Ajaloo kontrolltöö küsimused vastused

Pärn, Liis

Ajaloo kontrolltöö küsimused/vastused (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut.
1. 1857- Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „ Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele.
1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest.
1870.-1880. – Kehtestati koolikohustus nõue.
2.      Millised olid talurahva koormised 19. sajandil?
Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne.
3.      Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid.
Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahäda ja viljaikaldus, hakkas tekkima maapuudus, rentnikest taluperemeestel puudus motivatsioon ja kindlustunne talu arendamisel.
4.      Milliseid muutusi tõid 1849/56. a. talurahvaseadused taluperemeeste ja mõisnike ellu?
Taluperemehed – üleminek raharendile, algas talude krunti ajamine, talude päriseksostmine,
Mõisnikud – osa maast tuli müüja talupoegadele, mõisamoonakate palkamine
5.      Millised olid 19. sajandi alguse koolitüübid Eesti alal?
Vallakoolid, kihelkonnakoolid, õigeusu talurahvakoolid, elementaarkoolid, kreisikoolid, gümnaasiumid
6.      Esitage kaks näidet, mil moel mõjutas venestusaeg haridust Eestis.
Kõik saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseks. Allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile.
7.      Miks võib Tartu ülikooli 19. sajandil pidada Euroopas täiesti arvestatavaks ning kõrgetasemeliseks õppeasutuseks? Tooge teemakohaseid näiteid.
Kool taasavati kuna Moskva Ülikool ei suutnud enam aina areneva impeeriumi vajadusi katta . Parrotil õnnestus saavutada ülikooli üleandmine vastloodud haridusministeeriumi alluvusse ning sellega sai ülikool suuremad õigused ja vabadused . Eestkätt ka riikliku rahastamise. Ülikoolil oli oma statuut, kinnisvara ja kohus. Õppejõud oli peamiselt Saksamaalt.
8.      Nimetage estofiilseid organisatsioone ja tooge näiteid selle kohta, kuidas need aitasid kaasa eesti kultuuri edendamisele?
Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduse Ühing.
9.      Nimeta eesti esimese põlvkonna haritlasi, kes oma aktiivse tegevusega eesti kultuuriarendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.-1850. aastad).
Fr. R. Kreutzwald , F. R. Faehlmann, J. Köler, P. Karell, J. V. Jannsen
10. Iseloomustage rahvusliku liikumise liidrite vaateid ja tegevust ärkamisajal: Johann VoldemarJannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson.
J. V. Jannsen –tegi koostööd baltisakslastega, „Eesti Postimees“ ja „Perno Postimees“ väljaandja
J. Hurt – toetas luterlikku kirikut, suhted sakslastega oli pingestatud seega läks Peterburi,
C. R. Jakobson – andis välja kõrgtasemelisi õpikuid, kirikuvastane, astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu.
11. Iseloomusta rahvusliku liikumise olulisemaid sündmusi: esimene üldlaulupidu, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Aleksandrikool.
Esimene Üldlaulupidu – 1869, eestvedajad: J. V. Jannsen ja A. Kunileid. Tähistati pärisorjuse kaotamisest 50. juubelit.
Eesti Aleksandrikool – 1870-80.ndad, eestvedajad: J. Hurt ja J. Köler, eesmärgiks rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus, koguda raha selle rajamiseks. Tulemus: avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool .
Eesti Kirjameeste Selts – 1872-1893, Eestvedajad: Fr. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, J. Hurt. Eesmärk: Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumine. Tulemus: Eesti keelsete õpikute ilmumine, Eesti Rahva Muuseum 1909
12. Tabel rahvusliku liikumise erinevate suundade kohta: mõõdukas suund, radikaalne suund.
Mõõdukas suund: Jakob Hurt. Postimees 1864. Kultuurilised, mitte poliitilised; rahvuslik identiteet . Eesti rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse arendamine. Toetus eelkõige eestlastele. Nautraalne. Tegi koostööd, oli kirikuõpetaja.
Radikaalne suund: Carl Robert Jakobson. Sakala 1878. Majanduslikud ja poliitilised. Eestlastele võrdsed õigused baltisakslastega, esindus kubermangu maapäevadel, baltisakslaste privileegide kaotamine. Ei pooldanud, vastaseis baltisakslastega. Nägi liitlast Vene keskvõimus. Eitav
13. Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud: Karl August Hermann, Villem Reimann, Hugo Treffner ?
Karl August Hermann – oli Eesti helilooja . Sai tuntuks kuna valiti EÕS auvilistlaseks
Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees.
Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige.
14. Milline tähtsus venestusajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)?
Neist kujunes haritud Eesti seltskond
15. Mõisted: priinimi, magasiait , vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas,kilter, moonakas , rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon,EÜS.
Priinimi – Pärisorjusest loobumise tagajärjel talupojale pandud perekonnanimi.
Magasiait – Ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait.
Rahvuslik liikumine – Eestlaste rahvusliku ärkamise tõusu periood
Pops – Talude äärealal elav maata talupoeg , kes vastutasuks maalapi eest aitas talu-peremehi hooajatöödel.
Aleksandrikool – Eesti rahvusliku liikumise keskne üritus, mille eesmärgiks oli rajada kõrgem eestikeelne rahvakool
16. Venestusreformide tagajärjed Eestile
Tõrjuti sakslased ja saksa keel, eestikeelsele haridusele negatiivne mõju, vallandati vene keelt mitteoskavad õpetajad ja õppejõud, kaotati kohtu- ja politseikorralduses keskaegsed igandid.
17. Venestuspoliitika eesmärgid?
Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine, Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga, Rüütelkondade ja saksa keele ning meelsuse allasurumine, tallati jalge alla ka eestlaste õigused.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 24 allalaadimist

Ajaloo kontrolltöö küsimused vastused #1

Ajaloo kontrolltöö küsimused vastused #2

Ajaloo kontrolltöö küsimused vastused #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liis Pärn Õppematerjali autor

Eesti 19. sajandil.
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut.

2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil?
3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid.
4. Milliseid muutusi tõid 1849/56. a. talurahvaseadused taluperemeeste ja mõisnike ellu?
5. Millised olid 19. sajandi alguse koolitüübid Eesti alal?
6. Esitage kaks näidet, mil moel mõjutas venestusaeg haridust Eestis.
7. Miks võib Tartu ülikooli 19. sajandil pidada Euroopas täiesti arvestatavaks ning kõrgetasemeliseks õppeasutuseks? Tooge teemakohaseid näiteid.
8. Nimetage estofiilseid organisatsioone ja tooge näiteid selle kohta, kuidas need aitasid kaasa eesti kultuuri edendamisele?
Kokku on 17 küsimust/vastust

Ajalugu kontrolltöö küsimused vastused eesti 19. sajand sakslastega baltisakslastega venestusajal reimann hermann voldemar villem treffner üldlaulupidu

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Rahvuslik liikumine - eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: a) hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. b) tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer c) hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. d) nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Eestlaste rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: - Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819).

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandil

ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Rahvuslik liikumine - eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: a) hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. b) tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. c) hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. d) nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Eestlaste rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: - Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819). - Sunnismaisuse tühistamine. - Talupoegade majandusliku olukorra paranemine ja talude päriseksostmine.

Ajalugu

docx

Rahvuslik liikumine 19. sajandil

Aastal. "Vanemuise" hoone Tartus sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868. Aastal oma kuulsa esimese isamaakõne nor Carl Robert Jakobson. Kokku pidas Jakobson kolm isamaakõnet ja neil oli tohutu mõju. Tema kirglik vastuhakk sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsele iseseisvusajale ja lootus paremale tulevikule erutasid kuulajad ning lugejaid. Kui Jannsen oli eestlastele andnud nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo. 5.Seltsid 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asutatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asutamisloa Eesti Põllumeeste Selts. Ärkamisaegsed põllumeesteseltsid koondasid endasse mitmekülgseid isikuid ja arendasid mitmekülgset kultuurilis-poliitilist tegevust. 1870. aastal pandi alus veel Eesti Üliõpilaste Seltsile. See selts andis aastate jooksul Eestile terve

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

Gümnaasium. Rahvuslikku tööd jätkati üle kogu maa loodud karskusseltsides, korraldati kõneõhtuid, näitemänge ja kontsertteid. Osaleti agaralt 1888 Jakob Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reimann. Reimann oli Tartu Ülikoolis õppinud usuteadust ja töötas kirikuõpetajana. Pani 7 alguse eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Temast sai omamoodi ühenduslüli Hurda ja Tõnissoni vahel. Suurt tähtsust rahvuslikkuse säilitamisel omas Eesti Üliõpilaste Selts. Neist kujunes haritud eesti seltskond. 1884 juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini-must- valge lipp. Petserimaa vene võimu all. Petseri e. Setumaa oli venelaste võimu all keskajast. Seal polnud Balti erikorda, kuulusid algusest peale vene õigeusku. Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale,

Ajalugu

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg · 1878. a oma ajaleht ,,Sakala" · astus vastu mõisnikele ja kirikuõpetajatele · Vene valitus sulges mõneks ajaks Jakobsoni lehe · Liigne enesekindus viis Jakobsoni vastuollu seniste mõttekaaslastega Suur lõhe · Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid suured lahkhelid · Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine Eestis

Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv

Eesti ajalugu

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol aj

Ajalugu

docx

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk