Eesti 19. sajand (0)

Q: Kuidas moodustus vallakogukond?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti 19. sajand

Q: Millised ülesanded pandi vallale?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti 19. sajand

Q: Milline roll oli mõisnikul valla elus?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti 19. sajand

Keskkool - Ajalugu - Eesti ajalugu

1 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas moodustus vallakogukond?
Millised ülesanded pandi vallale?
Milline roll oli mõisnikul valla elus?

Ajaloo kt konpekt

Talurahva omavalitsus , talurahva jagunemine ja koormised
Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest.
Millised ülesanded pandi vallale ? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest
Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid.
Talurahvas jagunes kaheks:

Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud

Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad
Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu ), naturaalandamid ( talus valminud toodang), rahamaks.
Riiklikud maksud : pearaha ja nekrutiandmine (kohustus minna sõjaväkke, liisuvõtmise abil, va: ametimehed, õpetajad, taluperemehed )
Kogukondlikud: teede korrashoid , kooli ja magasiaida ehitus, kevadine teetegu
Kirikumaksud: kiriku ülalpidamiseks 10% kümnis

Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg
Millal? 1857-1918
Ärkamisaeg – tähendab eestlaste rahvusliku ühtsustunde tekkimist ning hariduse ja haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne)
Rahvuslik liikumine – rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus.
Juhid (üritused ja organisatsioonid ):
1. Johann Voldemar Jannsen:

1857a. asutas Perno Postimehe – andis eestlastele „hääle“ ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused).
1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele
18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu – tekitas eestlastes ühtsustunnet.

2. Jakob Hurt:

oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele (EKmS-i eesmärgiks oli eesti keele ja rahvaluule edendamine ning eesti rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkimine).

(Venestusperioodil oli suurim rahvuslik aktsioon Hurda algatatud)

1888a. rahvaluule suurkogumine – säilitas Eesti pärandit.
3. Carl Robert Jakobson :

Pidas kolm isamaakõnet (ilumusid 1868 ja 1870 (2)) – andsid eestlastele midagi, millest lähtuda ühtseks rahvaks saamisel
1878 asutas ajalehe Sakala (mille peamiseks ülesandeks oli esmakordselt avalik poliitiline võitlus (Jakobson rõhutas, et eestlased peavad nõudma endale sakslastega võrdseid õigusi ja selles võitluses hakkab Sakala rahvast toetama .) (Ajalehes kritiseeris ta ühiskondlikke olusi, kirikut ja usku ning nõudis õiglust.))

Eeldused:
1) haritlastest juhid 2) pärisorjuse kaotamine 3) talude päriseks ostmine 4) Saksamaa rahvusliku liikumise eeskujuks võtmine 5) eestikeelne kirjasõna (Perno Postimees )
Tulemused:
Saavutati lõpuks rahvustunne, oma riik, rahva teadvuse tõus.

Venestamine Eestis 1882-1917
Venestamine – vene keele ja kultuuri pealesurumine (tsaari poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.)
Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid.
Muudatused:

Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud
Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel
Talurahvakohtud kaotati
Õigeusu pealesurumine ning luterluse allasurumine
Suleti liiga iseseisvad või rahvusliku suunaga väljaanded
Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse lõpetamine

Esimese üldlaulupeoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva.
Eesti rahvusliku liikumise aktiivsus 19.saj oli kõige suurem Liivimaal.
1887. aastal kehtestati Eesti ala koolides õppekeeleks kehtestati vene keel.
1884. aastal pühitses EÜS sinimustvalge oma lipuks.
1890. aastate alguses tõusis Villem Reiman rahvusliku liikumise liidriks.
Jakobsonile heideti ette koostööd Vene võimudega.
1880. aastate alguses alustas Vene keskvalitsus Läänemere kubermangude venestamist.

4. EKS
5. EÜS
3. „Vanemuine“
1. Õpetatud ES
2. Perno Postimees

Estofiilid – välismaalased, kes tundsid huvi eesti keele ja kultuuri vastu
Väljarändamine – lahkutakse oma kodumaalt ja minnakse välismaale nt elama, tööle, õppima jne
Usuvahetusliikumine – liikumine, kus suurem hulk inimesi vahetavad vabatahtlikult usku

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Christine00 Õppematerjali autor

Konspekt. Teemad:
1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised
2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg
3. Venestamine Eestis

eesti ajalugu venestamine talurahvas koormised rahvuslik liikumine ärkamisaeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Vene aeg 1721-24.02.1918

nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus) II KATARIINA II BALTI POLIITIKA Asehalduskord 1783-1796

Ajalugu

doc

Vene aeg + Balti erikord

Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja ametnikud. 19saj Ip linnaelanikeks peamiselt sakslased, kelle käes juhtpositsioonid ja kes valisid ka linna juhtorganid. IIp linnaelanike ülekaal eestlastel-raskemad, viletsama sissetulekuga ametid. 1860ndate lõpuni püsis tsunftisundlus, 1877 Vene linnaseadus,

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandil

nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856

Ajalugu

docx

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa

Ajalugu

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja

Ajalugu

docx

Vene aeg

teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused. §15 Eesti 18 sajandi II poolel Balti erikord: taastati peale Katariina II surma Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Talurahva õigusliku korra muutumine: talurahva kaitseseadused Maj protsesside ja talurahva seaduste seosed: mõisnikud elasid üle oma võimete,

Ajalugu

doc

Uusaeg

5. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste täitmise eest. (koormised nt teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine, kirikumaksud jne) *Talupoegade koormised mõisnikule: 1) teotöö 2) naturaalandam 3)rahamaks *Riiklikud koormised: 1) pearahamaks 2)nekrutiandmine 3)teenistus maakaitseväes 4) üldine sõjaväekohustus 5) Talude päriseksostmine 1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus. Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale 7) Muutused 17. sajandil a) meresõidus 19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel. 19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes. b) kaubanduses 1870

Ajalugu

Rohkem sarnaseid