Rüht (0)

REFERAAT
Rüht
Sissejuhatus
Probleemid noorte rühiga on väga aktuaalne teema juba päris ammu . Pea iga aasta räägitakse koolilaste rasketest seljakottidest ja nendest tingitud rühi probleemidest.
Seetõttu pööratakse ka enam tähelepanu koolis kehalise kasvatuse tundides harjutustele, mis parandavad rühti.
Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis.
Rüht
Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest. Samuti sõltub rüht luustikust, lihaskonna toonusest ning emotsioonidest.
Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.–7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.−20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.–60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele.
Korralik rüht hoiab meil kontrolli all ja kasu tervisele on ulatuslik. Meie luud ja liigesed püsivad õiges asendis ja tänu sellele töötavad õigesti ka lihased. See võib aidata vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist, mis võib põhjustada artriiti. Vähendab sidemete koormust, hoides selgroolülisid koos. See hoiab ära väsimuse, kuna lihaseid kasutatakse palju efektiivsemalt, lubades kehal tarbida vähem energiat. Õige rüht hoiab ära üleüldise pinge või liigtarvituse probleemid ning leevendab või isegi kaotab seljavalu või lihastevalu. Viimaseks , hea rüht annab panuse heale väljanägemisele. 
Joonis 1 Õige rüht
Rühi hindamine
Eest- ja tagantvaates jälgitakse, et teatud märgid paremal ja vasemal kehapoolel asetseksid ühel kõrgusel: kõrvanibud, õlanukid, abaluude alumised nurgad, taljejooned, niudeluuogad, tuharavoldid, põlveõndlajooned, kannakõõlus, tallavõlvid. Küljelt rühti hinnates tuleb jälgida, et kõrvaaugud oleksid ühel joonel õlgadega, õlavööde veidi tagapool, õlad all, põlved sirged, kõht sisse tõmmatud, ilma et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud ja jalatalla võlvid säilinud.
On tõestatud, et hea rüht on füüsilise veetluse vältimatu osa. Enamikes kultuurides peetakse õiget rühti kohanemisvõimeliste iseloomujooneks ja uskuge või mitte, nii mehed kui naised peavad seda üheks silmatorkavamaks omaduseks veetlusel.
Rühivead
Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid  ja elu jooksul omandatuid. Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired.
Rühivigu soodustavad halvad harjumused:

• Pidev istumine liiga madala laua taga;
  
• Pidev istumine liiga kõrge laua taga, kus õlavööde on tõstetud;
  
• Traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise;
  
• Ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine (neidudel);
  
• Jalgade probleemid või valed jalanõud (liiga kõrge kontsaga kingad );
  
• Nägemishäired;
  
• Istumine kõrgel toolil, kust jalad ei ulatu maha ja jäävad rippuma;
  
• Eriti kahjulik on koolimööbel, mis ei vasta õpilase kasvule;
  
• Istumine, jalg tuhara all. Koolikoti kandmine ühel õlal. Ka ülemäära raske kott, eriti algklassides, soodustab rühihäirete teket;
  
• Külili lugemine, käsi pead toetamas;
  
• Pikka aega ühes asendis olek;
  
• Vähene kehaline tegevus ja liikumine; lihaskonna lõtvus (tingitud vähesest kehalisest tegevusest).
  

Miks rühivead on ohtlikud?

Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad soodustada täiskasvanuna mõnegi haiguse kujunemist. Kõige hullem on see, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma . Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas . Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit.
Rühihäirete ravis on olulised massaaž ja ravivõimlemine, abiks on toetav korsett . Ka aitab, kui lapsed teeksid kodus vajalikke harjutusi, kuid sellele tihti loota ei saa. Rühiprobleemidega tuleb pöörduda ortopeedi poole, kes saadab rühihäiretega lapsed Tallinnas näiteks kesklinna polikliiniku taastusraviosakonda võimlema ja ravikehakultuuri tegema. Vastavalt vajadusele korratakse kuuri kord kvartalis või kord poole aasta jooksul.
Joonis 2 Vale rüht
Küfoos ehk kumerselgsus (ladina keeles kyphosis) on inimesel esinev tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas. Küürselgsuse ehk küfootilise hoiakuga  kaasneb lame rindkere , etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa ( trapets - ja romblihas) ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist,  põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, närvitüvede ülitundlikkust ja häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning – valud .  Küfootilise kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust.
Joonis 3 Küfoos
Skolioos ehk vildakselgsus on inimese lülisamba kõverdumine küljesuunas. Vildakselgsuseks  nimetatakse lülisamba külgsuunalisi kõverusi, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Tavaliselt kaasneb lülisamba alaosas olevale külgsuunalisele kõverusele lülisamba ülaosas vastassuunaline kõverus. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine ehk torsioon, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus   erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud.
Joonis 4 Skolioos
Lordoos ehk nõgusselgsus on inimese lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole . Normaalne selgroog on ettepoole kõverdunud kaela- ja nimmeosas. Nõgusselgsuse ehk lordootilise hoiaku korral on süvenenud nimmenõgusus ja muutunud lihaskonna toonus : reielihased ja nimme -niudelihas  on  ülepinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses. See loob soodsa pinna nimmepiirkonna iseloomulike nimmevalude (lumbalgia) tekkeks. Valude põhjuseks võivad olla lihaspingetest tekkivad ainevahetushäired, lülivaheketta degeneratsioonist või vigastustest tekkinud kahjustused. Vaagna ebaõigest kaldest või nõrkadest kõhulihastest võib tuleneda kalduvus kõhukinnisuse tekkeks. Nõgusselgsus võib põhjustada puusaliigese staatikahäire, mis võib põhjustada valusid reie- ja säärelihastes ning keskeas võivad tekkida puusaliigese probleemid.  Nõgusselgsus soodustab lülivaheketaste väljasopistumist (diskiprolapsi) ja kõhusonga teket.
Lameselgsuseks nimetatakse rühihäiret, mille korral on kõik lülisamba füsioloogilised kõverused vähenenud. Lameselgsuse korral on vähenenud lülisamba normaalne liikuvus ( painduvus ) ja amortisatsioonivõime.
Kokkuvõte
Õige rüht mitte ei taga ainult ilusat füüsilist kehahoiakut vaid on ka hea enesetunde aluseks.
Õige rüht on äärmiselt tähtis ja seda peab jälgima juba nooruki east peale. See tähendab, et koolilaps vajab vähemalt korda aastas ortopeedilist ülevaatust, kuna mida varem rühiveast selgusele saab, seda kiiremini saab ravi alustada.
Kasutatud kirjandus

http://www.inimene.ee/?sisu=teemakeskus¢ral_id=18&article_id=311&idr=RzbVSyz-JUK03ZTVoiBWicyzvj1

http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/020507,11455

http://miksike.ee/docs/lisakogud/rutt_kuusemae/ryht_rutt.doc

http://sites.google.com/site/maieanne/r%C3%BChtjar%C3%BChih%C3%A4ired
10