Skelett (0)

Inimese anatoomia.
Inimese anatoomia on õpetus inimkeha kujust ning ehitusest. Anatoomia uurib kõiki kehaosi ja elundeid, seoses nende funktsioonidega, arenemisega ning väliskeskkonna tingimuste mõjuga. Anatoomia pärineb kreeka keelsest sõnast anatome – e. k. lõikan lahti, osadeks .
Inimkeha õppimiseks on mitu võimalust :

• Süstemaatiline ehk kirjeldav anatoomia.
  
  • käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa.
    
• Topograafiline ehk kirurgiline anatoomia.
  
  • käsitleb organeid, mitte elundsüsteemide vaid keha piirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid organismis.
    
• Plastiline anatoomia.
  
  • käsitleb keha välisvormi selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega. 2 väljundit – meditsiiniline ja esteetiline .
    
• Dünaamiline anatoomia.
  
  • tegeleb põhiliselt liikumisaparaadiga.
    
• Patoloogiline anatoomia.
  
  • uurib elundite haigulikke muutusi.
    
• Tüüp anatoomia.
  
  • uurib elundite põhitüüpe ja varieeruvust (neerud, maks).
    
• Ealine anatoomia.
  
  • uurib organismi ja elundite ealisi muutusi.
    

Anatoomia ajaloost.
Anatoomiaga hakati tegelema 5. sajandit e.m.a. , siis lahati loomade laipu. Üks väljapaistvamaid õpetlasi oli sellel ajal Vana-Kreeka arst Hippokrates – vedeliku teooria ( veri , lima, sapp, must sapp).
Idealist Platon arvas , et organismi tegevust juhivad 3 liiki vaime (aju, süda, maks).
Aristoteles arvas, et hing ja keha on ühine tervik ja hing sureb koos kehaga . Ta hakkas esimesena võrdlema inimese keha loomaga ning uuris ka looteid. Sellepärast peetakse teda ka embrüoloogia ja võrdlevaanatoomia rajajaks.
SKELETT
Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust .
Skeletil on 2 põhilist funktsiooni – mehaaniline ja bioloogiline.

Mehaaniline

- toestamine
- kaitsmine
- liikumine

Bioloogiline

- vereloome

ainevahetus ( kaltsium, fosfor )

Luu ehitus.
Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred.

Plinkollus – katab luud väljas poolt, väga tihe – koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest.

• Käsnollus – asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest.
  
• Luuümbris – on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/ kollakas , sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole.
  
• Luuüdi – on vereloome elund ja toitainete varula. Eristatakse kollas ja punast luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses.
  

Luude keemiline koostis.
ligikaudu 50 % vett
ligikaudu 16 % rasva
12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud , süsivesikud )
ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga.
Mineraalained . ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse.
Luude liigitus.

Pikad luud ehk toruluud – reieluu, sõrmelülid

Lühikesed luud – randmeluud , kannaluud
Lameluud ehk käsnluud – roided , niudeluu , kolju , rinnak , abaluu .
Segaluud – selgroolülid, koljupõhimikuluud.
Kereluud .
Lülisammas ja rindkere . Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse – lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid.
Lülikeha on lüli eesmine , silindrit meenutav osa.
Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju.
Lülijätkeid – kokku 7 !

paaritu ogajätke

paarilised ristijätked

paarilised ülemised ja alumised ristijätked
Roided.

12 paari !

Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge.
1-7 roie – kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided )
8-10 roie – kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided )
11 ja 12 roie – lõppevad vabalt kõhuseina lihastes ( vallasroided )
Kaareroideid ja vallasroideid nim. Ebaroiteks
Rinnak.
Koosneb 3 osast, mis on kõhrega ühendatud. Ülemine, kõige paksem osa on rinnakupide . Teine, kõige pikem on rinnakukeha. Kolmas, kõige lühem ja väiksem on mõõkjätke. Rinnaku pidemele kinnituvad rangluu ja esimene roie. Rinnakukehale kinnituvad 2. – 7. roie.

• Tünnrind- ühtlane
  
• Kanarind- ettepoole kalduv
  
• Kingseparind- tahapoole kalduv (lohk)
  

Selgroo füsioloogilised kõverused.
Eest-taha vaadates on selgroog täiesti sirge.
Frontaal tasapind – eest-taha vaadates.
Külgvaates ( Sagitaal tasapind ) on selgroog looklev.
Kaela ja nimmeosas on selgroo kõverus suunaga ette. Rinna ja õndraluu ( ristluud ) piirkonnas on selgroo kõverus tahapoole.
Rinna küfoos ehk küürselgsus – kõverus on liialdatud ettepoole
Nimme lordtoos – puusad eespoole ( kõrged kontsad põhjustavad )
Skoljoos – eest – taha vaadates on selgroog kõver.
Ülajäseme luud.
Ülajäseme võin jagada järgmistesse osadesse.

Õlavööde – abaluu ja rangluu.

Õlavars.

Küünarvars.

Käsi.
Abaluu on paariline lameluu , paikneb rinnakorvi 2-7 roide piirkonnas. Abaluu ülemine õlgmine ots on tunduvalt paksem ja sinna liigestub õlavarreluu.
Rangluu on paariline S - kujuline toruluu . Õlanukmine ots on lamedam ja kaelapoolne osa ümaram.
Õlavarreluu on pikk toruluu. Ülemises otsas asub õlavarreluu pea, mis on poolkera kujuline. Peale järgneb anatoomiline kael , Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks.
Küünarvars.
Küünarluu on pikk toruluu ja mõlema otsaga ühenduses kodarluuga. Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne).
Randmeluud.
Randmeluid on kokku 8 ja nad paiknevad 2 reas. Ülemine ehk. proksimaalne rida ( pöidlapoolt lugedes ) - lodiluu , kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Alumise ehk. distaalse rea moodustavad ( pöidlapoolt lugedes ) : trapetsluu, trapetsoidluu , päitluu ja konksluu.
Kämblaluud.

5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes )

Sõrmeluud ehk faalanksid .
Pöidlal on 2 sõrmelüli
2-5 luul on 3 sõrmelüli, alt üles - proksimaalne, mediaalne ja distaalne .
Alajäsemeluud
Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse:

• Vaagen = puusaluu .
  
• Reis
  
• Säär
  
• Jalg
  

Puusaluu on lame, kaarjas, ebakorrapärase kujuga luu.

Niudeluu

Istmikuluu

Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs )
Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha.
Sääreluud on sääre- ja pindluu . Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu alumine ots on nelinurkne , mille sisemisel ( mediaalsel ) küljel paikneb keskime peks. Välimisel ( lateraalsel ) paikneb pindluumine sälk. Pindluu ülemine ots on pea ja alumine moodustab peksu.
Jalaluud:
Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts- ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud : keskmine (5), vahepealne (6) ja külgmine (7). Pöialuid loendatakse suure varba poolt, esimene on kõige lühem ja jämedam. Teine on kõige pikem. Varvasteluud on nimepoolest ja kujupoolest sõrmeluudega sarnased. Suurel varbal on 2 faalanksit, teistel 3. 5dal varbal liitub keskne faalanks distaalsega.
Kolju.
Kolju koosneb aju- ja näokoljust. Koljuluud on enamikus üksteisega liikumatus ühenduses kõhre või õmbluste abil. Alalõualuu on ainuke mis liigub ( erandid on veel : kuulmeluukesed ja keeleluu ) Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju . 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu – ajukolju alumises, tagumises osas. Kuklaluud läbib suur mulk , see ühendab seljaaju ja peaaju.
Kiilluu ehk põhiluu – paikneb risti kolju põhimiku keskel.
Oimuluu – paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel )
Otsmikuluu ehk laubaluu – paikneb ajukolju ees osas.
Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku- ja kuklaluu vahel.
Sõelluu asub ninaõõne seintes.
Näokoljuluud.
Ülalõualuu – paariline luu, hambad kinnituvad.
Suulaeluu – koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all.
Alumine ninakarbik – moodustab ninaõõne lateraalse seina ehk välimise seina.
Ninaluu – paariline, väike nelinurkne luu.
Pisarluu – õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ).
Sahkluu – moodustab nina vaheseina.
Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid.
Alalõualuu – nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist.
Imikul – 150 kraadi, täiskasvanul 110 – 130 kraadi, šimpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi.
Keeleluu – asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline.
Kuulmeluukesed – lateraalselt  mediaalsele : vasar , alasi ja jalus .
Kogu koljul eristatakse:

• kolju lagi
  
• kolju põhimik
  

Koljuõmblused.

• lamdaõmblus.
  
• Pärgõmblus.
  
• soomusõmblus.
  

Kolju ealised iseärasused.
Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks.
Soolised erinevused.
Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem. Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud.
Luude ühendid.
Võimaldavad luudel liikuda , ühendavad luid , aomortiseerivad põrutusi.
Luudeühendid jagatakse:

• liigesteks
  
• liidusteks.
  

Liiduse ehk pidevühenduse puhul on luud katkematult ühendatud sidekoe või kõhrkoe abil. Liiges on liikuvühend mis koosneb liigespinnast mis on kaetud liigeskõhrega. Üks pind on kumer , liigese peand, teine on nõgus.
Liigeskihn – kilejas, ümbritseb hermeetiliselt luudeotsi.
Liigeseõõs – luu otsi ja liigesekihnu ümbritsev ruum, sisaldab liigesevõiet. Liigese abiaparaadina võivad esineda liigesemokad; -kettad; -sidemed ja seesamluud.