Mis suunas on lülisammas kumer nimmeosas?
Kumerus ette
30. Mis suunas on lülisammas kumer kaelaosas?
Kumerus ette
31. Mis suunas on lülisammas kumer ristluuosas?
Kumerus taha
32. Mida tähendab küfoos?
Kumerus taha
33. Mida tähendab lordoos?
Kumerus ette
34. Miks suurenevad lülisamba lülid kaelast nimmeni?
Ülakeha raskus kantakse ristluu ülemise massiivsema osa kaudu alajäsemetele
35. Mis aitavad lülisambas põrutusi ja tõukeid amortiseerida?
Lülide lordoos ja küfoos, mis on tingitud lülidevahelistest sidemetest ja fikseerivaist
sidemeist.
36. Mis suurendab rinnaõõne mahtu?
Rinnalülide küfoos
37. Mis suurendab vaagnaõõne mahtu?
Ristluu küfoos
38. Nimeta 3 erinevat rindkere skeleti luulist osa?
Rinnaosa, roided, rinnak
39. Mitu paari on roideid?
12 paari
40. Millega on ühenduses roide pea?
Rinnalüli kehaga
41. Millega on ühenduses roide köbruke?
Rinnalüli ristjätketega
42. Kas roide närvid ja veresooned asuvad roidest seespool või väljaspool?
Seespool
43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest?
Pärisroided on kõhrega ühendatud rinnaku külge
44. Mille poolest erinevad vallasroided pärisroietest?
Ei kinnitu otstega kuhugi külge
45. Millistest osadest koosneb rinnak?
Ülemine osa rinnakupide, keskmine osa rinnakukeha ja alumine osa mõõkjätke
46. Nimeta 2 erinevat luud, mis kinnituvad rinnakupideme külge!
Rangluu ja esimene roie
47. Milline liiges jääb roidepea ja lülikeha vahele?
Keraliiges
48. Millist liigutust teostab roie läbi roideköbru-ristijätkeliigese?
Ümber roide ristjätke liigese telje
49. Mitu anatoomilist auku esineb abaluul? Nimeta need!
Abaluualune auk, harjaalune auk, harjaülane auk KOLM
50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul?
Kaenlaaugu pool olev serv
51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga?
Õlanukk
52. Milline rangluu ots on liikuvam?
Õlanukmine ots
53. Millised köbrukesed on õlavarre luul?
Suur ja väike kõbruke
54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus?
Deltalihase jaoks
55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal?
Sinna paigutub küünarnukk.
56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal?
Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked
57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole?
Kodarluu
58. Millega liigendub kodarluu pea?
Õlavarreluu-pähikuga
59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga?
Kaks
60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas?
Proksimaalses otsas
61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus?
nõgus e sissepoole kaldus
62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele?
Plokkliiges
63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa?
Proksimaalses osas
64. Millised randmeluud paiknevad proksimaalses reas?
Pöidlast alates lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu
65. Millised luud neist moodustavad randme-kodarluu liigese?
Loidluu, kuuluu ja kolmkantluu
66. Mis tüüpi see liiges on?
Ellipsoidliiges
67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas?
Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu
68. Kas randme vagu paikneb dorsaalselt või palmaarselt ehk pihkmiselt?
Palmaarselt ehk pihkmiselt
69. Millistest osadest koosnevad kämbla ja sõrmede luud?
põhimikku, keha ja pead.
70. Mis suurendab õlaliigese auku?
Liigeseõõnsuse mokk
71. Mis suunas toimuvad liigutused õlaliigeses?
ette, taha, aduktsioon, abduktsioon, pronatsioon, supinatsioon ja tsirkumduktsioon
72. Mille tõttu saab õlavart tõsta üle 110 kraadi?
Jõulise liigutuse korral
73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini?
üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu
(ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt).
74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese?
Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu
75. Kuidas nimetatakse liigutusi, mis toimuvad küünarvarre pööramisel?
Supinatsioon ja pronatsioon
76. Millised liigesed jäävad randme distaalse rea ja 2.-5. kämblaluu vahele?
Lameliiges
77. Mis tüüpi liiges on randeme ja 1. kämblaluu vahel ning milliseid liigutusi selles saab
teostada?
plokkliiges
78. Mis tüüpi liigesed jäävad 2.-5. kämblaluude ja proksimaalsete sõrmelülide vahele?
Ellipsoidliiges
79. Mis tüüpi liiges jääb 1. kämblaluu ja pöidla proksimaalse lüli vahele?
Plokkliiges
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas?
2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas?
3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas?
4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas?
5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas?
6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas?
7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas?
8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud?
9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli?
10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt?
11. Mis kulgeb läbi lülimulgu?
18. Millised lülisamba lülid on kõige massiivsemad?
19. Kumb ristluu ots on laiem, kas ülemine või alumine?
20. Kumb ristluu pind on nõgus, kas ventraalne või dorsaalne?
21. Mis kulgevad läbi ristluu mulkude?
22. Millega on ühenduses ristluu aurikulaarpinnad?
23. Milliste jätkete vahel on lülidevaheliigesed?
24. Mitmest liigesest koosneb kuklaliiges?
25. Mis tüüpi liiges jääb kuklapõntade ja kandelüli vahele?
26. Kus asub peaga eitamist teostav liiges?
39. Mitu paari on roideid?
40. Millega on ühenduses roide pea?
41. Millega on ühenduses roide köbruke?
42. Kas roide närvid ja veresooned asuvad roidest seespool või väljaspool?
55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal?
56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal?
57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole?
58. Millega liigendub kodarluu pea?
59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga?
60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas?
61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus?
62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele?
63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa?
64. Millised randmeluud paiknevad proksimaalses reas?
Sarnased õppematerjalid
8
docx
Anatoomia - koed, organid, organisüsteemid, skelett, liigesed
*Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve,
lihaseid); · Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv
*Sassiskiuline sidekude (pärisnahk naha joonis 1
võrkkiht);
*Korraskiuline sidekude (kõõlus)
*Kõhr (liigese pinnad);
*Luukude (kätes, jalgades);
*Veri
4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.
· Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on
luud, lihased, süda, maks jt.
· Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi-
liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt.
5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.
Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks)
24
docx
Anatoomia küsimused 1-69
Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa (diafüüsi). Jämenenud otsad
koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem
liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi
metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru.
Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga.
9. luude liigid:
a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu).
b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud).
c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu).
d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid.
e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu).
10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid:
a) Fibroossed ühendused:
Sideliidused (sidemed, luudevahekiled).
26
docx
Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastuse d
veresooni); ning end venitada et lülivahemulke „suurendada“. Seljaajunärv on seganärv:
motoorne + sensoorne.
1)Astriklihased – kaela ja õlavarrepõimiku harud
2)Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas – Lisaärv /accessorynerve/ (XI PAN)
3)Lülisambasirgestaja – kaelanärvide, rinnanärvide ja nimmenärvide selgmised harud
(oleneb piirkonnast)
4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid,
nimmepõimiku harud.
4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine
Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid;
3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak.
- Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil:
1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub
vastava lülikeha liigesepinnaga
2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) –
moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete
liigesepindade vahel
Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult,
20
doc
Esimese kursuse anatoomia õppematerjal
Moodustab
närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid.
4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.:
· Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon.
(N:luud, lihased, süda, maks jt.)
· Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased
elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud
skelett, südame veresoonkond)
5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.:
1. Frontaaltelg-vasakult paremale
2. Sagitaaltelg-eest taha
3. Vertikaaltelg-ülevalt alla
1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja
vasemaks pooleks
2
10
doc
Anatoomia
Nt südame veresoonkond,
seedeelundkond.
4. Luukoe ehituslikud elemendid: 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi ja
22% anorgaanilisi aineid. Orgaanilised ained annavad luudele vetruvuse ja
painduvuse. Anorgaanilised ained, peamiselt kaltsiumisoolad, tugevuse. NB!
Joonis töövihikust!!!
5. Luu kui organi ehitus: luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr
ja luuüdi.
6. Treeningu mõju luu arengule: hüpokineesia ( madala liikuvuse ) puhul on luud
haprad. Kuna kehaline aktiivsus noorena määrab skeleti kujunemise, siis tuleks
kasvueas noortel eelistada dünaamilist koormust, mis soodustab luudes osteonide
teket. Viimane soodustab luudes verevarustust ja tagab luu hea funktsionaalse
seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus
suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt.
Pidurdub kasv.
7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad
7
doc
Anatoomia 4 kt vastused
Anatoomia 4 Kt.
LIIKUMISELUNDKOND
1.Liikumiselundkonna struktuur.
Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed.
Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks.
Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa,
mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest
ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg.
Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa
nim.vaagnaõõneks.
Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased.
Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline
asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire
mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid
anatoomia termineid. Piirded ristuvad.
2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad.
11
docx
Anatoomia 1. KT
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide?
- Lameluu (koljulaeluu, rinnak)
- Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud)
- Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu)
- Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid)
2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid
ja mitu neid on?
- Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu.
- Kämblaluud (5) - toruluud
- Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne
(kaugmine) sõrmelüli)
3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5)
18
docx
Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.
Koosneb elusatest rakkudest (mis aitavad luudel kasvada ja parandada-traumade puhul),
mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse.
Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega.
9. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): VT.joonis 2
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate,
mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse
põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi,
see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see
on suure rasvasisaldusega varuaine.
10.Luude liigid:
a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu).
b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud).
c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu).
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid