18-19saj vene aeg eestis (8)

19.Sajandi lõpp
 
Ado Grenzstein ja venemeelne kultuur 

• Laulu- ja mänguseltside kavas lihtsameelsed komöödiad
  
• Grenzstein oli varem rahvusliku liikumise toetaja, ent 1880.ndate lõpul asus andma välja ajalehte ‘Olevik’, milles mõtestas eelkõige Venemaale lähenemise kasutegureid
  
• Hugo Treffneri gümnaasium 1884, kui ‘kahe otsaga asi’
  

 
  Majandusest 19.sajandi lõpul 

• Põllumajanduse märksõnad: mõisamajanduse aga/ja talude päriseksostmise jätk, piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine .
  
• Venemaa majanduselu militariseerimine .
  
• Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond
  
• Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused
  

Venestusaja algus 

• 1881 tapeti keiser Aleksander II
  
• Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium
  
• Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Šahhovskoi
  
• Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud
  
• Mindi ametikeelena üle vene keelele
  

 
  Venestamise praktiline pool 

• Talurahvaasjade komissarid
  
• Tsensuuri kehtestamine
  
• Õigeusu pühamute rajamine
  
• 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks
  
• 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks
  

 
Uus rahvuslik tõus 

• Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi
  
• Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid.
  
• 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks
  
• 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid
  

 
 Villem Reiman  

• Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas
  
• Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas
  
• Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest
  
• 1890 aastast Kolga-Jaani kirikuõpetaja
  
• Uue põlvkonna liider, karskusseltside eestvedaja
  
• Toimetas paljusid rahvuslikke väljaandeid
  
• 
  

Majandus ja linnad 19.sajandil
 
Mõisamajandus 

• Püsis esialgu teoorjuslik mõisamajandus
  
• Peamisteks sissetulekuteks vilja ja viina müük
  
• 19.sajandi alguskümnenditel oli kriis hea eluga harjunud mõisnike ja sissetulekute madaluse konflikti tõttu
  
• Täieliku laostumise vältimiseks ilmselt antigi ka talurahvale järele
  

 
 Talude iseseisvumine  

• Liikumine kasumajanduse suunas
  
• 1850.ndatel algas ka talude päriseksostmine ja seda eelkõige Liivimaal
  
• Teoorjusliku majanduse lagunedes jagunes talurahvas eelkõige väikepõllumeesteks ja maatarahvaks
  
• Jõukuse suurenedes muutus ka talurahva elulaad ja -kvaliteet
  

 
 Tööstus 

• Laevandus ja paadikaubandus oli väga levinud, tekkisid olulised laevaehituskeskused ja merekoolid
  
• Tööstuslik areng sai hoo sisse 19.sajandi teisel poolel
  
• Tallinn ja Narva peamised keskused: Kalevivabrikud, Kreenholmi manufaktuur , masina- ja metallitööstus, paberitootmine
  
• Üle Eesti rajati väiksemaid tööstusettevõtteid.
  

 
  Raudteed ja linnastumine  

• 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud.
  
• 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike muudatustega, esimest korda kolisid linnadesse ka eestlaste hulgad
  
• 1877 Vene linnaseadus kehtestas uue valitsemiskorra – linnavalitsus ja linnapea .
  

Erikord ja keskvalitsus
Erikorra püsimine 

• Balti provintsiaalseadustik – 1845, 1864 kinnistas senist erikorda.
  
• 1860.ndatel tekkisid vastuolud Vene avaliku arvamuse vastuseisu ja Eesti alade erikorda kaitsvate baltisakslaste vahel
  

 
 Kubermangude valitsemine 

• Kuberner – ‘peremees’
  
• Kubermanguvalitsus – igapäevane juhtimine
  
• Kroonupalat – majandus ja rahandus , maksud
  
• Hoolekandevalitsused
  
• Sisekaitseüksused
  

 
 Olulisemad kubermanguasutused:
Tervishoiuosakond
Vanglate inspektsioon
Kindlustusasjade nõukogu
Ehitusosakond
Statistikakomitee
Veterinaarinspektor
Väeteenistuskomisjon
Talurahvaasjade komisjon  
Kubermanguvalitsus 1783-1917 
 
Eestimaa/ Liivimaa kuberner
1783-1917 
 
Eesti-, Liivi-, ja Kuramaa kindralkuberner 1783-1876 
 
Siseministeerium 1801-1917 
KEISER
 
 Impeeriumi sõjad 

• Eesti oli vahetu tagala Napoleoni sõdade ajal ja sõja ajal oli olukord erakorraline ( koormised , kaitse tugevdamine jne)
  
• Briti sõjalaevad Eesti vetes 19.saj esimesel kümnendil
  
• Püüti kohalikke talupoegi väkke värvata
  
• Baltisakslased impeeriumi teenistuses
  

Talurahva omavalitsus
Esimesed seadused 

• Valgustusideede levik ja inimõigustele tähelepanu pööramine
  
• Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond
  
• Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal
  
• 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised
  

Pärisorjuse kaotamine 

• 1816 Eestimaal
  
• 1819 Liivimaal
  
• Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja elukutsepiirang
  
• Vabastati ilma maata , seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga
  
• Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni
  

1849 seadus 

• Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid)
  
• Üleminek raharendile
  
• Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta
  

Omavalitsuse kujunemine 
Mõis kui keskne haldav korraldaja  19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad 
    Kogukonna keskne asutus vallakohus 
    Pärisorjuse kaotamise järel moodustati neist omavalitsused .
Talupoegade ühised vastutused:
     Magasivili ja vaestehoolekanne
Talurahva koormised 

• Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud.
  
• Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (‘verekümnis’)
  
• Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms.
  

Liikumine 

• Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi olemasolu korral
  
• 1863 Passikorralduse seadus – vallapassid ja riiklikud passid, tingimuseks täidetud kohustused, täisiga ja teatud kindlustatus
  
• Väljaränded Venemaale maa otsinguil
  

1866 Vallareform  

• Omavalitsused vabastati mõisnike eestkoste alt
  
• Kujunes välja kindel omavalitsuse ülesehitus: valla täiskogu, valla volikogu , vallavanem , vallakohus ja vallavalitsus (vallavanem + abilised)
  
• Oluline kogemus poliitilise elu juhtimisest