Pärisorjuse kaotamine ja talurahva lõplik vabanemine Eestis- ja Liivimaal (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Eesti 19. sajandil

Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine ­ 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei

Ajalugu

17

docx

Eestimaa talurahvaseadus 1816

rohkem kui arvata võiks. Seetõttu pidasin vajalikuks uurida lähemalt 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadust, mida paljud teosed nimetavad ka pärisorjusest vabanemise seaduseks. Analüüsi eesmärgiks on välja tuua 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse olulisus omas ajas kui ka mõju tänapäevale. Lisaks sellele käsitlen analüüsis valitud allika liiki, selle struktuuri, koostajate ringi, talurahvaseaduse adressaate ja argumentatsiooni. Samuti võrdlen Eestimaal kehtinud seadust Liivimaal 1819. aastal vastu võetud talurahvaseadusega ning Eesti varasemate talurahvaseadustega. Veel toon välja 1816. aasta talurahvaseaduse ajaloolise arengu ja käekäigu. Allikas esinevast instituudist valisin analüüsimiseks talupoegade pärisorjuse kaotamise. Analüüsi käigus avan selle instituudi mõiste, tähenduse ja ka edasise saatuse. 3  1. Allika analüüs 1.1. Allika liik

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

16

doc

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN  2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil.......................................................................................5 1.1Valitsuse nõudmised agraarolude parandamiseks..............................................................6 4. Talurahvaseadused.............

Õigussüsteemide ajalugu

18

docx

Eesti 19. sajandil

 Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas, kilter. Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda.  Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid  Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel.  Mõis pidas üleval kooli, kooliõpetajat, kirikut ning kirikuteenijaid.  Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad saada erandkorras vabaks Talud ja talurahvas 19 sajandil Talurahva koosseis 19.sajandil  Mõisarahvas 10%  Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas tegeles teoliste tööle- sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised  Külarahvas  Taluperemehed (koos peredega) 40%

Ajalugu

2

doc

Vene aeg Eestis 18. sajandil.

Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kuritegevus kadus.

Ajalugu

2

pdf

19 saj-talurahvaseadused

19.saj. talurahvaseadused. Õpik lk.78-89 1.Miks oli pärisorjuse kaotamise seadus talurahvale suur pettumus? - Talurahvas vabastati orjusest maata: seega pidid nad oma talusid rentima tasudes endiselt kõrgeid koormisi. Lisaks oli veel muid sotsiaalseid, majanduslikke ja õiguslikke piiranguid. - Talupojad ei saanud vabaks kohe, vaid järkjärgult 14 aasta jooksul. 2.1816/1819 a. seadus andis talurahvale isikliku vabaduse.Mida see tähendab? - Talupoegi ei tohtinud enam osta, müüa ega pantida. Nõuda võis vaid seadustes

11.klassi ajalugu

4

doc

Eesti Ajalugu 19. saj.

Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus.

Ajalugu

4

doc

Eesti XIX saj

§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli

Ajalugu

Kommentaarid (0)