Eesti ajalugu (0)

Eesti ajaloo 1. kursuse 2. kontrolltöö 
 
 
 
1. Liivi sõja põhjused, erinevate riikide roll selles ning sõja tagajärjed.  
 
PÕHJUSED​: 
● Usukonflikt 
● Võimu ja maa-alade  suurendamine  
● Vana- Liivimaa   valdused  tundusid kerge saagina 
● Kaubateede küsimus 
● Tartu maksu küsimus 
 
TAGAJÄRJED​: 
● Palju ohvreid 
● Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile 
● Venemaa jäi lõpuks kõigest ilma 
● Üldine allakäik ja häving 
● Peatselt tulid uued sõjad 
 
2. Liivi sõda läbi isikute.  Vihikusse  tehtud ülesande alusel.  
 
Ivan IV Julm​ kõige verisem  Moskva  tsaaririigi valitseja enne 20.sajandit, vallandas Liivi sõja, 
1. tsaar , tappis oma poja. 
Gotthard  Kettler ​ Liivi  ordumeister , Kuramaa esimene hertsog, pani ametiu maha peale 
Härgamäe lahingut. 
Johan III,​ Soome asevalitseja, hiljem Rootsi kuningas, lõi Rootsi esimene tugipunkti Eestis, 
võitis Moskva. 
Sigmund II August​, Poola kuningas, kinnitas  Liivimaa  aadlile privileegi, mis andis neile 
usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid, võitles Vene vastu. 
Hertsog  Magnus ​ 1570 pakuti talle Liivimaa kuninga  tiitlit , alustas koos Vene vägedega 
Tallinna esimest piiramist. 
Balthasson Russow​ kirjutas Liivimaa kroonika, pühavaimu kirikuõpetaja, „Kolme katku vahel“ 
Ivo Schekengerg​ Eesti päritolult, käsitöömeistri poeg, pani kokku salga, kes  venelasi  ründaks, 
ta hukati Vene tsaari ees. 
Stefan  Batory​- Poola kuningas, ungarlane, sundis Venemaa alistuma, Valga linnaõigus. 
Pontus de la  Garde ​- pärit Prantsusmaalt, väejuht, läks  laevaga  põhja. 
 
3. Eesti rahvastiku olukord Liivi sõja järel ja Rootsi ajal (kuni suure näljahädani).  
● Peale Liivi sõja lõppu taastus rahvaarv väga kiiresti 
● Moodustas Rootsi rahvaarvust u. 10%. 
● Hakkas kasvama talurahva arv 
● Sündimusele aitas kaasa rahuaeg(Eesti mehi ei sunnitud tulema Rootsi väkke) 
● 1696.aastal suurim näljahäda, haigused tüüfus, düsenteeria 
● Nälja pärast hukkus 70 000 inimest (viiendik rahvaarvust) 
 
4. Eesti alade valitsemine Rootsi ajal. Millised olid probleemid?  
●  Talurahvas  pärisorjastati 
● Naaberaladelt tulid sisserändajad 
● Ajaloo suurim näljahäda 
● Haigused- tüüfus ja düsenteeria 
● Nõiapõletused 
● Kõrged  maksud  
● Eesti langes Vene võimu alla 
 
5. Reduktsioon – miks olid paljud  aadlikud  vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa?  
● Mõisate reduktsioon ehk  riigistamine  oli mõisate riigi omandusse 
tagasivõtmisprotsess. 
● Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat 
● Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 
● Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. 
● Kadus vana läänikorraldus 
● Riigi sissetulekud tõusid 
● Paranesid haridusolud 
● Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle 
● Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted 
●  Paranes  talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord 
● Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei 
jälginud seadusi – halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted 
● Talupoegade õiguste suurenemine 
● Talupoegadest said riigitalupojad 
● Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas 
● Riigimõisad renditi välja 
● Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 
 
 
6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal.  
● Peamised  koormised : 
● Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks 
● Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd 
● Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse 
●  Naturaalandamid  
● Rahalised koormised 
● Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada 
● Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes 
● 17.sajandil kinnitati talupoegade pärisorjuslik seisund ja  sunnismaisus  
● Peale redukt. Eesti talupoegade õ ja ma olukord paranes 
● Mõisnikud võisid talupoja iga kell tagasi võtta kui ta pidi põgenema 
● Peale pärisorjusest vabastamist muutus nende elu kergemaks ja hakati arvestama 
nende arvamusega. 
● Talupojad olid kuninga  alamad  ja mõisnike võim nende üle vähenes 
 
7. Linnade allakäik Rootsi ajal ( erandiks  Narva).  
● 10 linna 
● Vähenes linnavalitsuste  iseseisvus  
● Suurenes sõltuvus riigivõimust 
● Tegevuse lõpetas Hansa Liit 
● Linnad kaotasid õiguse iseseisvale  majandustegevusele  
 
 
8. Rahvahariduse algus Rootsi ajal, Forseliuse  seminari  tegevus.  
●  Luterlus  andis tõuke eesti talurahva harimisele 
● Probleemideks: 
● Koolide vähesus 
● Talurahvakoolidele polnud õpetajaid 
● Puudus kirjandus, millest lugema õppida 
● Forseliuse seminari eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite 
ettevalmistamine 
● Õppeaeg 2 aastat, tasuta 
● Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist 
 
9. Eestikeelse kirjasõna areng.  
● 1637 esimese eesti keelse grammatika koostamine 
● 1686 lõunaeestikeelne Uus  Testament  
● Kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda 
● Esimene läbinisti eestikeelne raamat – uus testament 
● Hakati eestikeelde tõlkima kirikulaule, alguse sai eestikeelne juhuluule 
● Rootsi ajalõppu jää ka eesti ajakirjanduse algus 
 
 
 
 
 
10. Tartu ülikool. 
● Asutati 1632 
● Üks osa Rootsi riigivõimu  kindlustamisest  Liivimaal 
●  Asutajaks  Johan Skytte 
● Neli  teaduskonda : usu, õigus, arsti ja filosoofiateaduskond 
● Õppetöö ladina keeles  loengute  ja dispuutide vormis 
● Õpilaste arv u 100 
● Õppejõudude arv üle poolesaja 
● Esimene kõrgem õppeasustus Eestis. 
● Õppuriteks olid  sakslased ,  rootslased  ja vähemal määral ka  soomlased  sest 
eestlastest üliõpilasi veel ei olnud 
●  1641  esimene eestikeelese aabitsa väljaandmine