Eesti ajalugu - uusaeg (0)

5 VÄGA HEA

Ajaloo kordamis küsimused
Balti erikord:

Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra .
Koostati Balti provintsiaalseadustik – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu.
Endised priviileegid taastati .
Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta.

Kubermangu valitsemine:

1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang)
Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner
Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle
Kubermangule allus sõjavägi
Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine)

Nimed:

Filippo Paulucci – kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema surus läbi talurahvareformid (pärisorjuse kaotamine).

Barclay de Tolly – Baltisakslasest Vene armee ohvitser . Tänu temale suruti Napoleon tagasi.

Georg Friedrich Parrot – Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone ...)

Fr. R. Kreutzwald – üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas „Kalevipoja“. Andis mõndaaega välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“.

Fr. R. Faehlmann – Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts.

Johann Köler – eestlasest haritlane ja maalikunstnik , kes leidis teenistust Venemaal.

Philipp Karell – eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal.
J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises.

Johann Voldemar Jannsen – Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele „ Perno Postimees “ (ilmalik kirjandus).

Jakob Hurt – Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi tegemisel. Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja.

Carl Robert Jakobson – temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja. 1868 aastal pidas ta Vanemuise seltsis oma esimese isamakõne „ Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg . Asutas ajalehe Sakala. JNE...

Sergei Šahhovskoi – Marurahvuslasest kuberner, kes hakkas venestamis poliitikat ellu viima Eestimaal.

Villem Reiman – Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Tema edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikukle uurimisele.
1802/04. aasta talurahvaseadused :
1802

Talupoegade õigus vallasvarale
Keelustas koormiste tõstmine
Mõnevõrra piirati talupoegade müüki

1804

Talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati
Võidi maad osta ja talu järglastele pärandada
koormise suurust mõõdeti maa väärtuse ja suuruse järgi

1816/19. aasta talurahvaseadused:

Eestimaal 1816; Liivimaal 1819

Pärisorjuse kaotamine – talupojad said vaba talupoja seisuse (ilma maata)
Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult
Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara
Pidid tegelema üksnes põlluharimisega

1849/56. aasta talurahvaseadused:

Liivimaal 1849; Eestimaal 1856
Mõisnik ei võinud enam talumaad mõisamaaks muuta
Mõisnik võis maad talupoegadele rentida või müüa
Uus talurahvaseadus soodustas üleminekut raharendile

Vallakogukonna funktsioonid:

Esialhu talutahva kohuste kollektiivne kandmine
Keskne institutsioon oli vallakohus
Vallakohtu kätte koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õigusllikud, poliitilised ning adinistratiivsed funktsioonid.
Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu.

Koormised :

Mõisakoormised – teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi. Lisaks teotööle oli veel naturaalandamid ja rahamksud( nt: vakuraha) mõisa heaks.
Riiklikud koormise – pearahamaks ja nekrutiandmine .
Kogukondlikud koormised – magasiaidad, teede korrastamine, kooli ehitamnie ja muud tööd vallas. Lisaks veel kirikumaks (kümnis) ning kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamine.

1863. aasta passiseadus :

Passi said vähemalt 21 aastaed talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise.
Passi sai taodelda 3kuuks – 3 aastaks
Passi olemas oluga võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika
Väljaspoole Balti Kubermangust reisimiseks oli vaja taodelda riiklikku passi.
Soodustas väljarändamist Venemaale, sest loodeti leida paremat elu ja seal oli vaba maad.

1866. aasta vallareform :

Kogukonna vabastamine mõisnike eeskoste alt.
Vallakogukonna moodustasid sellest reformist alates mõisa territooriumil elavad talupojad.
Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilsest ning vallakohtust. Tähtsaim ametnik oli vallavanem , kes valiti taluperemeeste hulgast.
? Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.

Muutused mõisamajanduses 19.sajandil:

Mõisnike väljaminkud suurenesid, hakkati ehitama toretsevaid häärbereid, parke, abihooneid ja mõisnike toidulauale ilmusid järjest kallimad ja mitmekesisemad road .
Mõisnikud hakkasid võlgu võtma, et kulusi katta. Püüti tootmist suurendada ning tõsteti koormisi talupoegadele. Mõisnikud mõistsid, et see ei olnud lahendus.
Rohkem tähelepanu hakkati pöörama maaparandamisele, rakendati mitmeväljasüsteem, hakati kasvatma uusi põllukultuure. Uuendati ka viinaköökide sisseseadet.
Viina tootmise oluliseks tooraineks sai kartul , sest see oli tunduvalt odavam.
Mõisnikud mõistsid, et teoorjuslik majandamine pole konkurentsivõimeline, ning vana süsteemi püsima jäämine toob kaasa endaga täieliku laostumise.
Sajandi lõpul hakkati lõpule viima agraarümbrtkorraldusi ja raharendi juurutamist.

Tööstus ja linnastumine 19.sajandil:

Tööstus arenes tänu raudteele ja linnastumine toimus tänu tööstuse kiirele kasvule.
Suurim tööstuslinn oli Narva tänu oma Kreenholmi Manufaktuurile (1858)
Tööstuseid rajati peamiselt linnadesse, kuid hakkati rajama ka suurematesse asulatesse raudteede ääres.
Esialgu domineerisid linnas sakslased , kuid sajandi teisel poolel olid linnlased enamsati eestlased aga nad olid ikka teisejärgulised, sest juhtpositsioonil olid ikka sakslased.

Raudteede rajamine ja selle mõju:

20.saj alguseks ühendas raudtee kõiki linnu (v.a Kuressaare)
Raudteede välja ehitamine ühendas Eestit tugevemini Venemaa, Läti ja Euroopaga.
Raudteede rajamine kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist.
Sellega suurenes oluliselt kauba vahetus võimalused ja suurenes satamate kaudu saabuvate transiidiveoste tähtsus.
Kiiresti arenes ka sisekaubandus.

Tartu Ülikool 19.sajandil:

Taas avati aastal 1802
TÜ-s oli neli teaduskonda : usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond.
1850.a jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele – ja matemaatika -loodusteaduskond.
Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.
Tänu ülikooli esimese rektori G.F.Parroti heale sõpsusele keisriga olid TÜ-le avatud laialdane autonoomia ja rahaline toetus.
Lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik.
Tartust kujunes üks tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Venemaal ja üle Euroopa.

Üldharidus 19.sajandil:

Saj algul sätestati 4 astmeline ühtluskool: kihelkonna kool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool.
Tartus ja Tallinnas tegutsesid kümnaasiumid, kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu.
Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, kus 2-3 a jooksul anti teadmisi eelkõige matemaatikast , loodusteadustest ja geograafiast.
Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist.
Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus pani aluse kindlamale koolikorraldusele.)
Rahvahariduse lünklikust püüti korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega . ( Põhja – Eestis)
Õpetajaid valmistati ette Tartus elementaarkooliõpetajate seminaris . Sajandi keskpaiaks õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris.
19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele.

Kirjasõna 19.sajandil:

19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus.
Peamiseks levitajaks olid kalendrid.
Esimene eestikeelne ajaleht ilmus Tartus, mille võimud aasta lõpul sulgesid.
Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannsen, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees.
19.saj lõpul ilmus Eestis juba üle 20 eestikeelse väljaande.
Eesti kirjasõna levik soodustas ühtse kirjkeele võidulepääsu 19.saj teisel poolel.

Õpetatud Eesti Selts:

Faehlmanni eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartu ülikooli juures ÕES
Selle eesmärk oli edendada eesti rahva ajalugu ja tänapäeva, tema keelt ja kirjandust kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.

Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid:

Eeldused:
*Eesti ala majanduslik arenemine
*Eesti haritlastest esimese põlvkonna tekke, koolohariduse levik
*Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine
*Kommunikatsioonivõrgu avaldumine
*Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus
Eesmärgid:
*Emakeelse rahvahariduse edendamine
*Rahva kultuuriharrastuste toetamine
*Üldise silmaringi laiendamine
*Kutseoskuste omandamise soodustamine

* Esmaseks sihiks oli kultuuriühtsuse kujundamine
*Poliitilised eesmärgid tõusid päevakorda alles sajandivahetusel(autonoomiataotlus)
Aleksandrikoolid:

Mõte rajada eestikeelne kool ( aleksander I auks, kes oli kui talurahva vabastaja) pärineb Viljandimaa talupoegade ärksamatelt esindajatelt.
Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserdeid ning teatrietendusi.
Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komitee, ning valdades nende abi komiteed.
Kogu ürituse juhtimiseks loodi Tartu Peakomitee.

Seltsid 19.sajandil:

Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul ja osaliselt ka toel.
Kuna eestlased lootsid olla nagu sakslased. Seetõtu olid esimesed eestlaste seltsid ka nõus saksa kõrgkihtide hooldusega. Nt: 1865 Tartus asutatud Vnemuine, mis korraldas mitu laulupidu ; 1866 Tallinnas tegutsema hakkanud Estoni.
Järk-järgult hakkasid eesti seltsid oma elu elama.
Asutati Eesti Põllumeeste Selts
Siis rajati Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest.

Venestamine 19.sajandil:

Venestamise poliitikat saadeti Eestimaale ellu viima S.šahhovskoi
Ülevenemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangu
Ametlik asjaajamine viidi lõplikult üle vene keelele
Piirati omavalitsuste tegutsusvabadust
Tugevnes tsensuur
Haridus muutus vene keelseks ja uutes õppeprogrammides ei olnud ettenähtud õpetada kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust.
Õpilastel tuli koolis suhelda vene keeles ka tunni älisel ajal
Venestamine pärssis eesti kultuurielu

Eesti Üliõpilaste Selts:

Uue rahvusliku tõusu ajal väärib esiletüstmist uutest organisatsioonidest EÜS, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kogunemis kohaks.
Seltsiliikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis sell ajal polnud sugugi tavaline.
1884.aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp , mis hiljem sai Eesti Vabariigi lipuks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MyLittleFairytale Õppematerjali autor

kordamiskonspekt

uusaeg eesti ajalugu balti erikord eesti üliõpilas selts

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti 19. sajandil

1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144 Linnu oli 12 (Tallinn, Narva, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare). 19. saj. I poolel moodustasid linnaelanike seas enamuse sakslased. Linna juhtis raad, kuhu valiti raehärrasid vaid sakste seast. 19. saj

Ajalugu

docx

Ajalugu, Uusaeg

(pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond. Eestis rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse . Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist(puuvilla töötlemine). 1858. Aastal kujunes suurimaks

Ajalugu

doc

Uusaeg Eestis

ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 18071830 Venemaa teenistuses. 18121829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 18171829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner Barclay de Tolly- silmapaistev soti aadlisuguvõsast pärit ohvitser. Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 18401852 ilmus ÕES-i

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandil

 Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus.  Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas.  Ehitusmaterjalidetööstus: Kunda ja Aseri tsemenditehased, tellise- ja tsemenditehased üle kogu Eesti. 19.sajandil oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20.sajandi algul aga Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Tänu tööstuse kiirele arengule, ühiskonna sotsiaalsele kihistumisele ja kaubalis-rahaliste suhete arengule toimus Eestis linnastumine. Kui Eesti linnades elas sajandi keskel kokku vaid 62 000 inimest, siis sajandi lõpul elas seal umbes 181 000 inimest. 20.sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suurimad Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga)

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandil

nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856

Ajalugu

docx

Konspekt

majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene

Ajalugu

docx

AJALUGU - PT.23 VAIMUELU

HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast. · Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. · Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. · Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid