50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liis Pärn
Õppematerjali autor
Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Rahvuslik liikumine - eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: a) hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. b) tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer c) hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. d) nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Eestlaste rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: - Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819).
ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Rahvuslik liikumine - eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: a) hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. b) tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. c) hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. d) nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Eestlaste rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: - Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819). - Sunnismaisuse tühistamine. - Talupoegade majandusliku olukorra paranemine ja talude päriseksostmine.
Aastal. "Vanemuise" hoone Tartus sai rahvusliku liikumise südameks ja just seal pidas 1868. Aastal oma kuulsa esimese isamaakõne nor Carl Robert Jakobson. Kokku pidas Jakobson kolm isamaakõnet ja neil oli tohutu mõju. Tema kirglik vastuhakk sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsele iseseisvusajale ja lootus paremale tulevikule erutasid kuulajad ning lugejaid. Kui Jannsen oli eestlastele andnud nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo. 5.Seltsid 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asutatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asutamisloa Eesti Põllumeeste Selts. Ärkamisaegsed põllumeesteseltsid koondasid endasse mitmekülgseid isikuid ja arendasid mitmekülgset kultuurilis-poliitilist tegevust. 1870. aastal pandi alus veel Eesti Üliõpilaste Seltsile. See selts andis aastate jooksul Eestile terve
Gümnaasium. Rahvuslikku tööd jätkati üle kogu maa loodud karskusseltsides, korraldati kõneõhtuid, näitemänge ja kontsertteid. Osaleti agaralt 1888 Jakob Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reimann. Reimann oli Tartu Ülikoolis õppinud usuteadust ja töötas kirikuõpetajana. Pani 7 alguse eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Temast sai omamoodi ühenduslüli Hurda ja Tõnissoni vahel. Suurt tähtsust rahvuslikkuse säilitamisel omas Eesti Üliõpilaste Selts. Neist kujunes haritud eesti seltskond. 1884 juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini-must- valge lipp. Petserimaa vene võimu all. Petseri e. Setumaa oli venelaste võimu all keskajast. Seal polnud Balti erikorda, kuulusid algusest peale vene õigeusku. Rahvuslikust liikumisest jäi Petserimaa kõrvale,
Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886. a pidas Vanemuises oma esimese isamaalise kõne valguse-,pimeuse-ja koiduajast Selles jagas ta eesti ajaloo kolme suurde põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg, mitmesaja-astane orjapõlv ning koiduaeg · 1878. a oma ajaleht ,,Sakala" · astus vastu mõisnikele ja kirikuõpetajatele · Vene valitus sulges mõneks ajaks Jakobsoni lehe · Liigne enesekindus viis Jakobsoni vastuollu seniste mõttekaaslastega Suur lõhe · Jakobsoni ja Hurda vahel tekkisid suured lahkhelid · Hurt astus välja Sakala kaastööliste seast
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol aj
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid