Närvisüsteemi referaat (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Majandus- ja teenindusõppe osakond
AV III
Mairo Hanninen
NÄRVISÜSTEEM
Referaat
Juhendaja : Ene Takk
Paide 2011
SISUKORD

• Närvisüsteem...................................................................................................................3
  
• Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4
  
• Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6
  
• Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7
  
• Autonoomne närvisüsteem .............................................................................................9
  
• Kasutatud kirjandus ......................................................................................................10
  

NÄRVISÜSTEEM
Närvisüsteem on organsüsteem, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist.
Närvisüsteemi ülesanded:

• loob sideme väliskeskkonnaga;
  
• ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus;
  
• kordineerib kehaosade talitlust;
  
• tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ).
  

Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks.
Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju .
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis lähtuvad peaajust ja seljaajust .
Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada
organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism
väliskeskkonna muutustega.
KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS)
Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust.
Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale.
Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust.
Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks.
Peaaju on kesknärvisüsteemi peamiseks osaks. Tema ülesandeks on kontrollida
enamikke organismi talitlusi ja võimaldada inimesel arukalt mõelda ja tegutsega.
Inimese peaaju kaalub umbes 1,5 kg ja see moodustab umbes ühe viiekümnendiku
inimese keha kaalust . Kuna aju sisaldab palju vett, meenutab ta väliselt valkjat ja
sültjat massi.
Peaaju koosneb miljonitest närvirakkudest, mis moodustavad erinevaid piirkondi.
Neis toimub kehaosadest tuleva informatsiooni kogumine, analüüsimine ja
närviimpulsside saatmine kehasse.
Inimese peaaju koosneb suurajust, väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust.
Suuraju on peaaju suurim ja kõige arenenum osa. Suuraju koosneb kahest -
vasakust ja paremast suuraju poolkerast, mida omavahel ühendavad närvid.
Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem ajupool vasaku kehapoole tegevust.
Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine.
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks.
Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida
lihaste koostööd ja tasakaalu.
Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid
närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi.
Näiteks asuvad piklikajus südametegevuse- ja hingamiskeskus .
Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on
vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks
tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse.
Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste
füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises
Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest.
Taalamuses toimub peaajju sisenevate närviimpulsside esmane "sorteerimine" ja
juhtimine suuraju erinevatesse piirkondadesse.
Hüpotaalamus on vegetatiivse närvisüsteemi regulatsioonikeskus. Siis juhitakse
organismi tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamus juhib ka hüpofüüsi tööd.
Närvirakud ja närvid
Nii kesknärvisüsteem kui piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult
närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside
edasikandmine üle kogu keha.
Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest
dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on
rakutuum ja tsütoplasma.
Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka
erinevates kehas levates retseptorites.
Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda
liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad
rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad
rakukehast eemale.
Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet.
Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad
valgeaine .
Närvid on närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid (närvikiud
kujutavad endast neuronite pikku jätkeid). Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi.
Inimese seljaajust väljub 31 närvi ja peaajust 12 närvi.Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid
Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb:

• kehaline ehk somaatiline - Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased)
  

• Vegetatiivne - Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed)
  

Seljaaju asub selgroolülide poolt moodustatud luukanalis. Ta on kuni 1,4 cm
jämedune ja 40 - 50 cm pikkune . Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb
sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas.
Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust
selgroolülide vahelistest avadest . Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise
juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb
kiududest, mis toovad seljaajusse impulsse ja kõhtmine juur kuidudest, mis viivad
impulsse seljaajust välja.
Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida
tingimatuid reflekse.
Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks. Kõik
närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi.
Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid.
Ühed närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Need kiud
moodustavad aferentse närvisüsteemi.
Meelelelunditest tulev informatsioon liigub mööda aferentse närvisüsteemi kiudusid
mööda seljaajju ja sealt edasi peaajju. Meeleelundites on palju retseptoreid, mis on
spetsialiseerunud vastu võtma ärritusi. Seega on retseptorid samuti aferentse
närvisüsteemi osad.
Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis
kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali.
Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka
veresoonte seintes olevates lihastes
Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena.
Reflekse esineb kahte tüüpi - kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja refleksid,
mis vanematelt järglastele ei pärandu, vaid omandatakse elu jooksul - tingitud
refleksid.
Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel. Teed, mida mööda erutus kulgeb,
nimetatakes refleksikaareks.
Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust. Refleksikaare osad on järgmised:
1. erutust vastuvõttev närvirakk;
2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi;
3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust;
4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse;
5. organ või elund, mis erutusele reageerib.
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa.
Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelunditega- seedimis-, hingamis-, eritus -, vereringe-, endokriin - ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses.
Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.
Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näiteks treening , emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne)
Parasümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne organismi energiavarude taastumise perioodil.
Nimetatud närvisüsteemi osade üheaegsel aktiveerumisel arvatakse toimivat organismi iseregulatsioon, vastvalt organite vajadustele ja võimalustele.
KASUTATUD KIRJANDUS

• http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4rvis%C3%BCstee m
  
• www.ebu.ee/esitlus/NS.ppt
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Autonoomne_n%C3%A4rvis%C3%BCstee m
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/narvisusteem_liisaojakoiv.ht m
  
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?N%C4RVIS%DCSTEEM