7. klass Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Mis põhjustas keskajal näljahädasid?
- Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal?
Kordamisküsimused
kontrolltööks
ELU MAAL
(Õ+TV peatükid 10-13)
mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa , rangid , mõis, koormised , teokohustus , naturaalandamid , kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus , küla, saras
Mis põhjustas keskajal näljahädasid?
Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid.
Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit)
Koduloomad, põllukultuurid keskajal.
Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal.
Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal.
Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused.
Koormised (too näiteid)
Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32)
Talupoja töö (Õ lk 66)
Talupoja elukeskkond (Õ lk 66)
Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu
Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind
on allpool naaberveekogu pinda
Must surm- Euroopat tabanud suur katkuepideemia
Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld
Rangid- hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse
vankriga
Mõis- maaomaniku suurmajapidamine
Koormised- talupoja kohustused oma isanda vastu
Teokohustus- talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada
Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik
toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu
Kirikukümnis- andam viljasaagilt ja kariloomadelt
kogudusekirikule, ei moodustanud alati 1/10 saagist
Pärisorjus- talupoegade sõltuvuse vorm, mida iseloomustas
sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus
Küla- maa-asula mille moodustavad lähestikku asuvad talud
Saras- külakogukonna ühine maavaldus . Koosnes põllu-,
heina- ja karjamaast, metsast ja kalastuskohtadest.
Jahedad ja vihmased ilmad või lausa looduskatastroofid , nagu suured üleujutused ja põuad, tõid kaasa viljaikaldusi. Põuane või vihmane suvi tähendas seda, et ees ootas terve aasta nälgimist.
11.-13.sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval. Hoolimata mõnest eriti külmast talvest, kestis soe periood kuni 13.sajandi lõpuni. 14.sajandi alguses tabasid Euroopat suured sajud. 15.sajandil jahenes kliima tunduvalt.
1) sündimusest
2) suremusest
3) rahvastiku rändest
5. Põllumajanduses oli esiplaanil karjakasvatus . Peamiselt
kasvatati veiseid, kuid ka sigu ,
lambaid ja kitsi . Hobuseid oli vähem. Ei pööratud
tähelepanu tõuaretusele. Loomad olid
väikest kasvu.
Peamine teravili oli nisu. Eelistati
ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis,
oder , kaer, hirss . Lisaks teraviljale kasvatati mitmesuguseid
köögivilju.
Raske ratasadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks
ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette rakendamisel tulid kasutusele rangid. Alates 11.sajandist
hakati ka hobuste kapju rautama.
Talupojad olid maad harinud nii, et põllumaa jagati kaheks võrdseks osaks: üks pool hariti üles, teine pool jäeti kesa alla, st aastaks puhkama . 8.sajandil mindi üle uuele maaviljasüsteemile: põld jaotati kolmeks. Kolmeviljasüsteemile üleminekul oli mitu eelist: see võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad, kasvatada uusi põllukultuure ja võidelda edukamalt ikaldusega.
- Maaisand: omas maavaldusi, kohtuvõimu, maa andis talupoegadele rendile, pidi talupoegi kaitsma
- Talupoeg : töötas maa eest, pidid kandma koormisi, teokohustus, naturaalandamid, maksud
Nt: kündmine, äästamine, vilja koristamine , väetamine jne.
- Vabad talupojad: Isiklik vabadus olemas, maa kuulus neile, sõltumatud maaisanda suhtes, koormistest vabastatud
- Sõltuvad talupojad: isiklik vabadus olemas aga sõltusid maaisandast, rentisid maad maaomanikult, sõltusid isandast, täitsid koormisis, sunnismaisus
- Pärisorised talupojad: vabadust ei olnud, maad ei omanud vaid töötasid mõisa heaks, maaisand võis neid müüa/vahetada, sunnismaisus
Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Tuli põldu künda ja vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Tegeleti ka käsitööga ( punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu).
Talupoegade elujärg oli keskajal küllaltki vilets. Raske töö, viletsad saagid ja suured koormised ei andnud võimalust elutingimusi parandada. Elati viletsates puumajades. Silmaring piirdus külaümbrusega.
Peatükk 10-13 küsimused koos vastustega.1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid?3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid.4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit)5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal.6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal.7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal.8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused.9. Koormised (too näiteid)10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32)11. Talupoja töö (Õ lk 66)12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66)
Sarnased õppematerjalid
10
docx
ELU MAAL
ELU MAAL KORDAMINE
1. Mõisted
Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude
tõttu
Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille
pind on allpool naaberveekoguu pinda
Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur
katkuepideemia
Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld
Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis
ühendatakse vankriga
Mõis-maaomaniku suurmajapidamine
Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu
Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas
töötada
Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud
põllumajandus –ja karjakasvatussaadused
Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt
kirikukogudusele
Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida
iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine
maast lahus
Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma
elukohta vahetada
Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad
talud
Saras- kü
47
docx
Eesti keskaeg
valitsemine lõppes. 16. saj keskel hakkas levima saksa õpetlaste seas legend Liivimaa
avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa
ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust
õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui
paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate
põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu. Garlieb Merkel lõi uue
põhivoolu, kus põliselanike vallutuseelne ajalugu võttis positiivse värvingu ning
röövellike vallutajate kehtestatud feodaalkorda suhtuti negatiivselt. Eesti rahvuslik
ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R.
Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast."
See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule
80
docx
Keskaeg
allikaid – kujutelmad hiliskeskajast on paremad kui varakeskajast.
Ameerika avastamine. Need numbrid on valitud hiljem, pole ühtegi
sündmust, mis oleks tervet Euroopat mõjutanud – tolleaegsed Umbes aasta 1000 – algab kuningavõimu uus ülesehitamine,
inimesed ei tajunud, et ajastu on muutunud. agraarkord on välja kujunenud
Ümmargune ajaloo periodiseering on 500 – 1500 – tinglik, see on Hiliskeskaeg on keerukam, süsteem on muutunud detailsemaks,
periood, mille jooksul Euroopa muutus väga tugevalt. algab keskuste kujunemine – viib uusaegsete riikide kujunemiseni –
moodsa Euroopa kujunemise algus.
Keskaja algusdaatumid:
Alternatiivid:
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid