Gustav Klimti stiilis „Freya's tears”, kunstnik Anne-Marie Zilberman (0)

§27- Balti erikord, aadlimatriklid , Roseni deklaratsioon
Balti erikord – Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk . Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele.
Aadlimatriklid – rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
Roseni deklaratsioon – 1739 – seletuskiri – siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse.
§28- Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord
Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus – võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30-vitsa-või kepihoopi
Asehalduskord – 1783 – Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada. Lõpp ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt.
§29 - Pietism , vennastekogudus, Ratsionalism
Pietism – uus usuvool Saksamaalt. 1720-30, valitsev seisund pastorkonnas. Luteri usu lähendamine rahvale, usu pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739-täielik eesti keelne tõlge piiblist.
Ratsionalism – 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust.
§30- talurahvaseadused ja talurahva vabastamine pärisorjusest
Talude kasutamisekord – L&E : pärandatav kasutamine
Teokoormiste määramine – L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine , koormised nii palju kui talu peremees suutis täita
Koormiste määramiste alus – L: maade hindamine ja mõõtmine E: fikseeriti koormised olemasoleval tasemel, koormised suuremad kui Liivimaal
Töö iga – L: mehed(17-60) naised(15-55) E: mehed(15-60) naised(15-60)
Mõisniku õigused talupojale – L&E: mõisniku kodukariõiguse piiramine, L:2päeva aresti või 15 kepihoopi, E:30 kepihoopi
Talupoja õigused – L&E: vallakohtute loomine, õigus kaevata mõisniku peale, L: õigused suuremad E:õigused väiksemad
Tehingud talupoegadega – L: keelati talupoegade müümine ja maast eraldamine E: talupoegi ei tohi müüa väljapoole kubermangu
Vallasvara omamine – L&E: Vallasvara omamise õigus
Abielu sõlmimine – L: ei pidanud olema mõisniku luba E: pidi olema mõisniku heakskiit
Kinnisvara omamine – L: õigus talupojal osta maad E: ei olnd õigusi
Pärisorjusest vabastamine – Rüütelkondades toimunud arupidamistel jõuti seisukohale, et järeleandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades samal ajal mõisnike majandusliku ülemvõimu. Eeskujuks võeti 1807 aasta agraarreform Preisimaal. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai Aleksander I kinnituse 1816, ning Liivimaa 1819. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest vabaks. Samas tunnistati maa mõisniku ainuomandiks. Et oma talus edasi elada tuli maad mõisnikult rentida. Perekonnanimede panek , talu nimele lisandust perekonnanimi ehk priinimi .
§31- Talurahva omavalitsus , koosseis ja koormised, usuvahetusliikumise põhjused kust kuhu liikus vms
Omavalitsus – Talurahva igapäevaelu korraldas mõis. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Talurahva kui seisuse omavalitsus – vallakogukond . 19saj alguse talurahvaseadustega loodi vallakohtud. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik.
Ül: vaestehoolekanne, ühisvastutus magasivilja varumisel( magasiait ), kogukondade juhid: eestis-talitaja, liivimaal-kaks vöörmündrit
Koosseis -
1)mõisarahvas – mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavad-majateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased (metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad)
2)külarahvas – keskne koht pererahval, peremees ja perenaine tegid tööd põldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel, vabadikud ehk saunikud – nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel
koormised -
1)mõisnikule – teotöö(korraline nädalatöö, hooajatöö) – naturaalandamid , rahamaksud
2) vallale , kogukonnale – teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine, vaeste eest hoolitsemine
3) riigile – pearaha ja nekrutiandamine(nn. Verekümnis)(sõjavägi) sõjaväe majutus , moona kohustus
4) kirikule – kirikumaksud, tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise
§32- Talurahvaseadused, Väljarände põhjused ja kuhu mindi , Talude päriseks ostmine. 
Uued talurahvaseadused – FÖLKERSAHM – kapitalistlik majandamine . Teorendi asemele tuli sisse seada raharent ning hakata mõisapõldudel kasutama palgatöölisi.
Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees sai nüüd ise otsustada kuidas paremini toota ja teenida. Kruntiajamine mõisnike poolt – renditalud, talupõllud ei olnud enam tükeldatud.
Palgatöölised – mõisamoonakad. Maaparandamine, põldude väetamine, tõu ja sordi aretus.
Väljaränne – 1863 kehtestatud uus passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Kodumaalt lahkunuid oli kümneid tuhandeid. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Lubati paremaid maid odavamalt.
§33 nimed : Parrot, Struve , Jacobi, Baer
Parrot – Ülikooli esimene rektor. Kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse.
Struve - astronoom
Jacobi - füüsik
Baer – embrüoloogia(loote areng) rajaja, loodus- ja arstiteadlane