Ajaloo esimese trimestri kokkuvõte (0)

1. ÜLESANNE
Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema.
1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg ?
Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500.
2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis?
Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558.
3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal.
Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik.
4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas?
Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi.
5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi.
Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest.
6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik?
Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võtma. Üks nendest frangidest oli Clodovech , ta laiendas oma piirkonda väga usinasti. 486. aastal hõivas ta viimase Rooma asevalitseja piirkonna ja hakkas peale seda naabreid vallutama. Lõpuks suutis ta vallutada peaaegu kogu Gallia . Samal ajal kõrvaldas ta kõik põhikonkurendid ja muutus kõikide frankide kuningaks.
7. Miks oli ristiusu vastuvõtmine Frangi valitsejale ja riigile tähtis?
Vastus: Selleks et teised inimesed franke omaks võtaksid ja, et piiskopid ja kloostrid neid toetaks.
8. Kirjelda Karolingide dünastia võimule tulemist.
Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl omandas kristluse kaitsja oreooli ja sai oma sõjaretkedega õhtumaa võimsaimaks meheks. Tema poeg Pippin Lühike kõrvaldas troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Et kuningatiitlit kindlustada sõlmis Pippin paavstiga liidu, kus paavst isiklikult kroonis Pippinit ja tänutäheks sai paavst Itaalia keskosa valitseda.
9. Loetle Karolingide tähtsaimaid sõjalisi ettevõtmisi.
Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl Suur peatas Itaalias langobardid, kes ohustasid kirikuriiki. Ida pool hõivas Karl Suur mitmeid piirkondi ning pani sunniviisiliselt inimesed ristiusku uskuma. Aastatel 772-803 alistas Karl Suur väikestes kogukondades elavad saksid .
10. Miks kroonis paavst Karl Suure keisriks?
Vastus: Karl Suures hakati nägema jumala esindajat, kes peab kirikut kaitsma ja kristlikku usku levitama. 799. aastal puhkes paavstil ja Rooma aadlike vahel tüli, 800. aastal aitas Karl Suur paavsti tülist välja ja paavst kroonis Karl Suure keisriks.
11. Kirjelda Karl Suure riigivalitsemist.
Vastus: Karl Suure riik oli jagatud umbes 250 krahvkonnaks. Neid juhtisid krahvid. Karli riigi äärealad olid jagatud markideks, neid juhtisid markkrahvid. Suuremaid idapoolseid hõimualasid juhtisid hertsogid. Karl Suur ise vallutas ja kaitses piirkondi enamus oma ajast ning hoidis häid suhteid oma alamate ja rahvaga.
12. Kuidas, miks ja millal lagunes Frangi riik?
Vastus: Frangi riik lagunes, sest Karli järeltulijad olid tülis maa jagamise pärast ja sõdisid omavahel. Samal ajal ründasid ja rüüstasid Frangi riiki mosmlemid, viikingid ja ungarlased . 843. aastal jagati riik kolmeks: Lääne-Frangi riigiks, Ida-Frangi riigiks ja Keskriigiks.
13. Millised vaenlased ründasid VIII- IX sajandil Frangi riiki?
Vastus: Frangi riiki ründasid moslemid , viikingid ja ungarlased.
14. Miks kaotas riik oma tähtsuse Karolingide võimu lõpul?
Vastus: Sest Karolingide kuningriigid ei suutnud ennast kaitsta rünnakute vastu. Sellepärast läksid inimesed aadlike ja piiskoppide juurde ning pakkusid oma teenimist ja toetust kaitse vastu.
15. Kes olid Otto I ja Hugues Capet? Milliste riikide loojad neist said? lk 30
Vastus: Otto I oli hertsog kes valiti kuningaks teiste kuningate seast, temast sai Saksa-Rooma keisririigi looja. Hugues Capet oli krahv kes valiti aadlike poolt kuningaks, temast sai Prantsuse kuningriigi looja.
2.ÜLESANNE
Leia õige vastus. Jooni alla
1. Kuidas nimetati viikingeid Lääne- Euroopas?
a) normaanideks
b) normaalseteks
c) normannideks
2. Kes hakkasid tavaliselt viikingiteks? Miks?
a) vanemad pojad
b) nooremad pojad, sest talu pärandati vanemale pojale, noorem poja võis jääda sulasena tööle.
c) kõige julgemad mehed
3. Mille järgi orienteerusid viikingid oma retkedel?
a) ainult päikese ja tähistaeva järgi
b) hoidusid ranna lähedale
c) orienteerusid nn. Päikesekivi järgi
4. Mis oli Päikesekivi?
a) tükike päikesest
b) soojust ja valgust kiirgav kuldkollane kivike
c) kristall , mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta

5. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad?
a) kuningatele
b) kogukonnale
c) kõigi omand
6. Mida tähendab laeva mehitamine ?
a) ehitamine
b) meeskonnaga varustamine
c) sõidukindluse katsetamine
7. Missuguseid teid pidi jõudsid viikingid Antverpeni?
a) merd mööda
b) suuri kaubateid pidi mööda maismaad
c) jõgesid mööda
8. Suurim Euroopa ääreala, mille viikingid asustasid, oli:
a) Iirimaa
b) Inglismaa
c) Island

3.ÜLESANNE
Elu maal õp lk 52 – 68 
JOONISTA SKEEMINA KESKAEGNE MAAOMAND .
Tee tabel (kaks lahtrit):
Koormise liik    
Teokohustus
Naturaalandamid
Kirikukümnis
Milles seisnes?
talupoeg pidi oma isanda põldu kündma, aitama põllu ja ehitustöödel, täitma voorikohustust.
talupoeg pidi osa oma saagist ja rahast isandale andma.
talupoeg pidi andma osa oma viljasaagist ja kariloomadest koguduskirikule.
4.ÜLESANNE
Kirjuta lühikokkuvõte teemal Keskaegne linn /kasuta järgmisi kavapunkte: tekkimine, arhitektuur, juhtimine, linnakodanikud, õiguskorraldus, kaubandus/.
Rooma riigi kukkumisega kadusid ka vanaaja linnad. Keskaegsed linnad tekkisid inimeste arvu kasvuga, põlluharimisviiside täiustumisega, põllumajandustoodangu kasvuga, käsitöö ja kaubanduse eraldumisest põlluharimisega, ja kaubavahetuse elavnemisega. Käsitöölised ja kaupmehed hakkasid liiklusteede sõlmpunkdides elama, sest seal oli kergem kaupa müüa. Hakati ka vanadel laadaplatsidel elama. Linnad tõmbasid ohtralt palju inimesi ligi, sellepärast ehitati ka väljaspool müüre laoplatse. Linnad olid ka turvalised. Tavaliselt tekkisid linnad kaubateede äärtes või linnuste naabruses .
Linni ümbritses tavaliselt uhkete tornidega linnamüür. Linnas oli suuri ehitisi nagu kirikud ja turuplats . Keskmise inimese elumajad olid 2-3 korruselised- 1. korrus oli tavaliselt töökoda, 2. korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum . Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini.
Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad . Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis.
Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid , keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs .
Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks: linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks.
Enamik kaubandusest toimus turuplatsil.